Historjjálaš arkiiva

Biebmonašuvdna Norga

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Biebmonašuvdna Norga galgá sihkkarastit doarvái biepmu, dorvvolaš biepmu ja biebmovalljivuođa. Buvttadit biepmu báikkálaš identitehtain šaddá deháleamos nannensuorgin vai biebmosuorggis ihtet ođđa ealáhusat. Ráđđehus áigu árvvoštallat čuovvolit Biebmogoalloslávdegotti guorahallama árvalusaid geažil mat dan gulaskuddama oktavuođas bohtet.

Biebmonašuvdna Norga galgá sihkkarastit doarvái biepmu, dorvvolaš biepmu ja biebmovalljivuođa. Buvttadit biepmu báikkálaš identitehtain šaddá deháleamos nannensuorgin vai biebmosuorggis ihtet ođđa ealáhusat. Ráđđehus áigu árvvoštallat čuovvolit Biebmogoalloslávdegotti guorahallama árvalusaid geažil mat dan gulaskuddama oktavuođas bohtet.

- Biebmu lea servodagas oktavuođagaskaoapmin, dat gokčá vuođđodárbbuid, addá ilu ja lávdada kultuvrra. Dat lea identitehtaguoddi ja lea min oktasaš árbi. Biepmu olu iešvuođat ja barggut leat vuođđun ásahit Norgga biebmonášuvdnan, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar Lars Peder Brekk.

- Norgga biebmobuvttadeamis leat vuovdnás árbevierut. Norggas leat alimusdását vuođđoávdnasat gáttis ja mearas. Go buriid norgga álgoávdnasiid ovttastahttá kulináralaš  árbevieruiguin, seahkálagaid olggobealde impulssaiguin, de norgga goahkat leat máilmmi buoremusaid searvvis, dadjá Brekk.

- Biebmu ja biebmokultuvra lea árvoháhkamii vuođđun. Earenoamáš biepmuid gálvojohtu lassánii 13 %:in maŋemus jagi, ja lea golmma geardde beadjelis go biepmuid ja juhkamušaid ollislašmárkanis, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar Brekk.

Galgá leat dorvvolaš borrat buot biepmu mii vuvdojuvvo Norggas. Galgá váldit vuhtii biebmodoalu ja biebmama, dearvvašvuođa, hatti, kvalitehta, gálvovalljodaga ja ahte dát lea gávdnanláhkái. Buot norggabuvttaduvvon biepmuid galgá sáhttit guorrat nu ahte daid sáhttá čuovvut buvttadusgollosis gitta geavaheaddjái.

Buorre oktavuohta gaskal biebmobuvttadeaddji ja geavaheaddji lea dehálaš. Norgga biebmosuorgi lea dan duohken ahte geavaheaddjit válljejit norgga biepmuid. Buvttadeapmi ja reiden dárbbaša geavaheaddji ja servodaga luohttámuša. Olbmuin galgá leat máhtolašvuohta dan birra maid norgga biebmobuvttadeapmi mearkkaša. Lea dehálaš ahte visot biebmogálvogollosis lea rabasvuohta ja geahčadanvejolašvuohta vai sihkkarastá geavaheaddjiberoštumiid ja dohkálaš servodatlaš bearráigeahču.

Ekologalaš eanandoallu sáhttá váikkuhit vai ovddiduvvo eanet birasustitlaš eanandoallu, ja addit geavaheddjiide ollu fálaldagaid.

Ráđđehus áigu:

  • Oassin barggus ahte ovddidit Norgga biebmonašuvdnan, ásahit ráđi mas leat biebmoárvogollosa, dutkan- ja ovdánahttinbirrasiid ja dearvvašvuođa- ja geavaheaddjibeali áirasat. Ráđđi galgá geahčadit oktilis árjabidjamiid suorggis ja árvvoštallat doaimmaid maiguin searvevuođas viidáset ovdánahttá norgga biebmosuorggi.
  • Joatkit biebmobuvttadeami Árvoháhkanprográmma ja ásahit ođđa ovdánahttinprográmma bokte, Báikkálaš biebmoprográmma.
  • Bargat dan ala ahte 15 proseanta biebmobuvttadeamis ja biebmogeavaheamis galgá leat ekologalaš jagis 2020.
  • Árvvoštallat čuovvolit Biebmogoalluslávdegotti guorahallama daid árvalusaid geažil mat dan gulaskuddama oktavuođas bohtet.