Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Bonusčuoggát eai galgga sisriikka golmma stuorimus girdiruvttuin

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ráđđehus ii doarjjo Gilvobearráigeahču árvalusa ahte čoaggit bonusčuoggáid girdiruvttuin mat vulget Gardermoenis Bergenii, Troandimii ja Stavangerii.

Ráđđehus ii doarjjo Gilvobearráigeahču árvalusa ahte čoaggit bonusčuoggáid girdiruvttuin mat vulget Gardermoenis Bergenii, Troandimii ja Stavangerii.

- Mii oaivvildat ahte seammalágan eavttut galget gustot miehtá riikka, cealká stáhtaráđđi Rigmor Aasrud.

Ráđđehus lea mearridan joatkit bonusčuoggáid čoaggingildosa sisriikka girdiruvttuin.

- Ráđđehus lea deattuhan ahte gilvaleapmi soaitá hedjonit, erenoamážit daid girdiruvttuin gos leat uhcán mátkkošteaddjit. Dat girdiruvttot leat boaittobealeguovlluide mávssolaččat, dadjá ođasmahttin-, hálddahus ja girkoministtar Rigmor Aasrud.

Gilvobearráigeahčču geigii departementii guovvamánus vuđolaš raportta mas loahppaboađus leai ahte gielddus galgá bisuhuvvot, earret stuorimus girdiruvttuin mat vulget Gardermoenis Bergenii, Troandimii ja Stavangerii. Gilvobearráigeahčču oaivvildii ahte girdivuođđudus mas lea heajumus bonusprográmma sáhttá massit čoahkkin- ja gávpemátkkošteddjiid nu gohčoduvvon “rašis ruvttuin”. Dat  mielddisbuvttášii ahte muhtun vuođđudus geahpeda dahje juo heaittiha ruvttofálaldagaid. Maŋŋil go bonusgielddus fápmuduvvui jagi 2002 de leat gilvaleaddji ruvttot Norggas lassánan njealji ruvttos 23 ruvttui  2010:s. Dat ruvttot leat eanaš boaittobealeguovlluin gos leat uhcán mátkkošteaddjit.

- Ráđđehus doarju Gilvobearráigeahču árvvoštallamiid movt bonusgildosa heaittiheapmi čuohcá g ilvaleapmái rašis ruvttuin. Gildosa heaittiheapmi sáhttá mielddisbuktit divrasat hattiid ja heajut fálaldagaid mátkkošteddjiide. Ráđđehus dattetge ii doarjjo Gilvobearráigeahču rávvagiid ahte gielddus ii galgga gustot golmma stuorimus ruvttuide. Jos vel ii leat ge várra ahte muhtun dáid vuođđudusain heaittihit ruvttuid, de čájeha Gilvobearráigeahču guorahallan ahte bonusčoaggin váikkuha negatiivvalaččat maiddái dáidda ruvttuide. Dalle go Gilvobearráigeahču árvalus lei gulaskuddamis, de máŋggas vuosttaldedje bonusčoaggima golmma stuorimus ruvttuin, ja dan leat mii vuhtiiváldán, dadjá stáhtaráđđi Rigmor Aasrud.   

ESA lea reivves Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii suoidnemánus cealkán ahte Norgga bonusprográmma rihkku EEO-soahpamuša. Departemeanta lea golggotmánu 18. beaivvi dorjon dán cealkámuša.

- Dát ášši meannuduvvo viidáset EEO-soahpamuša ektui, ja soaitá mearriduvvot duomu bokte EFTA-duopmostuolus.  Mii oaivvildat ahte mis leat buorit ákkat dasa ahte norgga gielddus ii leat EEO-soahpamuša vuostá, dadjala stáhtaráđđi Aasrud.

 

Ij bonusedïenesjimmie dejnie golme stööremes sislaanten gïrtelaajrojne

Reerenasse ij Gaahtjemevaaksjomen raeriestimmiem  dåarjohth, mij raereste bonusedïenesjimmiem luhpiedidh gïrtelaajrojne  gaskem Gardemoen jïh Bergen, Tråante jïh Stavanger

- Mijjieh vienhtebe abpe laante byöroe dejtie seamma nuepide utnedh, staateraerie Rigmor Aasrud jeahta.

Reerenasse lea sjæjsjalamme nihtemem dïenesjimmmien vööste guhkiedidh sislaanten gïrtelaajrojne.
- Reernasse lea krööhkestamme gaahtjeme, joekoen dejnie laajrojne gusnie ij leah dan jïjnjh fealadæjjah, sæjhta geahpanamme sjïdtedh. Daate lea laajroeh mah leah vihkeles dajvide, orrestehte-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Goevten dle Gaahtjemevaaksjome aktem vijries reektehtsem departemeentese deelli, gusnie vihtesti nïhtemem byöroe tjåadtjoehtidh, bielelen dah golme stööremes laajroeh gaskem Gardermoen jïh Bergen, Tråante jïh Stavanger. Gaahtjemevaaksjome vienhti dellie akte vaahra dïhte sïelte dejnie nåakemes bonuseprogrammine maahta åestijh dassedh mah barkoen tjïrrh fealadieh, dagkarinie «njeerpes laajrojne». Dan gaavhtan dle akte dejstie sïeltijste sæjhta laajroefaalenassem giehpiedidh jallh såemies laajroejgujmie orrijidh. Mænngan bonusenïhteme sjïehtesjamme sjïdti jaepien 2002, dle laajroelåhkoe gaahtjeminie Nöörjesne læssanamme, njieljie ruvtijste 23 ruvtide jaepien 2010. Jïjnjh dejstie laajrojste leah dajvelaajroeh vaenie fealadæjjajgujmie.

- Reerenasse lea sïemes Gaahtjemevaaksjominie gosse dah dejtie gaahtjemeligke illedahkide vuarjesje, jis bonusenïhtemem heajhta dejnie njeerpes laajrojne. Hiejhteme nïhtemistie maahta dovresåbpoe åasah jïh nåakebe faalenassem fealadæjjide vedtedh. Reerenasse ij leah læjhkan sïemes Gaahtjemevaaksjomen raeriestimmine, gusnie sæjhta aktem sjïere mïelem darjodh dejtie golme stööremes laajrojde. Jalhts ij leah naan vaahra naaken dejstie sïeltijste sov laajroejgujmie orrije, dle Gaahtjemevaaksjomen salkehtimmie vuesehte bonusedïenesjimmie aaj nåake gaahtjemen gaavhtan, aaj daejnie laajrojne. Baaltelen dle jïjnjh reaksjovnh båateme govlehtimmesne Gaahtjemevaaksjomen raeriestimmien vööste bonusedïenesjimmiem luhpiedidh dejnie golme stööremes laajrojne, jïh dam libie mieteme, staateraerie Rigmor Aasrud jeahta.

ESA lea aktene prievesne Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentese snjaltjen asken, bieljelamme daate nöörjen bonuseprogramme lea EØS-latjkoen vööste. Prievesne rïhkeden 18.b, dle departemeente daam vuajnoem vuastalamme.

- Daate aamhtese sæjhta daelie vijriebasse juhtedh dej prosedyri mietie mah leah EØS-latjkoen mietie, mejtie aaj sjæjsjalamme aktene dåapmesne EFTA-dåapmestovlesne. Mijjieh vienhtebe mijjen hijven mïelh ihke daate nöörjen nïhteme ij leah EØS-latjkoen vööste, staateraerie Aasrud jeahta

 

Ælla bonustjijnnim gålmmå stuorámus sisrijka girdderuvtujn

Ráddidus ij gåtseda gilposbærrájgæhttje oajvvadusáv dåhkkidit bonusávkástallamav girdderuvtujn Gardemoena ja Bierguna, Roandema ja Stavangera gaskav.

- Mijá mielas galggá ålles rijkan liehket sæmmi ævto, javllá stáhtaráde Rigmor Aasrud.

Ráddidus le mierredum joarkket buorgov bonustjoargajt tjijnnit sisrijka girddemruvtujn.

- Ráddidus le dættodam gilpustallam, sierraláhkáj gånnå jåhtulahka gártjes, máhttá binneduvvat. Dá li ruvto ma li ájnnasa guovlojda, javllá ådåstuhttem, háldadus- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.

Guovvamánon buvtij gilpustallambærrájgæhttje vijddásasj diedádusáv departementajda gånnå konklusjåvnnå lij buorggo bierri bisoduvvat, tjuolldus daj gålmmå stuorámus ruvtojn Gardemoena ja Bierguna, Roandema ja Stavangera gaskav. Gilpustallambærrájgæhttje mielas le váda vidnudak nievremus bonusprográmmajn máhttá láhppet oasestiddjijt smáv ruvtujn. Dát máhttá dahkat vaj akta vidnudagájs sjaddá binnedit ruktofálaldagáv jali gæssádit ruvtojs. Maŋŋel gå bonusbuorggo álgaduváj jagen 2002 le låhko ruvtojs gilpustallamijn Vuonarijkan lassánam nieljes 23 jagen 2010. Moadda dájs ruvtojs li guovlloruvto gártjedum trafihkkavuodov.

- Ráddidus guorras gilpustallambærrájgæhttje árvustallamij gilppusis jus hiejtti bonusbuorgov smáv ruvtujn. Hiejttem buorgos máhttá doalvvot alep hattijda ja nievrep fálaldahkaj tjuovvojda. Ráddidus ij galla tjuovo gilpustallamgærrájgæhttje rádev tjuolldusav dahkat buorgos gålmmå stuorámus ruvtojn. Juska ij le váhtá nágin vidnudagájs hiejtti dåjmav dáj ruvtujn, vuoset gilpustallambærrájgæhttjama tjielggidus bonustjijnnim vájkut nievret gilpustallamij aj dáj ruvtojn. Li aj boahtám moadda reaksjåvnå guládallamin gilpustallambærrájgæhttje oajvvadusá vuossti rabátjit bonustjijnnimij daj gålmmå stuorámus ruvtujn, ja dav lip tjuovvum, javllá Stáhtaráde Rigmor Aasrud.

ESA le girje baktu Ådåstuhttem, háldadus- ja girkkodepartemænntaj snjilltjamánon diededam vuona bonusprográmma le rijdon EØS-sjiehtadusájn. Girjen gålgådismáno 18. Biejves le departemænnta duostodum dáv vuojnov.

- Dájna ássjijn ájggop joarkket daj guoskavasj vuogij milta EØS-sjiehtadusán, jali mierreduvvá duobmo baktu EFTA-duobbmoståvlån. Jáhkkep miján li buorre argumenta vaj vuona buorggo ij le rijddon EØS-sjiehtadusájn, javllá stáhtaráde Aasrud.