Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Ođđa doaimmat vuosttaldit radikaliserema

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

Kronihkka Aftenposten aviissas geassemánu 10.b.2014.

Kronihkka Aftenposten aviissas geassemánu 10.b.2014.

Buohkat fertejit váldit ovddasvástádusa hukset searvadahtti servodaga gos ekstremisma ii oaččo coavcci. Dat lea ođđa doaibmaplána mihttomearri maid Ráđđehus otne ovddida. Go Politiija sihkkarvuođabálvalus ovdanbuvttii  dálvit iežas jahkásaš áittaárvvoštallama, de celkkii Politiija sihkkarvuođabálvalusa (PST) jođiheaddji, Benedicte Bjørnland: “Mii dego servodat eat leat nagodan doarvái bures eastadit radikaliserema.”  PST-hoavda maid celkkii ahte ii leat imaš ahte eat leat nagodan, dan sivas go gielddain váilot neavvut ja čielga doaibmabijut maiguin čađahit eastadandoaimmaid.  

Ráđđehussii lea leamaš dehálaš deavdit neavvogiissá ja ahte gielddain ja eará oasálaččain leat čielga doaibmabijut. Doaibmaplána sisttisdoallá ge 30 konkrehta doaibmabiju, ja dat sisttisdoallá maid dárbbašlaš neavvuid álggahit eastadandoaimmaid. Sis geain lea oktavuohta nuoraiguin iežaset beaivválaš barggus galget dovdat rievdadusaid.

Duddjot gullevašvuođa
Min áigumuš lea ahte doaibmaplána galgá olahit viidát. Go politiija veahki dárbbašuvvo radikaliserema guoskevaš  áššiin, de lea dávjá menddo maŋŋit.  Radikaliserema eastadandoaimmaid fertejit de eanebut vástidit.  

Olles servodat ferte searvadahttit mánáid, nuoraid ja rávisolbmuid eastadan dihte ekstremisma – ja dat guoská maiddái midjiide: Buohkat sáhttet hábmet dakkár servodaga gos mii dovdat gullevašvuođa, gos nuorat eai duvdiluvvo eret ja dorvvohisvuođas giktašuvvet searvat ravdamearálašvuođabirrasii. Min geatnegasvuohta stáhtalahttun lea beroštit guhtet guimmiideamet. Dat mearkkaša ahte mis lea ovddasvástádus čuovvut mielde ja dieđihit jos fuomášat dán lágan daguid. Mii diehtit buohkat ahte nuorravuođaáigi sáhttá leat váttis. Radikaliserenproseassa álggahuvvo go nuorat ohcagohtet birrasa gos dovdet gullevašvuođa. Mii fertet addit čielga signálaid ahte buot ássit, beroškeahttá duogážis, gullet min servodahkii.

Mearridit ovddasvástádusa
Ii leat nu ahte dihto olbmot radikaliserejuvvojit. Mii lihkostuvvat eastadandoaimmain dušše jos máŋggas dasa servet. Árvaluvvon doaibmabijuin galget earret eará politiijat, mánáidsuodjalus, skuvla, dearvvašvuođaguovddážat, astoáiggeklubbat, bargo- ja čálgohálddašeapmi, olgoriikalašhálddašeapmi ja vearredahkkiid fuolahus oassálastit. Go mii sidjiide addit bargoreaidduid ja máhtu hálddašit radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma , de seastit mii servodaga olu váttisvuođain guhkit áiggi vuollái. 

Go mii háliidat ahte máŋggas galget bargat dákkár áššiiguin, de lea dehálaš mearridit ovddasvástádusa iešguhtet doaibmabidjui. Danne lea dušše okta departemeanta gii vástida juohke ovtta doaibmabiju.  Daid oktavuođain gos čuovvolanovddasvástádus guoská máŋgga departementii, de oažžu okta departemeanta váldoovddasvástádusa koordineret bargguid. 

2010 doaibmaplána eastadit radikaliserema sisttisdoalai olu buriid ulbmiliid, muhto dat eai lean doarvái čielgasat ja bohtosat eaige lean nu ollu. Danne leat mii ráhkadan plána mii čilge movt  doaibmabijut galget čađahuvvot. Mii nammadat departemeanttaid gaskasaš bargojoavkku mii galgá čuovvolit doaibmabijuid dađistaga. Bargojoavku galgá viidát bargat dainna lágiin ahte doallat oktavuođa mearriduvvon refereansajoavkkuin mas leat mielde áirasat áššáigullevaš ásahusain, eaktodáhtolaš organisašuvnnain ja dutkanbirrasiin. Refereansajoavku galgá juogadit iežas vásáhusaid  ja árvalit ođđa doaibmabijuid dárbbu mielde. Dat nanosmahttá oktavuođaid ja gulahallama sin ektui geat deaividit hástalusaid iežaset beaivválaš barggus.    

Politiijaguovllut váldet badjelasas jođiheami
Lea maid dárbu ahte sii geat beaivválaččat barget radikaliserema eastadandoaimmaiguin ja veahkaválddálaš ekstremismaáššiiguin  váldet badjelasas jođiheami. Danne bidjat mii eastadandoaimmaid ovddasvástádusa politiijaguovlluide. Sierra gulahallanolbmot galget leat guovddážis báikkálaš eastadanbarggus. Eastadangulahalliin galgá leat máhtu beaktilis doaibmabijuid birra ja olahahtti resurssat, ja beaivválaččat gulahallat Politiija sihkkarvuođabálvalusain ja báikkálaš ovttasbargoguimmiiguin. Sii galget maid addit rávvagiid gielddaid politiijaráđiide ja eará báikkálaš ovttastahttinásahusaide.

Politiija sihkkarvuođabálvalus lea nationála áššedovdi radikaliseren-  ja veahkaválddálaš ekstremismaáššiin.  Muhto go ášši joavdá sin lusa, de leat áššáiguoskevaš mealgat siste radikaliserentuneallas. Báikkálaš dásis galgat mii árrat váldit mielde Politiija sihkkarvuođabálvalusa gelbbolašvuođa. Sii galget gaskkustit dieđuid ja rávvagiid politiijaguovlluide ja earáide geat barget eastadandoaimmaiguin.

Hálbbes investeren
Mii jáhkit ahte ođđa doaimmat servodagas eastadit radikaliserema leat gánnáhahtti. Go resurssaid geavaha árrat hehtten dihte nuoraid dahkamis boasttuvuođaid mat bohtet váikkuhit olles eallima, de dat lea hálbbes investeren – investeren mii mearkkaša ahte Politiija sihkkarvuođabálvalus ii oaččo nu olu “klieanttaid”. Jos mii vuoruhat eastadandoaimmaid dál, de daid lohku geat sáhttet leat servodaga sihkkarvuhtii uhkádussan geahppána.                                                                             

Guhká juo leamaš váilevašvuođat divodanresurssaid ja eastadanresurssaid gaskka. Doaibmaplána 30 ođđa doaibmabijuiguin áigut mii njulget dáid váilevašvuođaid. Muhto buot deháleamos:  Mii ávžžuhat buohkaid beaivválaččat searvadahttit guhtet  guimmiideaset ja eastadit radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma dainna ulbmilin ahte sihkkarastit norgga servodahkii oadjebasvuođa.

 

 

Lissiehtamme barkoe radikaliseeremen vööste

Kronihke plaeresne Aftenposten ruffien 10. b. 2014

Gaajhkesh tjuerieh sov bieliem dïedteste vaeltedh juktie aktem feerhmeles siebriedahkem sjugniedidh gusnie ekstremisme ij åadtjoeh sjïdtedidh. Daate akte bijjemes ulmie daejnie orre dahkoesoejkesjinie maam Reerenasse buakta daan biejjien. Gosse Pollisen jearsoesvoetedïenesje sov fïerhten jaepien aajhtoevuarjasjimmiem åehpiedehti daan daelvien, dellie Pollisen jearsoesvoetedïenesjen åvtehke (daaroen PST), Benedicte Bjørnland jeehti: «Mijjieh goh siebriedahke ibie maa buektiehtamme radikaliseeremem heerredidh.» PST-åvtehke aaj jeehti ij amma rovnege gænnah mijjieh ibie dam buektiehtamme, dan åvteste nöörjen tjïelth dovne aktem dïrregeskaavtegem jïh aktem tjïelke stillemem fååtesamme heerredimmiebarkosne.

Reerenassese lea vihkeles orreme varke nierhkedh dïrregeskaavtegem dievhtedh, jïh tjïeltide jïh jeatjah vihkeles aktööride aktem tjïelke stillemem vedtedh. Dahkoesoejkesjisnie 30 tjïelke råajvarimmieh, jïh desnie daerpies dïrregh juktie heerredimmiebarkoem aelkedh. Edtja akte joekehtse sjïdtedh dejtie mah noere almetjh gaavnesjieh sijjen biejjieladtje barkosne.

Ektievoetem sjugniedidh
Mijjen åssjaldahke lea daate dahkoesoejkesje aaj edtja mij akt vielie årrodh. Gosse pollise meatan vaaltasåvva aktene aamhtesisnie radikaliseeremen bïjre, dellie daamtaj fer seenhte. Radikaliseeremem heerredidh tjuara dan åvteste akte dïedte årrodh maam jienebh utnieh.

Abpe siebriedahke tjuara viehkiehtidh maanide, noeride jïh geerve almetjidie meatan vaeltedh juktie ekstremismem slyöhpedh – aaj fïereguhte mijjeste. Gaajhkesh maehtieh viehkiehtidh aktem siebriedahkem sjugniedidh gusnie mijjieh maehtebe ektievoetem damtedh, gusnie noere almetjh eah ålkolen gahtjh jïh meatan sjidtieh ekstreme byjresinie. Akte mijjen dïedteste goh årrojh lea sinsitniem pryjjedh. Dellie dïedtem utnebe vaahravæhtaj mietie gïehtjedh, jïh bïeljelidh dastegh tjoeperdibie. Mijjieh gaajhkesh daejrebe noerebaelie maahta gïerve årrodh. Radikalisereemeprosesse maahta daamtaj aelkedh jis byjresem åhtsa gusnie gåetesne domtoe. Mijjieh tjoerebe tjïelkelaakan vuesiehtidh gaajhkh årrojh, saaht maadtoste, sijjiem utnieh mijjen siebriedahkesne.

Dïedtem bïejedh
Ij gåaredh daejredh gie radikaliseereme sjædta. Dan åvteste maehtebe ajve lyhkesidh heerredimmiebarkosne aktine gamte barkojne. Doh råajvarimmieh mejtie mijjieh buektebe, meatan vaeltieh gaskem jeatjah pollisem, maanavaarjelimmiem, skuvlem, healsoesuerkiem, eejehtallemedåehkieh, barkoe- jïh tråjjesreeremem, ålkoelaantereeremem jïh kriminaalehoksem. Gosse dïrregh jïh daajroem dejtie vedtebe, guktie dah maehtieh aareh radikaliseeremevæhtah jïh vædtsoes ekstremismem damtijidh jïh gïetedidh, mijjieh siebriedahkese jïjnjh dåeriesmoerh spåårebe guhkiebasse.

Gosse aktem gamte barkoem soejkesjibie dellie vihkeles hoksedh dïedte dej ovmessie råajvarimmiej åvteste, akten tjïelke sæjjan bïejesåvva. Dan åvteste ajve akte departemeente mij dïedtem åtna fïerhten råajvarimmien åvteste. Desnie gusnie dïhte vijriesåbpoe barkoe edtja jieniebinie departemeentine dorjesovvedh, dellie akte departemeente edtja dïedtem utnedh dam barkoem iktedidh.

Dïhte evtebe dahkoesoejkesje radikaliseeremen vööste jaepeste 2010 lij dïeves hijven åssjaldahkigujmie, men lij fer viesjies, jïh vaenie tjïelke illedahkh vedti. Dan åvteste aktem tjïelke soejkesjem utnebe juktie hoksedh mijjen råajvarimmieh raaktan tjirrehtamme sjidtieh. Mijjieh aktem barkoedåehkiem tseegkebe departementi dåaresth mij edtja råajvarimmiejgujmie vijriesåbpoe barkedh iktemearan. Barkoedåehkie edtja vijrieslaakan barkedh viehkine aktede vihties referansedåehkeste gusnie tjirkijh ovmessie profesjovnijste, jïjtjevyljehke siebrijste jïh dotkemebyjresijstie. Referansedåehkie edtja sov dååjrehtimmiejgujmie viehkiehtidh, jïh raeriejgujmie båetedh orre råajvarimmide gosse daerpies. Daate sæjhta aktem lïhke gaskesem jïh dialogem gorredidh dejgujmie mah haestiemidie dåastoeh sijjen biejjieladtje barkosne.

Pollisedajvh åvtelisnie
Aaj daerpies dah mah berkieh juktie radikaliseeremem jïh vædtsoes ekstremismem heerredidh dennie biejjieladtje barkosne leah åvtelisnie. Dan åvteste dïedtem bïejebe heerredimmiebarkoen åvteste pollisedajvide. Jïjtsh govlehtallijh edtjieh jarngesne årrodh dennie voenges heerredimmiebarkosne. Doh heerredimmiegovlehtallijh edtjieh daajroem utnedh hijven råajvarimmiej bïjre jïh daejredh mah vierhtieh mah gååvnesieh, jïh Pollisen jearsoesvoetedïenesjinie jïh voenges laavenjostoeguejmiejgujmie govlesadtedh. Dah edtjieh aaj raerieh vedtedh tjïelti polliseraeride jïh jeatjah voenges iktedimmiestruktuvride.

Pollisen jearsoesvoetedïenesje lea dïhte nasjovnaale maehtelesvoete radikaliseeremen jïh vædtsoes ekstremismen sisnjelen. Men gosse dah guvvien sïjse båetieh, dellie dïhte gïen bïjre lea, maaje gåhkese båateme radikaliseeremetunellen sïjse. Mijjieh edtjebe maahtoem Pollisen jearsoesvoetedïenesjistie meatan vaeltedh aareh dennie voenges barkosne. Dah edtjieh bievnedh jïh raerieh vedtedh pollisedajvide jïh jeatjah aktööride heerredimmiebarkosne.

Aelpies skåårveme
Mijjieh vïenhtebe akte orre lissiehtamme barkoe siebriedahkesne juktie radikaliseeremem heerredidh sæjhta aelpies sjïdtedh. Vierhtieh aareh nuhtjedh juktie heerredidh akte noere almetje maam akt båajhtode dorje mij maahta konsekvensh vedtedh jieliedasse åvtese, lea akte aelpies skåårveme – akte skåårveme mij maahta darjodh guktie Pollisen jearsoesvoetedïenesje vaenebh «klienth» åådtje båetijen aejkien. Jis stuerebe barkoem bïejebe heerredæmman daan biejjien, åadtjobe vaenebh almetjh mah maehtieh vaahrine sjïdtedh siebriedahken jearsoesvoetese jirreden.

Guhkiem akte båajhtoeh tsiehkie orreme gaskem vierhtieh dåvvoemasse jïh vierhtieh heerredæmman. Dej 30 tjïelke råajvarimmiejgujmie dahkoesoejkesjisnie aelkebe daam båajhtoeh tsiehkiem staeriedidh. Men ellen vihkielommes: Juktie jearsoesvoetem nænnoestehtedh dennie nöörjen siebriedahkesne haestebe gaajhkesidie meatan sjïdtedh dennie biejjieladtje barkosne juktie sinsitniem meatan vaeltedh, jïh radikaliseeremem jïh vædtsoes ekstremismem heerredidh. 

 

 

Ådå ratjástibme radikaliserima vuossti

Kronihkka Aftenpostenin biehtsemáno 10 biejve 2014

Juohkkahasj viertti åvdåsvásstádusáv válldet ásadit sebrudahtte sebrudagáv gånnå ekstremissma ij oattjo badjánit. Dát la ådå doajmmaplána bajemus ulmme majt Ráddidus uddni åvddån biedjá. Gå Politija oaggásvuodadievnno åvddånbuvtij jahkásasj ájttoárvustallamav dálven, de Politija oaggásvuodadievnno (PST) oajvve Benedicte Bjørnland javlaj: ”Midja sebrudahkan ep la nahkam ganugahttet radikaliserimav.” PST-oajvve javlaj ij la nav imálasj gå ep la dav nahkam, danen gå vuona suohkana li vájllum vædtsakkássav ja tjielgga dahkamusáv hieredimbargon. 

Ráddidussaj le læhkám ájnas ruvva barggat vaj dievddet vædtsakkássav ja vaddet suohkanijda ja ietjá ájnas oassálasstijda tjielggasap dahkamusáv. Doajmmaplánan li 30 konkrehtalasj dåjma, ja danna li dárbulasj vædtsaga hieredimbargov jåhtuj vas oadtjot. Dát galggá sieradusáv dahkat dajda gudi nuorra ulmutjij guládalli bæjválasj bargon. 

Aktisasjvuodadåbdov vaddet 
Mijá ájádus le dát doajmmapládna galggá liehket ienep gå dåssju pládna. Gå politija ássjáj tjanáduvvá mij guosská radikaliserimav de la álu ilá maŋŋet. Hieredit radikaliserimav viertti dan diehti liehket åvdåsvásstádus moaddásijda. 

Ålles sebrudahka viertti oassálasstet sebrudahttet mánájt, nuorajt ja ållessjattugijt vaj bessap ekstremismas – aj juohkka ájnna mijájs: Juohkkahasj máhttá oassálasstet ásadittjat sebrudagáv gånnå aktisasjvuodadåbdov oadtjop, gånnå nuorraulmutja e sebrudagá ålgusjbælláj gahtja ja sjaddi álkkes vahága ekstremalasj birrasijda. Akta vælggogisvuodajs midjij viesádijda le berustit nubbe nuppev. Dát merkaj åvdåsvásstádus gæhttjat váhtámerkajt ja diededit måråstimijt. Mij gájkka diehtep nuorravuodaájgge máhttá liehket låsså ájgge. Radikaliserimprosæssa máhttá álu álgget åhtsåmijn birrusis gåsi gullut. Vierttip tjielgga budáv rádjat juohkka viesát, akta makkir duogátjijn, gullu mijá sebrudahkaj. 

Åvdåsvásstádusáv vaddet 
Ij gávnnu akta sierralágásj ulmusjvuohke mij radikaliseriduvvi. Dan diehti máhttep dåssju hieredimbargujn vuorbástuvvat gåbdå lahkanimijn. Dåjmajt majt åvddånbuktep guosski duola dagu politijav, mánájsuodjalusáv, skåvlåv, varresvuodadåjmadagáv, asstoájggedåjmav, barggo- ja álkkádusháldadimev ja vierredahkohieredimev. Gå vædtsagijt ja máhtudagáv vaddep vuojnátjit ja giehtadalátjit árra merkajt radikaliserimis ja vahágahtte ekstremismas, de sebrudagáv gádjop moadda gássjelisvuodajs boahtteájgen. 

Gå ássjev gåbdet lahkanip de la ájnas åvdåsvásstádus daj iesjgeŋga dåjmajs tjielggasit juogeduvvá. Dan diehti l dåssju akta departementan åvdåsvásstádus juohkka dåjmas. Gånnå gåtsedimåvdåsvásstádus guosská ienep departementajt de la avtajn departementajn oajvveåvdåsvásstádus dåjmadimen. 

Åvdep doajmmaplánan radikaliserima vuossti jages 2010 lidjin dievva buorre ájggomusájs, valla lij iehpetjielgas ja vattij gallegasj konkrehtalasj båhtusijt. Danen lip dahkam tjielgas plánav sihkarastájtjit mijá dåjma ajtu tjadáduvvi. Nammadip barggojuohkusav departementaj doarrás mij galggá plána dåjmajt gåtsedit avtatraják. Barggojuogos galggá gåbddesit berustallat guládallama baktu stuoves referánssajuohkusijn ájrrasij moattelágásj virgijs, luojvoj organisasjåvnåjs ja dutkambirrusijs. Referánssajuogos galggá oassálasstet åtsådallamij ja åvdedit árvvalusájt ådå dåjmajda jus la dárbbo. Dát vaddá lahka guládallamav daj gudi iejvviji hásstalusájt bæjválasj bargon. 

Politiguovlo jådedi 
Ájnas le aj da gudi bæjválattjat barggi radikaliserima ja vahágahtte ekstemisma hieredimijn bargov jådedi. Danen tjanádip hieredimåvdåsvásstádusáv politiguovlojda. Sierra guládallamulmutja galggi liehket bájkálasj hieredimbargo oajvve. Dáj hieredimguládallamulmutjijn galggá liehket máhtudahka buorre dåjmaj ja resursaj birra, guládallat Politija oaggásvuodadievnojn ja bájkálasj aktisasjbarggoguojmij. Sij galggi aj rádijt vaddet suohkanij politirádijda ja ietjá bájkálasj aktidimstruktuvrajda. 

Politija oaggásvuodadievnno le nasjonála diehtte radikaliserima ja vahágahtte ekstremisma birra. Gå da ássjen oasev válldi de la dat gev ássje guosská álu guhkás boahtám radikaliserimtunællaj. Galggap Politija oaggásvuodadievno máhtudagáv árabut adnet bájkálasj bargon. Sij galggi diedov ja rádev vaddet politiguovlojda ja ietjá hieredimbarggo oassálasstijda. 

Álbes resurssaadno
Mij jáhkkep ådå ratjástibme sebrudagán radikaliserimav hieredittjat le mávsulasj barggo. Resursajt biedjat hieredittjat nuorraulmutjijt boastodagov dahkat mij ålles iellemav máhttá vájkkudit, le álbes resurssaadno – resurssaadno mij máhttá dahkat vaj Politija oaggásvuodadievnno oadtju binnep “klienajt” boahtteájgen. Jus uddni ienebuv hieredimev tjalmostahttep, de sjaddi binnep ulmutja ma máhtti liehket vádán sebrudagá oaggásvuohtaj idet. 

Guhkev li læhkám stuorra sieradusá resursaj gaskan divudibmáj ja resursaj hieredibmáj. Daj 30 konkrehtalasj dåjmaj doajmmaplánan de sieradusáj njuolggidahttemijn álggep. Valla ájnnasamos: nannitjit oaggásvuodav vuona sebrudagán hasodip gájkajt oassálasstet dan bæjválasj ratjástimen sebrudahtátjit nubbe nuppev ja hieredit radikaliserimav ja vahágahtte ekstremismav. 

Bajás