Historjjálaš arkiiva

Fápmudus váldit stáhtaloana 2012

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ruhtadandepartemeanta geige odne proposišuvnna, mii guoská fápmudussii váldit stáhtaloana 2012.

Ruhtadandepartemeanta geige odne proposišuvnna, mii guoská fápmudussii váldit stáhtaloana 2012.

Nu mo dábálaš vuohkin lea šaddan, de árvaluvvo ahte stáhtabušeahta oljodivoduvvon vuolláibáhcaga gokčet dan láhkai, ahte ruđaid sirdet Stáhta olgoriikka penšuvdnafoanddas. Stáhta dárbbaša liikká loana, daningo stáhtaloanaid galgá máksit, ja go leat lonen ruđaid stáhtabáŋkkuide ja earáide.

2012 bušeahttaárvalusa mielde stáhta dárbbaša 22,1 mrd. kruvnno bruttoruhtadeapmin 2012. Ráđđehus ovddida odne árvalusa, man mielde ásahit stáhta ortnega, mii guoská eksportaruhtadeapmái, vrd. Prop. 34 S (2011-2012). Árvalus stuorida stáhta ruhtadandárbbuid 30 mrd. kruvnnuin. Ruhtadandárbbu plánejit gokčat ođđa loanaiguin, maid váldet sisriikkas. Ruhtadandárbu molsašuddá ollu jagis nubbái, muhto stáhtabáhpáriid márkana geažil geahččalit dásset guhkes áiggi lonehemiid iešguđet jagiid gaskka.

Fápmudusa, mii guoská ođđa guhkes áiggi sisriikka loanaid váldimii, leat árvalan fátmmastit 70 mrd. kruvnno, ja fápmudusa, mii guoská dasa man ollu eanemusat oažžu leat vealgi oanehis áiggi márkanbáhpáriin (stáhtakássaveaksiliin) árvalit ráddjet 250 mrd. kruvdnui. Dán fápmudussii gullet stáhtakássaveaksilat, maid geavahit ortnegis, mas stáhtabáhpáriid lonuhit obligašuvdnan, main lea ovdavuoigatvuohta.

Ruhtadandepartemeanta ja Norgga báŋku almmustahttet juovlamánus bidjetkaleandara, mii guoská stáhtaobligašuvnnaid ja stáhtakássaveaksiliid vuovdimii 2012.