Doaimmashehttejuvvon olbmuid olmmošvuoigatvuođat

Sisdollui

4 Gean ovddasvástádus leat vuoigatvuođat?

Oanehaččat muitaluvvon

Dán kapihttalis beasat lohkat maid servodat dahká doaimmashehttejuvvon olbmuid ja sin bearrašiid ovddas:

  • Sihke stáhtas ja gielddain lea ovddasvástádus dasa ahte buohkat ožžot maid dárbbašit.
  • Oallugat eai oaččo dan masa sis lea gáibádus.
  • Váhnemiin, geain leat doaimmashehttejuvvon mánát, lea eanet ovddasvástádus go earáin, ja ožžot veahá doarjaga.
  • Politihkkarat fertejit guladit doaimmashehttejuvvon olbmuid.

Dásseárvu lea departemeanttaid ovddasvástádus

Stáhta lea juhkkojuvvon olu departemeanttaide. Departemeanttain lea ovddasvástádus iešguđetge suorggis servodagas. Ovdamearkka dihte lea máhttodepartemeanttas ovddasvástádus buot áššiin mat gullet skuvlii.

Buot departemeanttaid stivre olmmoš gean gohčodit stáhtaráđđin dahje ministtarin. Stáhtaráđis lea ovddasvástádus dasa ahte departemeanta dahká dan mii lea departemeantta ovddasvástádus.

Buot departemeanttain lea ovddasvástádus dásseárvvus iežaset suorggis. Ja Kultur- ja dásseárvodepartemeanta galgá veahkehit eará departemeanttaid bargat dásseárvvuin. Galgá leat dásseárvu juohke sajis.

Kultur- ja dásseárvodepartemeanttas lea earenoamáš ovddasvástádus gozihit ahte eará departemeanttat meannudit nu ahte

  • buohkat searvadahttojuvvojit
  • buohkat besset leat fárus
  • ii oktage vealahuvvo

Doaimmashehttejuvvon olbmot galget beassat leat mielde ráhkadit politihka. Galget ovdamearkka dihte leat doaimmashehttejuvvon olbmot ráđiin ja lávdegottiin, mat barget doaimmashehttejuvvon olbmuiguin,.

Gielddain lea maiddái olu ovddasvástádus

Gielddas lea ovddasvástádus olu fálaldagain gieldda ássiide. Sii sáhttet maiddái mearridit olu iešguđetlágan áššiid. Ovdamearkka dihte mearrida gielda gosa lea lohpi hukset ođđa viesuid. Dahje makkár visttiid lea lohpi hukset dihto sajiide.

Lea buorre ahte gielddat besset mearridit olu áššiid. Sii han dovdet eanadaga ja olbmuid geat orrot doppe buoremusat. Gielddat dihtet maiddái maid gieldda olbmot dárbbašit.

Lea dehálaš ahte gieldda ássit, besset leat fárus mearridit iežaset gielddas, Dát gohčoduvvo báikkálaš demokratiijan.

Bálvalusat leat gielddaid ovddasvástádus

Gielddat galget fállat bálvalusaid maid doaimmashehttejuvvon olbmot dárbbašit. Bálvalusat galget leat oassi seamma vuogádagas go bálvalusat earáide geat ásset gielddas. Ii galgga leat sierra vuogádat mas leat fálaldagat dušše olbmuide geat leat doaimmashehttejuvvon.

Gielddat ja fylkkagielddat galget nammadit sierra ráđiid olbmuide, geain leat doaibmavádjitvuođat. Ráđit galget beassat diehtit buot áššiid birra, mat gusket doaibmavádjigiidda. Ráđit galget fuolahit ahte olbmot, geain leat doaibmavádjitvuođat, besset cealkit maid sii oaivvildit daid áššiid birra.

Odne eai oaččo buohkat vuoigatvuođaideaset

Lea hirbmat molsašuddi gielddas gildii ožžot go doaimmashehttejuvvon olbmot vuoigatvuođaideaset. Muhtun gielddain eai oaččo daid fálaldagaid maidda sis lea riekti, dahje fálaldagaid maid sii dárbbašit.

Doaimmashehttejuvvon olbmot vájalduvvojit politihkas

Go politihkkarat ráhkadit politihka doaimmashehttejuvvon olbmuid várás, de ráhkadit sii dávjá dearvvašvuhtii guoski politihka. Olbmot geat leat doaimmashehttejuvvon galget leat fárus buot politihkas. Politihkka doaimmashehttejuvvon olbmuid várás berre leat dásseárvvu birra.

Leat hárve olbmot geat hállet ovddasvástádusođastusa birra dán áiggi. Sáhttá leat danne go olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, hárve leat ođđasiin ja politihkas. Hárve barget doaimmashehttejuvvon olbmot ovttas olbmuiguin geat eai leat doaimmashehttejuvvon. Danne olbmot eai nu dávjá jurddaš doaimmashehttejuvvon olbmuid birra.

Politihkkarat fertejit guldalit olbmuid geat leat doaimmashehttejuvvon

Leat dušše doaimmashehttejuvvon olbmot ieža geat dihtet movt sin dilli lea. Danne lea dehálaš sin guldalit ja ahte sii leat fárus ráđiin ja lávdegottiin.

Dát stuorradiggedieđáhus lea huksejuvvon earret eará seminárii gos doaimmashehttejuvvon olbmot besse muitalit movt sis lea dilli (geahča siidu 9). Dát lea ovdamearka movt sáhttá guldalit olbmuid, geat leat doaimmashehttejuvvon.

Doaimmashehttejuvvon olbmot fertejit beassat muitalit guđiid bálvalusaid sii dárbbašit

Lea dehálaš ahte olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, besset muitalit makkár bálvalusaid sii dárbbašit. Leat sii ieža geat buoremusat dihtet movt sin dilli lea. Sii sáhttet maid oažžut organisašuvnnaid, main sii leat lahttun, muitalit.

Doaimmashehttejuvvon olbmot besset hárve muitalit maid sii dárbbašit. Ja gielddat, main lea ovddasvástádus fálaldagain, váilu dávjá vuogádat hálddašit dan mii sidjiide muitaluvvo.

Eai buohkat, geat barget doaimmashehttejuvvon olbmuiguin, dieđe mat vuoigatvuođaid sis leat. Oallugat doivot dasa lassin ahte doaimmashehttejuvvon olbmot hálddašit unnit go sii dahket.

Fálaldagat fertejit ovttasbargat buorebut

Doaimmashehttejuvvon olbmot ožžot dávjá veahki olu iešguđetge sajiin, ovdamearkka dihte ruovttus ja skuvllas dahje barggus. Muhto dat iešguđet olbmot geat veahkehit, eai ovttasbargga álo nu bures guhtet guimmiideasetguin. Dat dagaha dávjá doaimmashehttejuvvon olbmuide váttisvuođaid go galget álgit juoga ođđasiin. Ovdamearkka dihte jus galget molsut skuvlla, dahje go leat geargan skuvllas ja galget bargagoahtit.

Olbmot geat leat doaimmashehttejuvvon eai oaččo álo BankID

Ea leat buot doaimmashehttejuvvon olbmot geat ožžot BankID Dan geažil sii eai sáhtege geavahit buot stáhta ja gieldda neahttasiidduid. Olu neahttasiidduin leat garra gáibádusat sisaloggemii. Ráđđehus lea bargamin geahčadit sáhttet go sii ieža addit olbmuide juoidá mii sulastahttá BankID.

Koronapandemiijas ledje stuorra váikkuhusat

Go koronapandemiija lei, de giddejuvvoje olu fálaldagat. Dat lei eastadan dihte ahte olbmot njoammuduvvo.

Olu doaimmashehttejuvvon olbmot dárbbašit veahki sáhttit leat fárus servodagas. Sii dárbbašit maiddái veahki doaimmaide astoáiggis ja eallit bures. Go fálaldagat steŋgejuvvoje, de eai sáhttán sii šat dahkat daid diŋggaid. Oallugiin, geat leat doaimmashehttejuvvon, hedjonii eallin pandemiija áiggi.

Dasa lassin hedjonedje fálaldagat go rahppojuvvui fas pandemiija maŋŋil.

Ráđđehusa oaidnu lea ahte doaimmashehttejuvvon olbmot fertejit beassat doalahit vuoigatvuođaideaset, jus boahtá ođđa pandemiija. Jus mii galgat vealtat njoammumis boahtte áiggis, fertet mii dahkat veahá eará láhkái.

Veahkki mearridit áššiid

Váldeguoddi sáhttá veahkehit

Buohkat galget beassat mearridit iežaset badjel, muhto soapmásat dárbbašit veahá veahki nagodit dan. Dalle sáhttá oažžut váldeguoddi gii sáhttá veahkehit. Váldeguoddi sáhttá ovdamearkka dihte veahkehit

  • fuolahit ahte oaččut vuoigatvuođaidat
  • ordnet ruđa ja loana
  • gávnnahit galggat go vuolláičállit šiehtadusaid
  • gávnnahit berretgo loahpahit šiehtadusaid

Danne go buohkat galget beassat mearridit iežaset badjel, de galgá váldeguoddi álo čuovvut dan olbmo sávaldagaid, geas lea váldeguoddi. Son gii oažžu váldeguoddi, ferte miehtat oažžut váldeguoddi. Son ferte maiddái leat ovtta oaivilis gii váldeguoddi galgá leat.

Sullii 42 500 ollesolbmos lea váldeguoddi. Oallugat sis leat doaimmashehttejuvvon olbmot.

Ortnet, go lea dus lea váldeguoddi, gohčoduvvo váldeguoddimin.

Bákkolaš váldeguoddin

Jus lea áibbas dárbbašlaš veahkehan dihte olbmo oažžut vuoigatvuođaidis, de sáhttá duopmostuollu mearridit ahte leat muhtun diŋggat maid dát olmmoš ii beasa mearridit ieš. Ovdamearkka dihte ii oaččo son lobi váldit loana iešheanalaččat.

Dalle sáhttá olmmoš oažžut váldeguoddi, vaikko olmmoš ieš ii mieđa dasa. Dát gohčoduvvo bákkolaš váldeguoddin. Dat sáhttá dušše dáhpáhuvvat dallego olmmoš ii nákce ieš iežas áimmahuššat. Ovdamearkka dihte jus addá buot ruđaidis dahje geavaha daid spealuide, dan sadjái go máksit biepmu, biktasiid ja ásodaga. Lea hui hárve ahte muhtun ferte oažžut váldeguoddi iežas dáhtu vuostá.

Váldeguoddi galgá aŋkke álo guldalit su oaiviliid, gean son lea veahkeheame. Dat guoská maiddái jus olmmoš lea ožžon váldeguoddi dáhtus vuostá. Váldeguoddi galgá álohii veahkehit mearridemiin, nu ahte olmmoš beassá eallit iežas eallima nugo son háliida.

Sáhttá sáddet váidaga stáhtahálddašeaddjái jus ii lea vuostemielas dasa maid váldeguoddi dahká.

Muhtumat eai ipmir mii váldeguoddi lea

Muhtun olbmot eai ipmir maid dat mearkkaša go dus lea váldeguoddi, beroškeahttá man olu veahki ožžot ipmirdit dan. Dahje sii eai ádde maid váldeguoddi mearrida. Dat sáhttá maiddái leat váttis soapmásiidda čilget dárkilit maid sii oaivvildit. Dát olbmot sáhtte dárbbašit eanet veahki, danne go lea váttis gávnnahit masa son lea ovttamielalaš dahje vuostemielas. Sáhttá maiddái leat váttis gávnnahit háliida go son váldeguoddi vai ii.

Go olmmoš ii ádde maid mearrádus mearkkaša, de daddjojuvvo ahte olbmos ii leat mearridangelbbolašvuohta.

Dát olbmot galget beassat mearridit dan maid sii sáhttet, nugo buot earátge. Muhto sii dárbbašit dávjá vel eanet veahki mearridit go eará olbmot, geat dárbbašit veahki váldeguoddis.

Váldeguddiid láhka rievdaduvvo

Ráđđehus lea bargame rievdadit váldeguddiid lága. Galgá šaddat čielgaseabbon lágas ahte lea eaktodáhtolaš oažžut veahki váldeguoddis. Dat galgá šaddat čielgaseabbon sihke njuolggadusaid olis ja sániiguin mat geavahuvvojit lágas.

Dasa lassin galgá šaddat čielgaseabbon ahte váldeguoddi ii sáhte dahkat maidege masa olbmos lea vuosteháhku.

Láhka galgá maiddái dadjat juoidá olbmuid váldeguddiid birra, geat eai ádde mii váldeguoddi lea, dahje masa váldeguoddi galgá leat veahkkin (sis geain ii leat mearridangelbbolašvuohta). Láhka galgá maiddái dadjat čielgasit ahte váldeguoddit galget mearridit nu, ahte olmmoš beassá eallit eallimis nugo háliida eallit dan.

Láhka váldeguoddiid birra gohčoduvvo láhkaguoddiláhkan.

Veahkki doaimmashehttejuvvon mánáid váhnemiidda

Buot mánáin ja nuorain galgá leat oadjebas ja buorre bajásšaddan. Ráđđehus áigu guldalit maid bearrašat lohket dárbbašit.

Ráđđehus háliida ahte buot mánát ja nuorat galget oažžut buoret fálaldaga. Dat galgá dahkat servodaga vealaid unnibun. Dat galgá maiddái addit bearrašiidda eanet friddjavuođa.

Doaimmashehttejuvvon mánáid váhnemiin lea eanet ovddasvástádus go earáin

Sáhttá leat váttis go dus lea doaimmashehttejuvvon mánná. Dutkan čájeha ahte doaimmashehttejuvvon mánáid váhnemiin lea váddáset dilli go eará váhnemiin. Lea áddjás ja nákcagáibideaddji bargu fuolahit ahte mánná oažžu dan maid dárbbaša.

Doaimmashehttejuvvon mánáid váhnemat jotket dávjá ávjámis mánáideaset go šaddet rávisolmmožin. Viđá doaimmashehttejuvvon rávis olbmos orru okta ain váhnemiiddis luhtte.

Váhnemat eai leat álo duhtavaččat fálaldagaiguin

Muhtun bearrašat fárrejit eará gielddaide dahje gávpotosiide, main lea buoret fálaldat doaimmashehttejuvvon olbmuide. Dalle gohčoduvvojit sii dávjá bálvalusbáhtareaddjin.

Doaimmashehttejuvvon mánáid váhnemat ožžot eará oainnu almmolašvuođas go eará váhnemat. Sis váilot dávjá dat dieđut maid dárbbašit. Ja sii ohcet dávjá diŋggaid mat eai dohkkehuvvo. Dat dagaha ahte sii luhttet unnit stáhtii ja gielddaide go earát.

Dásseárvu gaskal váhnemiid lea maiddái heajut bearrašiin, main lea mánná gii lea doaimmashehttejuvvon. Dat lea danne go eadni bearrašis dávjá heaitá bargamis dahje bargá unnit ávjan dihte máná.

Maid áigu ráđđehus dahkat?

Ráđđehus áigu fállat prográmma «Movt minguin?»

Ráđđehus áigu joatkit fállamis veahki vánhemiidda, geain leat mánát geain leat doaibmavádjitvuođat prográmma «Movt minguin» olis.

Ráđđehus áigu maiddái árvvoštallat sáhttet go ráhkadit prográmma mánáid várás, geain leat oarbinat geain leat doaibmavádjitvuođat.

Ráđđehus áigu fállat prográmma International Child Development Programme

Ráđđehus háliida ahte buot gielddat sáhttet fállat prográmma International Child Development Programme (mánáid ovdáneami riikkaidgaskasaš prográmma). Prográmma lea váhnemiid oahpaheami birra ipmirdit maid mánná dárbbaša.

Suodjaleapmi veahkaválddálašvuođa, boasttogeavaheami ja ávkkástallama vuostá

Geat gillájit veahkaválddálašvuođa, boasttogeavaheami ja ávkkástallama?

Muhtun olbmot gillájit dávjjit veahkaválddálašvuođa, boasttogeavaheami ja ávkkástallama, go earát. Dat dáhpáhuvvá dávjjit

  • hui nuorra dahje hui boares olbmuiguin
  • nissoniiguin
  • doaibmavádjigiiguin

Olmmoš, guhte gullá máŋgga jovkui, lea earenoamáš stuorra várra gillát veahkaválddálašvuođa, boasttogeavaheami dahje ávkkástallama.

Leat eanet nissonat go dievddut, geat leat doaibmavádjigat, geat šaddet gillájeaddjin.

Mii eat dieđe man galle doaimmashehttejuvvon olbmo leat veahkaválddálašvuođa, boasttogeavaheami ja ávkkástallama gillájeaddjit. Oallugat muitalit go dakkárat dáhpáhuvvet. Muhto leat várra hirbmat olusat geat eai muital. Dalle lea hui váttis diehtit man olusat vásihit dan.

Mii lea veahkaválddálašvuohta, boasttogeavaheapmi ja ávkkástallan?

Veahkaválddálašvuohta lea go soames vaháguhttá nuppi. Dábáleamos ovdamearka lea go soames cápmá nubbi. Dat lea fysalaš veahkaválddálašvuođa ovdamearka.

Boasttogeavaheapmi ja ávkkástallan lea go muhtun bágge dahje fille soapmása dahkat juoidá maid eai duođaid háliidivčče. Jus bágge muhtuma bargat bálkká haga, de ávkkástallá sin. Jus geavaha muhtun eará olbmo BankID dahkaluddat ahte son leat dat olmmoš, de geavaha nuppi identitehta boastut.

Rihkkun lea go muhtun dahká nu, ahte earát eai oaččo vuoigatvuođaideaset. Veahkaválddálašvuohta, boasttogeavaheapmi ja ávkkástallan leat iešguđetlágan rihkkumat.

Dábáleamos, go lea sáhka veahkaválddálašvuođa birra, lea dattetge seksuálalaš veagalváldin. Dat lea go soames geavaha eará olbmo rupmaša vai ieš beassá návddašit vaikko ii leat ožžon lobi.

Doaimmashehttejuvvon olbmuin lea earenoamáš várra gillát veahkaválddálašvuođa ja rihkkumiid

Olu olbmot, geat leat doaimmashehttejuvvon, ásset nu ahte lea earenoamáš várra gillát veahkaválddálašvuođa ja rihkkumiid. Muhtun bealit mat sáhttet stuorrudit vára leat jus

  • sin ásodat muittuha institušuvnna
  • hárve lea soames gii iská mii dáhpáhuvvá ásodagas
  • sii eai dieđe nu olu iešmearrideami birra
  • sii eai beasa mearridit ieža
  • bargit heitet oanehis áiggi maŋŋil ja dávjá bohtet ođđa bargit
  • bargit barget dušše moadde diimmu vahkus
  • bargiin ii leat oahppu

Movt sáhttit mii eastadit veahkaválddálašvuođa ja rihkkumiid?

Garvin dihte veahkaválddálašvuođa- ja rihkkunvára, de berre leat muhtun gii iská ahte buot manná nugo go galgá. Sii berrejit maiddái iskat ahte leat buorit bargit geat dovdet lágaid. Ja ahte fálaldaga lágideapmi lea buorre.

Lea maiddái dehálaš ahte buohkat besset skuvllas oahppat mii veahkaválddálašvuohta ja rihkkun lea,. Buohkat fertejit maiddái beassat oahppat seksa birra.

Láhka dadjá maiddái ahte gielddat galget earenoamážit gozihit ahte sii, geat ožžot veahki earáin, eai gillá veahkaválddálašvuođa. Sii galget maiddái váruhit ahte sii eai bággehala dahje fillejuvvo seksuála ovttastallamii. Gielddain galget leat buorit plánat, nu ahte sáhttet fuomášit jus veahkaválddálašvuohta dáhpáhuvvá.

Maid áigu ráđđehus bargat?

Ráđđehus áigu gáhttet doaimmashehttejuvvon olbmuid veahkaválddálašvuođa ja rihkkumiid vuostá.

Ráđđehus áigu

  • joatkit oččodeamis ovttasbarggu gaskal iešguđet bálvalusaid ja etáhtaid, mat galget várjalit rávis olbmuid lobihis áššiid vuostá – dat ovttasbargu gohčoduvvo TryggEst (OadjebaSamus)
  • oahpahit heahteguovddážiid bargiid nu, ahte sii dihtet eambbo olbmuid birra geain leat doaibmavádjitvuođat (heahteguovddáš lea báiki gosa muhtun gii lea heađis, sáhttá mannat vai lea oadjebas)
  • oahpahit dearvvašvuođafálaldagaid bargiid veahkaválddálašvuođa ja rihkkuma birra
  • joatkit fálaldagain masa váhnemat sáhttet riŋget go sis leat váttisvuođat mánáideasetguin – dat fálaldat gohčoduvvo Foreldresupport (Váhnendoarjja)

Riekti láhčimii go deaivvada politiijaiguin

Go soapmása mielas lea váttis áddet áššiid maid eanas olbmot ipmirdit, de sáhttet dan olbmos leat dat maid gohčodit kognitiiva váttisvuohtan. Doaimmashehttejupmi lea ovdamearka kognitiiva váttuide. Go politiijat arresterejit muhtuma geas leat kognitiiva váttut, de lea sus riekti láhčimii go politiijat barget áššiin. Sáhttá leat váttis politiijaide diehtit leat gos sus, gean arresterejit, kognitiiva váttut.

Jus politiijat eai leat sihkkarat, de galget sii láhčit go gažadit olbmo. Gažadeapmi mearkkaša čilget politiijaide mii lea geavvan.

Juohke logát olbmos giddagasas leat kognitiiva váttut. Muhto leat sihkkarit vel eanet, danne go giddagasat dihtet hui unnán dan birra. Dát olbmot eai oaččo dan láhčima mii sis galgá leat.

Maid áigu ráđđehus dahkat?

Ráđđehus áigu

  • oččodit láhččojuvvon doaimmaid doaimmashehttejuvvon olbmuide, geat čohkkájit giddagasas
  • oččodit buriid čovdosiid vai doaimmashehttejuvvon olbmuin, geat čohkkájit giddagasas, leat buorit bálvalusat.

Gižžu vaššikriminalitehta vuostá

Mii lea vaššikriminalitehta?

Vaššikriminalitehta lea go soames dahká juoidá lobihemiid danne go ii liiko dihte olmmošjovkui.

Sivvan vaššikriminalitehtii muhtun olbmuid vuostá sáhttá leat

  • gos sii dahje sin váhnemat leat eret
  • religiovdna dahje eará osku
  • geasa sii ráhkásmuvvet
  • goabbán sohkabeallin sii dovdet iežaset
  • goabbán sohkabeallin sii liikojit leat
  • leat go sis doaibmavádjitvuođat

Vaššikriminalitehta ovdamearkkat dihto joavkkuid vuostá

  • dadjat juoidá mii čájeha vaši dahje vealaheami
  • soardit soapmása
  • buktit áitagiid
  • billistit eará olbmuid diŋggaid
  • oalgguhit soapmása dahkat juoidá mii lea lobiheapme
  • geahččalit oažžut earáid givssidit soapmása

Go vaššikriminalitehta dáhpáhuvvá, de šaddet dávjá olusat joavkkus ballui. Dat lea danne go ii ipmirdit ahte muhtumis lea miella leat bahá dakkáriid vuostá go sii. Maiddái olbmot olggobealde joavkku šadde ballui. Dat lea danne go sii eai liiko ahte vearredagut gevvet.

Olbmot eai jáhke ahte olbmot geat leat doaibmavádjigat vásihit vaššikriminalitehta

Eai leat nu olusat geat muitalit politiijaide vaššikriminalitehta birra go dat dáhpáhuvvá

  • olbmuid vuostá geat láhttejit eará sohkabeallin go mat sii leat riegádeamis
  • juvddálaččaid vuostá
  • doaibmavádjigiid vuostá

Olusat jurddašit ahte dat dáhpáhuvvá hárve, dannego mii eat gula nu olu dan birra. Muhto daid olbmuid organisašuvnnat dadjet ahte olbmot eai muital go vaššikriminalitehta dáhpáhuvvá. Dat lea danne go sii eai ádde ahte lea vaššikriminalitehta maid vásihit.

Mii berret atnit dihto sáni vaššái doaibmavádjigiid vuostá

Olbmot ipmirdit bures mii vaššikriminalitehta lea go lea sáhka liikeivnnis. Dat lea danne go mis lea sátni «rasisma». Mis lea maiddái sátni «homofobiija» go olbmot eai liiko homofiila olbmuide. Ja mis lea «muslimavašši» go olbmot eai liiko muslimaide. Muhto mis ii leat sullasaš sátni dasa go olbmot eai liiko olbmuide geain leat doaibmavádjitvuođat.

Ruoŧas gávdno dakkár sátni: funkofobija. «Funko-» boahtá «funk-s» funksjonsnedsettelse sánis, ja «fobiija» mearkkaša ballu. Dan sáni leat mii geavahišgoahtán Norggas maiddái.

Gižžu vaši vuostá joatkašuvvá

Ráđđehus áigu joatkit bargamis dan vuostá ahte olbmot dadjamiin čájehit vaši.