Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Áigot áŋgiruššat riektepsykiatriija

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Justis- ja politidepartemeanta

Ođđa hápmi riektepsykiatriija organiserema várás galgá geahččaluvvot guovtti jagi geahččalanprošeavtta bakte. –Dát lea álgu norgga riektepsykiatriija áŋgiruššamis, dadjá Justiisa- ja gearggusvuođaministtar, Grete Faremo.

Ođđa hápmi riektepsykiatriija organiserema várás galgá geahččaluvvot guovtti jagi geahččalanprošeavtta bakte. –Dát lea álgu norgga riektepsykiatriija áŋgiruššamis, dadjá Justiisa- ja gearggusvuođaministtar, Grete Faremo.

Áigumuššan lea sihkkarastit  duopmostuoluide, politiijaide ja sivahallaneiseválddiide gávdnat áššedovdi gelbbolašvuođa.

Mielladearvvasvuođa áššedovdi lávdegotti nammadeami oktavuođas ráđđehus čielggadišgođii riektepsykiátralaš  barggu organiserema. Čielggadanbarggu lea Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta jođihan oktan Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta ja Dearvvašvuođadirektoráhta ovddasteddjiiguin.

Ráđđehus lea mearridan ásahit guovtti jagi geahččalanprošeavtta dorvo-, giddagas- ja riektepsykiatriija Gelbbolašvuođaguovddážii Børsetas Troandimis.

– Dát dagaha álkibun duopmostuoluide, politiijai ja áššečuoččáldahttineiseválddiide gávdnat čeahpes áššedovdiid, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Grete Faremo.

Čielggadeami olis árvaluvvo ahte riikkaviidosaš struktuvra riektepsykiátralaš bálvalusbuvttadeamis galgá čadnot daid golmma guovlulaš dorvo-, giddagas- ja riektepsykiatriija Gelbbolašvuođaguovddážiidda mat gullet guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaid vuollái.

– Dál almmolaš eiseválddit sajádat riektepsykiatriijas nannejuvvo. Dat dáidá buoridit rekrutterema ja vuolggahit eanet dutkama, dadjá Dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar, Jonas Gahr Støre.

Guorahallama organisašuvdnamodealla árvalusa čoahkkáigeassit váldobeliid:

  • Viidáset ovdánahttit guovlulaš gealboguovddážiid ovddasvástádusa dutkama, fágaovdánahttin, oahpahus ja bagadallan surggiin.
  • Gelbbolašvuođaguovddážat galget leat fágalaš ja hálddahuslaš veahkkin duopmostuoluide ja politiijai ja áššečuoččáldahttineiseválddiide go sii dárbbašit áššedovdi veahki.
  • Gelbbolašvuođaguovddážiidda galget hálddahuslaččat veahkehit áššedovdiid barggu.
  • Ásahit formála gáibádusaid riektepsykiátralaš áššedovdiide.
  • Formaliseret guovlulaš sihkarvuođaossodagaid ovddasvástádusa čađahit bákkolaš jándordárkumiid.
  • Gelbbolašvuođaguovddážiidda biddjo bargun hábmet rávvagiid dasa makkár guorahallanreaiddut mat sáhttet dagahit ahte dárkumiidda ásahuvvojit standardiserejuvvon eavttut.

Viečča raporta Riektepsykiatriija – organiseren, dutkan ja oahpahus (pdf – dušše dárogillii)

 

Bajás