Historjjálaš arkiiva

Bisán. Jurdil. Deaddel.

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

- Lea hui álki njiejahit goluid jus hilgut diehtosihkarvuođa, muhto dalle mii gal dagahit iežamet ovdii. Diehtosihkarvuođas leage juste sáhka das ahte seailluhit daid árvvuid mat gávdnojit doaimmas. Nu dajai ođasmahttin -, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud Sihkarvuođakonfereanssa rahpamis Håndverkeren báikkis Oslos.

- Lea hui álki njiejahit goluid jus hilgut diehtosihkarvuođa, muhto dalle mii gal dagahit iežamet ovdii. Diehtosihkarvuođas leage juste sáhka das ahte seailluhit daid árvvuid mat gávdnojit doaimmas. Nu dajai ođasmahttin -, hálddahus- ja girkoministtar Rigmor Aasrud Sihkarvuođakonfereanssa rahpamis Håndverkeren báikkis Oslos.

Odne álggahuvvo nationála sihkarvuođamánnu, nationála veahkkálasbargu diehtosihkarvuođa ovddas,  Norggas. Norga lea okta guđa riikkain mat servet riikagaskasaš sihkarvuođamánu doaimmaide. Diimmá áŋggirdeamis ledje sihke álkes ja váttes fáttát, namalassii: Bisán. Jurdil. Deaddel. 

- Stuorit dihtomielalašvuohta das man dárbbašlaš lea ahte lea buorre diehtosihkarvuohta lea áŋggirdeami ulbmil. Dál lea ulbmil buoridit sihkarvuođagelbbolašvuođa almmolaš ásahusain ja fitnodagain, dadjá Aasrud. Statistihka guovddášdoaimmahaga dieđuid vuođul de 2008 rájes diehtosihkarvuohta stáhtalaš doaimmain ii leat bearehaga buorránan. Sevdnjeslogu guorahallan duođašta ahte leat stuorra hástalusat maiddái priváhta suorggis.   

Stuorra beroštupmi
Máŋga ásahusa leat searvan dán veahkkálasbargui. Golggotmánu mielde lágiduvvojit 50 iešguđetlágan sihkarvuođadoalut miehta riika, ja dasa lassin ollu fitnodagat ja ossodagat lágidit iežaset sihkarvuođadoaluid. Badjel 100 fitnodaga leat diŋgon NorSis sihkarvuođapáhka.

- Dát lea máilmme buorre. Stuorra beroštupmi fáddái lea stuorra ja dehálaš lávki buoret sihkarvuođa guvlui. Buorre sihkarvuođakultuvra galgá leat buot dásiin, ja lea jođiheddjiid ovddasvástádus háhkan buori sihkarvuođakultuvrra ja dáhtu bargobáikkis. Dušše dalle mii sáhttit dustet hástalusaid buriid dábiiguin, dadjá Aasrud.

Stáhtaráđi Aasrud rahpansárdni 2012 Nationála sihkarvuođamánu rahpamis

 

Tjöödtjesth. Ussjedh. Diedtieh.

- Aelhkie maaksojde vaeniedidh jïh ij bïevnesejearsoesvoetem krööhkestidh, men dellie jïjtse juelkiem skööhtebe. Bïevnesejearsoesvoete lea raaktan gïehteldimmien aarvojde gorredidh. Dam orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeehti gosse Jearsoesvoetekonferansem rïhpesti Håndverker’esne Oslosne.

Daan biejjien dïhte nasjovnale jearsoesvoeteaske aalka, akte nasjovnale ektiebarkoe bïevnesejearsoesvoeten gaavhtan, Nöörjesne. Nöörje lea akte govhte laantijste mah leah meatan dennie gaskenasjovnale jearsoesvoeteaskesne. Kampanjen åejvieteema daan jaepien lea mij akt dan aelhkie, jïh dan geerve, goh: Tjöödtjesth. Ussjedh. Diedtieh.

- Stuerebe voerkesvoete mannasinie daerpies hijven bïevnesejearsoesvoetine lea kampanjen ulmie. Daelie jearsoesvoetemaahtoe edtja bæjjese båetedh byögkeles gïehteldimmine jïh sïeltine, Aasrud jeahta. Jaepien 2008 mænngan dle gille bueriedimmieh tjïrrehtamme bïevnesejearsoesvoeten sjïekenisnie staateles gïehteldimmine, Statistisk sentralbyrå’n mietie. Daate goerehtalleme dej mïrhke taalligujmie vuesehte dah haestemh aaj stoerre privaate suerkesne.

Stoerre iedtje
Jïjnjh gïehteldimmieh leah bieljelamme dah leah meatan daennie ektiebarkosne. Rïhkeden dle 50 ovmessie jearsoesvoeteöörnedimmieh öörnesuvvieh abpe laantesne, lissine dle jïjnjh sïelth jïh etaath jïjtsh öörnedimmieh tjïrrehtieh. Vielie goh 100 gïehteldimmieh leah NorSis jearsoesvoetepaahkem dongkeme.

- Daate joekoen hijven. Stoerre iedtje daan teeman bïjre lea akte stoerre jïh vihkeles sïlle geajnosne akten buerebe jearsoesvoeten vööste. Akte hijven jearsoesvoetekultuvre tjuerieh gaajhkine lïhtsine gååvnesidh, jïh nov lea dah åvtehkh dah mah tjuerieh diedtem vaeltedh jïh aktem hijven kultuvrem sjugniedidh jearsoesvoeten gaavhtan barkoesijjesne. Ajve naemhtie maehtebe haestiemidie hijvenlaakan dåastodh, Aasrud jeahta.

Staateraerie Aasruden håaleme rïhpestimmesne Nasjovnale jearsoesvoeteaskeste 2012

 

Ganugaste. Ussjola. Dieddela.

- Álkke le gålojt binnedit gå le sáhka diehtosihkarvuoda birra, valla de ietjama juolggáj vuohtjep. Diehtosihkarvuohta le jur dat jut dåjma árvojt bisot. Navti javlaj ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud Sihkarvuoda konferánsa rahpamin Oslon.

Uddni nasjonála sihkarvuodamánno álggá, nasjonála aktisasjbarggo diehtosihkarvuoda vuoksjuj, Vuonan. Vuodna le akta gudát rijkajs mij rijkajgasskasasj sihkarvuodamánnuj sæbrrá. Dán jage kampánja tiebmá le juoga mij le álkke valla sæmmi båttå gássjel: Ganugaste, Ussjola. Dieddela.

- Kampánja ulmme le ulmutja galggi berustahttját buorep diehtosihkarvuodas. Dálla galggap almulasj ásadusáj ja viddnudagáj sihkarvuodamáhtudagáv låpptit, javllá Aasrud. 2008 rájes ælla stáhta ásadusá vuojga sihkarvuodav buoredam, vuoset Statistihkalasj guovdásj. Priváhta suorgen li aj galles sijájs gudi e vuojga berusta.
Stuorra berustibme

Moadda ásadusá li aktisasjbargguj sæbrram. Gålgådismáno nalluj ásaduvvi 50 iesjguhtiklágásj sihkarvuodaásadusá lándav miehtaj, ja duodden li moatten viddnudagán ja etáhtajn ietjasadåjma. Badjel 100 ásadusá li NorSis:a sihkarvuodepáhkev diŋŋgum.

- Dát le viehka buorre. Berustibme ássjes le stuorra ja ájnas lávkke buorep sihkarvuoda vuoksjuj. Buorre sihkarvuodakultuvrra hæhttu sajenis juohkka oasen, ja jådediddjij duogen le ásadit buorre kultuvrav sihkarvuoda hárráj barggosajen. Dåssju navti máhttep buorre láhkáj hásstalusájt tjoavddet, javllá Aasrud.

Stáhttaráde Aasruda hållo Nasjonála sihkarvuodamáno rahpama aktijvuodan 2012