Historjjálaš arkiiva

Nannejuvvon gielddat servodatovddideaddjin

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Gielda- ja guovlodepartemeanta

Stuorradiggedieđáhusas Šaddadanfápmu ja boahtteáigejáhkku dieđiha ráđđehus ahte dat áigu gielddain nannet barggu báikkálaš servodatovddidemiin. Áŋgiruššan šaddá leat erenoamáš dehálaš smávit gielddaiide, gávpogiidda ja regionála guovddážiidda main olmmošlohku ja barggaheapmi illá ovdána, cealká gielda- ja guovloministtar Magnhild Meltveit Kleppa.

Stuorradiggedieđáhusas Šaddadanfápmu ja boahtteáigejáhkku dieđiha ráđđehus ahte dat áigu gielddain nannet barggu báikkálaš servodatovddidemiin. Áŋgiruššan šaddá leat erenoamáš dehálaš smávit gielddaiide, gávpogiidda ja regionála guovddážiidda main olmmošlohku ja barggaheapmi illá ovdána, cealká gielda- ja guovloministtar Magnhild Meltveit Kleppa.
   
Báikegottit ja gielddat fertejit geasuhit olbmuid vai dat háliidit ásaiduvvat daidda. Dain fertejit leat bargosajit, buorit bálvalusat, astoáigefálaldagat ja geasuheaddji ássan- ja guovddášbirrasat. Máŋga guorahallama čájehit ahte ollu gielddain váilu nákca ja gelbbolašvuohta doaibmat nana báikkálaš ovddidanoasálažžan. Dát dagaha gielddaide rašis boahtteáiggi.

- Juksan dihtii duohta vejolašvuođa olbmuide ásaiduvvat gosa sii háliidit mii dáhttut dahkat gielddaid buorebun čohkket báikkálaš searaid ja čađahit ovddidandoaibmabijuid, cealká Magnhild Meltveit Kleppa.

Dán áŋgiruššan čađahuvvo fylkkagielddaid barggu oktavuođas man ulbmil lea oaččohit áigálii vuosttaslinnjá smávvaealáhusaid ovddideami várás gielddain. Juolludusat gielddaid ealáhusfoanddaide leat lassánan maŋimus jagiid. Dehálaš lea ahte vuolledássefálaldat nuorra ealáhushutkiid ja áŋgiruššiid várás mas sáhttet oažžut rávvagiid ja doarjaga. Dat sáhttá leat vuosttas oktavuohta, rávven ja ruhtadeapmi árra muttus dahje oktavuođa gaskkusteapmi báikkálaš fierpmádagaide, gealbobirrasiidda ja Innovasjon Norge ossodagaide fylkkain.

Áŋgiruššan mielddisbuktá maiddái eanet dárbbu gielddaide ovttasráđiid bargat máŋgga suorggis. Dat lea erenoamáš dehálaš unnit gielddaide gelbbolašvuođa dáfus, muhto maiddái beaggima lasiheami ja ássiid geasuheami prošeavttaid hárrái.  

- Áŋgiruššama sisdoallu galgá dárkileappot čilgejuvvot jagi 2009. Jurddašuvvon lea ahte fylkkagielddain galgá leat guovdilis rolla dán barggus. Áŋgiruššama oasseulbmil lea maiddái nannet regionála ovttasbarggu doarjun dihtii báikkálaš servodatovddidanbarggu, dadjá stáhtaráđđi.