Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Šloahttašillju ođastuvvo

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Šloahttašillju galgá ođastuvvot vuođđoláhkaávvudeapmái miessemánu 17.b.2014:s. Ráđđehus lea odne evttohan geavahit 70 miljovnna ruvnno Šloahttašilju divodeapmái.

Šloahttašillju galgá ođastuvvot vuođđoláhkaávvudeapmái miessemánu 17.b.2014:s. Ráđđehus lea odne evttohan geavahit 70 miljovnna ruvnno Šloahttašilju divodeapmái.

- Máŋgga vuorus lea divaštallojuvvon maid mii galgat dahkat Šloahttašiljuin. Asi válljen lea guorahallojuvvon guktii.  Juohke arvešoalaheamis čievra golgá vulos guvlui ja manná Karl Johanii guhkás vulos ja Universitehta geallárii. Dál ii šatta šat nu. Miessemánus mii álgit bargguin ja vuođđolága 200 jagi ávvudeapmái lea ođđa ja fiinna šillju gárvvis. Lea hui illudahtti ahte mii viimmat gávdnat čovdosa mii dahká ahte šillju sáhttá leat dat álbmotšillju maid mii buohkat háliidit ahte dat galgá leat, dadjá stáhtaráđđi Rigmor Aasrud.

Šloahttašilju divodeami gollorámma lea 70 miljovnna ruvdno. Statsbygg galgá čađahit barggu lagas ovttasbarggus gonagaslaš hoavain ja Riikaantikvárain. Oslo suohkan boahtá maiddái searvat. Fysalaš barggut álget 2013 miessemánus, ja bistet boahtte jagi miessemánu 17.b.guvlui.

Galgá ráhkaduvvot ođđa bajildasassi stabiliserejuvvon čievrras, silis čatnanávdnasiin, ja mássat galget lonuhuvvot ja galgá ođđa čázehuhttin. Čievra oažžu seamma ivnni go odne. Prošektii gullá maiddái divodit ja ordnet geainnuid ja vázzinravddaid mat gullet šilljui.

Šloahttašiljus lea sullii 13.200 m2 čievraareála man vuološassi lea dahkkon belohahkii boares asfálttas ja hui váilevaš čázehuhttimiin.  Dát dagaha stuora váttisvuođaid arveáigodagain.  Arvečáhci borrá stuora rokkiid ja ráiggiid mii mielddisbuktá ollu bajildasčázi mii golgá friddja. Ollu čievra bisána sihke šloahttaluohkkái ja ránná gáhtaide. Čievrra mii golgá vulos Frederiks gáhttii ferte fas viežžat bajás. Maŋemus geasi dáhpáhuvai dat sullii juohke 3. beaivvi. Jahkásaččat devdojuvvo sullii 150 tonna čievra Šloahttašilljui. Olu čievra maiddái jávká vulos rufefierpmádahkii.

Sihke gonagaslaš hoavva ja Riikaantikvára oaivvildeaba ahte nanu bajildas mollejuvvon geađggis (čievra) ja silis čatnanávdnasiin lea heivvolaš ja estehtalaš buorre čoavddus Šloahttašilljui.

 

Slåahtesjaljoe orre sjædta

Slåahtesjaljoe edtja eevre orre sjïdtedh maadthlaakeheevhtæmman suehpeden 17. b. 2014. Reerenasse lea daan biejjien raeriestamme 70 millijovnh kråvnah nåhtadidh juktie Slåahtesjaljoem bueriedidh.

- Gellien aejkien dle digkiedamme maam edtjebe Slåahtesjaljojne darjodh. Veeljeme gaptjesistie libie salkehtamme göökth. Fïerhtene abredh-vearoldisnie dle saedtie våålese galka jïh haajpene guhkene vuelnie gaatosne Karl Johan jïh Universiteeten tjeallaren sisnie. Ij edtjh vielie numhtie årrodh. Suehpeden dle barkojne nïerhkebe jïh Maadthlaaken  200-jaepienheevehtæmman 2014 dle akte orre jïh våalohke sjaljoe gaervies. Joekoen sjollehke mijjieh saahtah aktem raeriem gaavnebe, guktie dïhte sjaljoe maahta årrodh dïhte almetjesijjie mijjieh gaajhkesh vaajtelibie dïhte edtja årrodh, staateraerije Rigmor Aasrud jeahta.

Maaksoemierie bueriedimmien åvteste Slåahtesjaljoste lea 70 millijovnh kråvnah. Statsbygg edtja tjåadtjoehtæjja årrodh tjïrrehtimmien åvteste aktene lïhke laavenjostosne Gånkan hoffine jïh Riksantikvarine. Oslo tjïelte sæjhta aaj meatan sjïdtedh. Dah fysiske barkoe sæjhta aelkedh suehpeden 2013, jïh ryöhkedh suehpeden 17.b. raajan mubpien jaepien.
 
Edtja akte orre garre bijjiegaptjese årrodh stinkes gruvseste, aktene  sajkes lïjmevierhtesne, jïh edtja aaj saedtiem målsodh jïh orre dreneringen bïejedh.  Gruvse  sæjhta seamma klaerie åadtjodh goh daan biejjien. Prosjektesne  aaj rehabilieteringe jïh dåvvome geajnojste jïh vaadtsaldahkijste mah leah ektiedamme sjaljose.

Medtie 13.200 m2 gruvsesijjieh Slåahtesjaljosne, jïh nuelesne dovne båeries asfalte jïh gaajh nåake dreneringe. Dan åvteste dle stoerre dåeriesmoerh sjidtieh dej boelhki gosse jïjnjem obre. Ebrietjaetsie stoerre krobph jïh raejkieh kruahka jïh dan åvteste jïjnje tjaetsie bijjieskïeresne sjædta mij våålese galka. Stoerre veahkah gruvseste aajmene sjidtieh dovne slåahtedeavesne jïh dejnie lïhke gaatojne. Dam gruvsem, mij våålese galka Frederiks-gaatoen gåajkoe, tjuara bæjjese vihth veedtjedh. Minngemes giesien daate heannadi medtie fïerhten gåalmeden biejjien. Fïerhten jaepien dle 150 tonn gruvseste Slåahtesjaljose lissehte. Jïjnje daehtie gruvseste aaj såelsienedten sïjse haajpene.
Dovne Gånkan hoffe jïh Riksantikvare vienhtieh akte garre bijjieskiehrie smöölhkeme gierkijste (gruvse) jïh sajkes lïjmevierhtie lea akte funsjovnelle jïh estetihkeles hijven raerie Slåahtesjaljose.

 

Sloahttasalljo ådåstuhteduvvá

Sloahttasalljo galggá ådåstuhteduvvat vuodoláhkaávvudibmáj moarmesmáno 17. biejve 2014. Ráddidus uddni oajvvadij adnet 70 millijåvnå kråvnå gárvedibmáj Sloahttasaljos

- Ságastaláduvvam le moaddi majt Sloahttasaljujn dahkat. Válljim gåbttjåsis le guoradaláduvvam guokti. Juohkka rássjobållåsin tjievrra gålggå ja manná vuolus Karl Johanaj ja Universitehta tjællárij. Dási de hæjtto sjaddá. Moarmesmánon barggagoahtep ja vuodolága 200 jahkeávvudibmáj jagen 2014 le ådå ja tjáppa salljo gárves. Ávvudahtte le gå vijmak gávnnap tjoavddusav vaj salljo máhttá liehket dat álmmuksalljo maj gájka sávvap, javllá stáhtaráde Rigmor Aasrud.

Ådåstuhttema gållomierre le 70 millijåvnå kråvnå. Statsbygg galggá tjadádimev dåjmadit láhka aktisasjbargujn Gånågisálasj håffajn ja Rijkaantikvárajn. Oslo Suohkan aj oadtju oasev bargos. Barggo álgaduvvá moarmesmánon 2013, ja joarkka moarmesmáno 17. biejve vuossti.

Åttjuduvvat galggá ådå badjegåbtjås stuoves tjievrajn sjuoddnjis tjanástagájn, aktan målsudibme tjasstasis ja ådå drenerik. Tjievrra sjaddá oadtjot sæmmi bájnov gå uddni. Prosjækta aj gåbttjå ådåstuhttemav ja åbddimav gahttunijs ja rahteváttsáldagájt ma salljuj gulluji.

Le birrusin 13.200 m2  tjievrraareála sloahttasaljon vuodujn oabme asfaltas ja riek vánes drenerigijn. Dát vaddá stuorra gássjelisvuodajt gå ålov rássjot. Rássjotjáhtje bállá stuorra råkkijt ja liesojt ma vaddi ållo bajeldistjátjev mij gålggå. Ållo tjievras virddut sloahttadievváj ja lahka gahttunijda. Tjievrra mij gålggå Fredrika gahttunij, viertti viettjaduvvat. Åvdep giese dát birrusin juohkka goalmát biejve dáhpáduváj. Juohkka jage dievdeduvvá birrusin 150 tånna tjievras Sloahttasalljuj. Ållo tjievres gålggå aj gålgijdahkaj.

Sihke Gånågisálasj hoaffa ja Rijkaantikvárra miejnni stuoves bajusj smållidum gierges (tjievrre) ja sjuoddnjis tjanástagájn le dåjmalasj ja estehtalasj buorre tjoavdos Sloahttasalljuj.

 

 

Bajás