Historjjálaš arkiiva

Hirbmat ládje vuoruha suohkaniid čálgobálvalusaid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Gielda- ja guovlodepartemeanta

Ráđđehus joatká vuoruheame boarrásiid, skuvllaid ja mánáidgárddiid. Dán rádjái lea rukses-ruoná ráđđehus nannen suohkanekonomiija measta 21 miljárdda ruvnnuin. 2009 suohkanproposišuvdna čuovvola dán go ollislaš dietnasat lassánit vel 7 – 7,5 miljárdda ruvnnuin. Dás dahket friddja dietnasat 3,5 – 4 miljárdda ruvnno

Ráđđehus joatká vuoruheame boarrásiid, skuvllaid ja mánáidgárddiid. Dán rádjái lea rukses-ruoná ráđđehus nannen suohkanekonomiija measta 21 miljárdda ruvnnuin. 2009 suohkanproposišuvdna čuovvola dán go ollislaš dietnasat lassánit vel 7 – 7,5 miljárdda ruvnnuin. Dás dahket friddja dietnasat 3,5 – 4 miljárdda ruvnno.

 -Ráđđehus joatká vuoruheame suohkaniid ja láhčá dilálašvuođaid buoret fuolahussii, eanet mánáidgárdesajiide ja vel buoret skuvlii, dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

- Suohkaniid vuoruheapmi mielddisbuktá ahte mii guovtti jagi geahčen leat ožžon 9400 eanet bargi dikšo- ja fuollasuorggis. Mii leat čuovvume áigumuša ahte nannet dikšo- ja fuollasuorggi 10 000 ođđa bargiin. Boahtte jagi rájes láhkavuođđuduvvo vuoigatvuohta mánáidgárdesadjái, dát lea vejolaš daningo mis leat huksejuvvon hirbmat ollu mánáidgárdesajiid, man geažil dán rádjái leat 26 000 eanet máná ožžon mánáidgárdesaji. Skuvla lea nannejuvvon earret eará go mii ollašuhttit lohpádusa ahte buot joatkkaskuvlla ohppiide sihkkarastojuvvojit nuvttá oahpponeavvut 2009 skuvlajagis, dadjá Stoltenberg.

 Dássedeappot ja eanet diehttevaš dienasvuogádat
- Suohkanat leat ožžon váldoovddasvástádusa vuđolaš čálgobálvalusaide nugo skuvllaide ja fuolahussii. Dáin dehálaš bálvalusain eai sáhte suohkaniid gaskkas leat beare stuora erohusat, dahje leat beare stuora rievddadeamit jagis jahkái. Danin árvala ráđđehus ođđa dienasvuogádaga mii juohká dietnasiid dássedeappot ja eambbo diehttevaččat go dál, dadjá gieldda- ja regionálaministtar Magnhild Meltveit Kleppa.

Dát lea čuovvoleapmi Sørheim-lávdegottis, mii ovdanbijai ođđa ruhtajuolludanvuogádaga árvalusa suohkaniidda 2007 čavčča.

-Lea bures duođaštuvvon ahte dienaserohusat leat deháleamos sivvan dasa go suohkaniid gaskkas leat erohusat bálvalusain maid fállet. Dat mearkkaša ahte mii dárbbašit vuogádaga mas lea dássedeappot juohku dietnasiin ja mas leat eanet stabiila ja diehttevaš dietnasat, dadjá Kleppa.

 Ođđa doarjja Osloi, suohkaniidda mat sturrot ja Lulli – Norgga guovlluide
Ráđđehus árvala dasa lassin váldit atnui ođđa guovllupolitihkalaš doarjaga Lulli-Norggas, oaivegávpotlasáhusa Osloi, ja stuorrundoarjaga suohkaniidda gos olmmošlohku earenoamážit lassána. Ođastuvvon našunálabušeahtas lea suohkansuorggi 2008 vearrodietnasiid meroštallan bajásmuddejuvvon sullii 1,3 miljárdda ruvnnuin 2008 stáhtabušeahta meroštallama ektui. Suohkansuorggi goluid lassáneapmi lea maiddái bajásmuddejuvvon 4,8 prosentii, mii lea 0,6 proseantačuoggá eanet go mii 2008 stáhtabušeahtas lea biddjojuvvon vuođđun. Ollislaččat lea suohkansuorggi duohta dienasdássi sullii rievddatkeahttá 2008 stáhtabušeahta ektui.

Gieldda-ja regionáladepartemeantta preassatelefuvdna: 22 24 25 00