Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Gažaldagat ja vástádusat konsultašuvdnarievtti nannema birra

Ráđđehus evttoha čielga láhkanjuolggadusaid konsultašuvnnaide sámiiguin. Dan oktavuođas addit dás vástádusaid muhtin gažaldagaide mat dávjá jerrojuvvojit konsultašuvnnaid birra ja konsultašuvdnarievtti nannema lágas.

Mii lea konsultašuvdnariekti?

Sámiin go lea álgoálbmot lea vuoigatvuohta konsulteret áššiin main sáhttá šaddat njuolga mearkkašupmi sidjiide. Konsultašuvdnariekti mielddisbuktá láhčit proseassaid vissis láhkái. Riekti ii atte dattege vuoigatvuođa vissis bohtosii.

Vuoigatvuohta konsulteret lea eambbo go dat ahte sin gullet. Sámi beroštumit galget beassat árrat mielde proseassain, ja vejolašvuohta váikkuhit bohtosiid. Ulbmil konsultašuvnnaiguin lea boahtit ovttaide.

Mii lea vuođđun dasa ahte sámiin lea dákkár konsultašuvdnariekti?

Álgoálbmogiid vuoigatvuohta konsulteret áššiin main sáhttá šaddat njuolga mearkkašupmi sidjiide, čuovvu ILO konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, maid Norga ratifiserii jagis 1990. ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddi lea maid váldán mielde konsulterengeatnegasvuođa

Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid ON-konvenšuvdnii artihkal 27. Geatnegasvuohta čađahuvvo odne norgga dikkis Stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid prosedyraid bokte, ásahuvvon 2005.

Mii lea ovdamunni konsultašuvnnaiguin?

Buorit konsultašuvnnat veahkehit álkidit proseassaid go doaimmaid sáhttá čađahit njuovžileappot ja johtileappot, ja mii garvit váidagiid ja diggeproseassaid. Vaikko proseassat álgovuorus sáhttet ádjánit, de šaddá áššemeannudeapmi oktiibuot dávjá beaktileabbo.

Vaikko mii eat álo boađe ovttaide, de mii oaidnit ahte konsultašuvdnaprosedyrat leat veahkkin addime eanet máhtu ja ipmárdusa dilálašvuođas ja sámi servodaga dárbbuin. Buorre proseassa addá buoret vuođu dahkat buriid mearrádusaid, ja sáhttá dahkat ahte doaimmat heivejit buorebut ja leat álkibut čađahit.

Manne galgá konsultašuvdnariekti nannejuvvot lágas?

Nannet bajitnjuolggadusaid konsultašuvnnaid birra sierra kapihttalis sámelágas dahká ahte njuolggadusat leat eanet olámuttos beliide. Dasa lassin addá láhkanannen liibba čorget eahpečielggasvuođaid otná ortnega doaimmaheamis go guoská movt geatnegasvuođa konsulteret galgá ipmirdit. Čielga njuolggadusat sáhttet mielddisbuktit beaktilit proseassaid ja eanet diehttevašvuođa beliide.

Addet go láhkanjuolggadusat gieldinrievtti Sámediggái dahje eará sámi konsultašuvdnabeliide?

Eai. Ulbmil konsultašuvnnaiguin galgá leat ahte boahtit ovttaide, muhto leat eiseválddit geat dahket loahpalaš mearrádusa. Eiseválddit sáhttet loahpahit konsultašuvnnaid jus ášši lea doarvái čilgejuvvon, beliid árvvoštallan lea čielgasit boahtán ovdan, ja go liikká ii leat vejolaš boahtit ovttaide áššis vaikko leat konsultašuvnnat.

Mii lea ođas láhkanjuolggadusain?

Láhkanjuolggadusat fievrredit viidáset otná konsultašuvdnaprosedyraid. Otná njuolggadusat gustojit dušše stáhtalaš ásahusaide. Láhka čatná dál suohkaniid ja fylkkasuohkaniid geatnegasvuođa konsulteret sámi beroštumiid ovddasteddjiid geaidda guoská. Dainna lágiin mii čuovvolit álbmotrievttálaš geatnegasvuođa fuolahit heivvolaš konsultašuvdnaprosedyraid – beroškeahttá guhte hálddašandássi mii dahká mearrádusaid.

Láhkaevttohus sirre muhtin áššiid konsultašuvnnaid njuolggadusain. Sámedikkis ii leat konsultašunriekti sámelága njuolggadusaid mielde áššiin gos Sámedikkis lea vuosttaldanvejolašvuohta plána- ja vistelága mielde. Spiehkastat guoská maid áššiide energiija- ja čázádatlága mielde. Dás fuolaha vuosttaldanvejolašvuohta obbalaččat seamma beroštumiid go konsultašuvdnaortnet, ja mii garvit bolkolas proseassaid. Dát lea ráđđehusa mihttomeari mielde ahte álkidit proseassaid ja unnidit byråkratiija.

Konsultašuvdnanjuolggadusat sámelágas eai gusto maid áššiide stádabušeahta birra..

Maid mearkkaša konsultašuvdnariekti suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda?

Láhka čatná dál suohkaniid ja fylkkasuohkaniid geatnegasvuođa konsulteret sámi beroštumiid ovddasteddjiid geaidda guoská. Galgá ráhkaduvvot bagadus konsultašuvnnaid birra suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mas evttohuvvojit njuovžilis ortnegat das movt konsultašuvnnaid sáhttá čađahit.

Konsultašuvdnageatnegasvuođa sáhttá eanasmuddui čađahit go mudde dálá ásahuvvon mielváikkuhanortnegiid ja áššemeannudanproseassaid suohkaniin. Okta ovdamearka lea suohkaniid dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusat gos juo leat njuolggadusat sámi divššohasaid ja geavaheddjiid mielváikkuheami birra go hábmejit bálvalusaid.

Bagadusbargu čađahuvvo ovttasráđiid suohkanlaš surggiin (KS) ja konsultašuvnnaid bokte Sámedikkiin ja Norgga boazosápmelaččaid riikkaservviin.

Ráddje go láhkanannen suohkana iešstivrejumi?

Ii. Konsultašuvdnarievtti láhkanannen ii rievdat suohkana iešstivrejumi. Vaikko ulbmil lea boahtit ovttaide go konsultere, de leat ain eiseválddit geat dahket loahpalaš mearrádusa. Sámi beroštumiin geaidda ášši guoská ii leat gieldinriekti.

Nu go namuhuvvon, de deattuha láhkaevttohus ahte Sámedikkis ii galgga leat  konsultašunriekti lassin vuosttaldanvejolašvuhtii plána- ja vistelága mielde. Suohkan galgá ain gieđahallat iežas areálaáššiid plána- ja vistelága njuolggadusaid mielde.

Geaiguin galget suohkanat ja fylkkasuohkanat konsulteret?

Suohkandásis lea vuosttažettiin sáhka oažžut mielde báikkálaš sámi berošteddjiid áššiide mat gusket sidjiide. Sámediggi rehkenasto “berošteaddjin” njuolggadusa mielde dušše jus lea sáhka prinsihpalaš mearrádusain.

Fylkkasuohkanat meannudit dávjá stuorit áššiid, dahje prinsihpalaš lágan áššiid. Dalle rehkenasto Sámediggi dábálaččat “berošteaddjin”.

Manne leat konsultašuvnnat “čihkosat”?

Buorit konsultašuvnnat gáibidit lotnolas luohttámuša. Danne lea deaŧalaš ahte dokumeanttat mat lonohallojuvvojit konsultašuvnnaid oktavuođas, eai galgga leat almmolaččat dan botta go konsultašuvnnat čađahuvvojit. Dat sáhttá dahkat álkibun gávdnat čovdosa masa goappaš bealit sáhttet soahpat.

Seammás lea deaŧalaš deattuhit ahte dábálaš njuolggadusat gulaskuddama ja áššemeannudeapmái maid gustojit áššiin mat gusket sámi beroštumiide. Eiseválddiin sáhttá dávjá leat dárbu - ja geatnegasvuohta - gullat maid eará berošteddjiid geaidda guoská. Nu boahtá ain leat, vaikko konsultašuvdnaortnet dál nannejuvvo lágas.

Manne ii leat ráđđehusa láhkanjuolggadusevttohus leamaš dábálaš gulaskuddamis?

Almmolaš čilgehusas NOU 2007: 13 Den nye sameretten evttohii sámevuoigatvuođalávdegoddi earret eará áššemeannudan- ja konsultašuvdnalága. Čilgehus sáddejuvvui viiddis almmolaš gulaskuddamii 2008 -2009. Go ráđđehusa láhkaevttohus lea hábmejuvvon sámevuoigatvuođalávdegotti konsultašuvdnaláhkaevttohusa, otná konsultašuvdnaprosedyraid ja gulaskuddancealkámušaid vuođul, de ii lean dárbu sáddet láhkaevttohusa ođđa gulaskuddamii.

 

 

Gyhtjelassh jïh vaestiedassh konsultasjovnereaktan laakemieriedimmien bïjre

Reerenasse daan biejjien raeriestimmiem buakta tjïelke laakenjoelkedasside konsultasjovnine saemiejgujmie. Dennie mieresne mijjieh daesnie vaestiedassh vedtebe naan sïejhme gyhtjelasside konsultasjovni jïh konsultasjovnereaktan laakemieriedimmien bïjre.

Mij lea konsultasjovnereakta?

Saemieh aalkoealmetjinie reaktam utnieh konsulteeresovvedh aamhtesinie mah ryöktesth dejtie dijpieh. Konsultasjovnereakta sæjhta jiehtedh sjïere vuekie prosessem öörnedh. Ij dïhte reaktam vedtieh sjïere illedahkese.

Reakta konsulteeresovvedh lea jienebe reakta govlesovvedh. Saemiej ïedtjh edtjieh maehtedh aareh sjyöhtehke prosesside båetedh, jïh nuepiem utnedh illedahkem tsevtsedh. Konsultasjovnen ulmie lea latjkedh.

Mennie våaroeminie saemieh dagkeres konsultasjovnereaktam utnieh?
Aalkoealmetjh reaktam utnieh konsulteeresovvedh aamhtesinie mah dejtie ryöktesth dijpieh, båata ILO-konvensjovneste nr. 169 aalkoealmetji jïh krirriealmetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, maam Nöörje jaepien 1990 ratifiseradi. EN:n almetjereaktamoenehtse lea aaj sov vuajnoem konsultasjovnedïedten bïjre buakteme EN:n konvensjovnese sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre artihkelisnie 27. Dïedte lea daan biejjien nöörjen reaktese tjïrrehtamme Prosedyjrh konsultasjovni bïjre staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gaskem tjïrrehtamme, jaepien 2005 raejeste.

Mij aevhkie konsultasjovnine?
Hijven konsultasjovnijste prosesside aelhkebe sjidtieh dan gaavhtan dejnie maahta råajvarimmieh aelhkebe jïh varkebe tjïrrehtidh, jïh mijjieh laejhtemh jïh reaktaprosessh lïepebe. Jïlhts prosessh aalkovisnie guhkebe juhtieh, ellies gïetedimmie radtjoes sjædta.

Jïlhts ibie eejnegen seamedh, vuejnebe konsultasjovneprosedyjreste jienebh maahtoem sjædta jïh stuerebe goerkesem dej veajkoej jïh daerpiesvoeti bïjre saemien siebriedahkesne. Hijven prosesse buerebe våaromem vadta sjæjsjalimmide, jïh meatan sjyöhtehke råajvarimmieh sjidtieh jïh dejtie aelhkebe tjïrrehtidh.

Man gaavhtan edtja konsultasjovnereaktam laakesne mieriedidh?
Laakemieriedimmie bijjemes njoelkedasside konsultasjovni bïjre sjïere kapihtelisnie saemielaakesne dorje njoelkedassh vielie gaavnoes guejmide. Lissine laakemieriedimmie nuepiem vadta ovtjïelkesvoetine sjeakodh mejtie vuesiehtin gosse daan beajjetjen öörnedimmiem gïetedidh, guktie dïedtem konsulteeresovvedh galka guarkedh.  Tjïelke njoelkedasseste radtjoes jïh daajroes prosesside guejmide sjidtieh.

Vedtieh laakenjoelkedassh Saemiedægkan jallh jeatjah saemien konsultasjovneguejmide vetoreaktam?

Ijje. Konsultasjovni ulmie lea latjkedh, men åejvieladtjh vaeltieh dam minngemes sjæjsjalimmiem. Åejvieladtjh maehtieh konsultasjovnem orrijidh jis aamhtese lea nuekies beavneme, guejmiej vuajnoeh tjïelkeslaakan åvtese båateme, jïlhts konsultasjovnine eah maehtieh aamhtesisnie latjkedh.

Mah leah orre laakenjoelkedassine?
Laakenjoelkedassh jåerhkieh daan biejjien konsultasjovneöörnegidie. Daan biejjien njoelkedassh ajve staaten etaatine faamoem utnieh. Laake daelie dïedtem tjatnoe tjïeltide jïh fylhketjïeltide tjirkijinie saemiej ïedtji åvteste konsulteradidh. Dennie vuekine mijjieh åålmegereaktan dïedtem hoksebe guktie sjïehteles prosedyjrh konsultasjovnide tjïrrehtidh – seamma saaht mij reeremedaltesinie sjæjsjele.

Laakeraeriestimmie naan aamhtesh bielelen njoelkedassine konsultasjovni bïjre. Saemiedigkie ij konsultasjovnereaktam utnieh njoelkedassi mietie saemielaakesne aamhtesinie gusnie Saemiedigkie åådtje gïrredh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie, aaj aamhtesh energije- jïh tjaetsieåerielaaken mietie. Dejnie sæjhta gïrremeöörnegen elliesvoetine seamma krööhkemh vaarjelidh goh konsultasjovneöörnege, jïh eah gellien-gïerth prosessh sjïdth. Daate reerenassen ulmiej mietie prosessh aelhkebe darjodh jïh byråkratijem vaeniedidh.

Njoelkedassh konsultasjovni bïjre saemielaakesne aaj aamhtesh bielelen staatebudsjehten bïjre.

Maam konsultasjovnedïedte sæjhta jiehtedh tjïeltide jïh fylhketjïeltide?

Laake daelie dïedtem tjatnoe tjïeltide jïh fylhketjïeltide tjirkijinie saemiej ïedtji åvteste konsulteradidh. Edtja bïhkedimmiem darjodh tjïeltide jïh fylhketjïeltide mij edtja fleksijbele öörnegh vuesiehtidh guktie edtja konsultasjovnide tjïrrehtidh. 

Konsultasjovnedïedte sæjhta åajvahkommes maehtedh tjïrrehtidh sjïehtedimmine joe tseegkeme meatanöörneginie jïh gïetedimmieprosessine tjïeltine. Vuesiehtimmie tjïelti healsoe- jïh hoksedïenesjh gusnie mijjieh joe njoelkedassh utnebe saemien skïemtjijh jïh utnijh laavenjostoen bïjre gosse dïenesjidie hammoedidh. Barkosne edtjebe tjïelti suerkine (KS) laavenjostedh jïh konsultasjovnesne Saemiedigkine jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rïjhkesaevrine.

Laakemieriedimmie dam tjïelten jïjtjeståvremem gaertjede?

Ijje. Laakemieriedimmie konsultasjovnedïedtem ij jeatjahtehtieh tjïelten jïjtjeståvremem. Jïlhts konsulteradimmien ulmie latjkedh, ennje åejvieladtjh mij edtja minngemes sjæjsjalidh. Dah saemien ïedtjh eah vetoreaktam utnieh. 

Guktie tjaaleme laakeraeriestimmie aaj tjïerteste Saemiedigkie ij konsultasjovnereaktam utnieh gïrredh soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie. Tjïelte sæjhta ennje sov arealeaamhtesh gïetedidh njoelkedassi mietie soejkesje- jïh bigkemelaaken mietie.

Mejnie edtjieh tjïeltine jïh fylhketjïeltine konsulteradidh?
Tjïelten daltesisnie voestegh voenges saemiej ïedtjine soptsestidh aamhtesi bïjre maam dejtie dijpieh. Saemiedigkie ajve njoelkedassen mietie “meatan” jis prinsipijellen sjæjsjalimmiej bïjre soptseste mij sïejhme karakteerine.  

Fylhkentjïelth daamhtaj stuerebe aamhtesidie gïetedieh, jallh aamhtesidie vielie prinsipijellen karakteerine. Dellie sïejhme Saemiedigkie “meatan”.

Man gaavhtan konsultasjovnh leah “tjeakoes”?

Hijven konsultasjovnh krievieh gåabpatjahkh jearsoes. Dan gaavhtan vihkeles tjaatsegh mah sinsætnan seedtieh konsultasjovnen bïjre, sjïere veajkoej byögkelesvoeten bielelen mearan konsultasjovnide juhtieh. Daate aelhkebe dorje vuekiem gaavnedh mejnie guejmieh maehtieh latjkedh.

Seamma aejkien vihkeles sïejhme njoelkedassh govlehtimmien jïh gïetedimmien bïjre aaj aamhtesh dijpieh gusnie saemiej ïedtjh. Åejvieladtjh daamhtaj daarpesjieh – jïh aaj dïedtem utnieh – mubpieh ïedtjh govlehtidh. Naemhtie gujht ennje, jïlhts konsultasjovneöörnegem mieriedidh.

Man gaavhtan ij reerenassen raeriestimmiem konsultasjovni bïjre seedteme sïejhme govlehtæmman?

NOU:sne 2007: 13 Dïhte orre saemiereakta saemiereaktamoenehtse raeriesti gaskem jeatjebh gïetedimmie- jïh konsultasjovnelaakem. Goerehtimmie seedtesovvi gamte sïejhme govlehtæmman 2008 – 2009 raejesne. Juktie reerenassen laakeraeriestimmie tseegkie saemiereaktamoenehtsen raeriestimmien nïlle konsultasjovnelaakese, daan biejjien konsultasjovneprosedyjrh jïh raerieh govlehtimmeste, idtji daarpesjh laakeraeriestimmiem seedtedh orre govlehtæmman.

 

 

 

Gatjálvisá ja vásstádusá ma guosski guládallamriektá láhkanannidibmáj

Ráddidus buktá uddni oajvvadusáv tjielgga láhkanjuolgadusájda guládallama harráj sámij gáktuj. Dán aktijvuodan vaddep vásstádusáv muhtem gatjálvisájda ma álu badjáni guládallamij ja guládallamriektá láhkanannidime hárráj.

Mij le guládallamriektá?

Sámijn álggoálmmugin le riektá guládallat ássjijn ma njuolgga sidjij guosski. Guládallamriektáj gullu prosessaj vissa vuoge milta barggat. Ij le val danna riektá vuorddet vissa vuordeduvvam båhtusijt.

Guládallamriektá le ienebut riektá ássje hárráj guládallat. Sáme berustime galggi árrat ihttut prosessajn ma jåhtuj biejaduvvi, ja vaddet máhttelisvuodav båhtusij vájkkudit. Guládallamij ájggomus le avtamielakvuohtaj boahtet.

Mij le vuodon gå sámijn le dakkár guládallamriektá?

Álggoálmmugij riektá guládallat ássjijn ma njuolgga sidjij guosski, boahtá ILO-konvensjåvnås nr. 169 álggoálmmugijda ja álmmuktjerdajda iesjrádálasj stáhtajn majt Vuonarijkka tjårggij jagen 1990. AN:a almasjrievtesvuodakomitéa le aj tjielggim guládallamvælgov AN:a konvensjåvnån sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj hárráj ártihkkalin 27. Vælggo le uddni tjadádum vuonarijka riektán Guládallamvuogij baktu stáhta ja Sámedikkijn, jages 2005. 

Mij ávkijt le guládallamijs?

Buorre guládallama dahki prosessajt álkkebun gå dåjma tjadáduvvi másjkedappot ja jåhtelappot, ja bessap lájttemijs ja riektáprosessajs. Vájku prosessa guhkep ájgev rávkki, sjaddá ássjegiehtadallam dåbmarabbo ja buorep.

Vájku dal ep agev guorrasa, de vuojnnep guládallamvuoge vaddi ienep máhtov ja stuoráp dádjadusáv dilij ja dárboj hárráj sáme sebrudagán. Buorre prosæssa vaddá buorre vuodov mærrádusáj hárráj, ja máhttá dahkat vaj dåjma buorebut dåhkkiduvvi ja sjaddi álkkebu tjadádit.

Manen galggá guládallamriektá lágajn nanniduvvat?

Láhkanannidibme guládallamij badjásasj njuolgadusáj hárráj sierra kapihttalin sámelágan buktá njuolgadusájt ienebut sadjihij oassálasstijda. Duodden vaddá láhkanannidibme siváv iehpetjielgasvuodajt tjielgadit ma li ihttum gå li udnásj vuogij milta barggam, mij gullu gåktu vælggo guládallamijda galggá dádjaduvvat. Tjielgga njuolgadusá vaddi dåbmarap prosessajt ja buorep árvvedahttemav oassálasstijda.

Vaddi gus láhkanjuolgadusá vetoriektáv Sámediggáj jali ietjá sáme guládallamoassálasstijda?

E vatte. Guládallamij ulmme le avta miellaj boahtet, valle oajválattja le gudi låhpalattjat mierredi. Oajválattja máhtti guládallamijt hiejtedit jus ássje li nuohkásijt tjielggasa, oassálasstij árvustallama li tjielggasit boahtám åvddån, ja niedjen guládallamijda ij le máhttelis avtamielakvuohtaj jåvsådit.

Mij le ådås láhkanjuolgadusájn?

Láhkanjuolgadusáj baktu joarkeduvvi ienemusát udnásj guládallamvuoge. Udnásj njuolgadusá gulluji dåssju stáhta etáhtajda. Láhka nanni vælggogisvuodav suohkanijda ja fylkasuohkanijda guládalátjit guoskadalle sáme berustiddje åvdåstiddjij. Dan láhkáj gåtsedip almasjrievte vælggogisvuodav dagátjit hiebalgis vuogijt guládallamij hárráj – berustahtek makkir háldadimdásen mærrádus dagáduvvá.

Láhkaoajvvadus tjuolldá ierit muhtem ássjijt guládallamnjuolgadusájs. Sámedikken ij le guládallamriektá sámelága njuolgadusáj milta ássjijn gånnå Sámedikken le vuosteldimmáhttelisvuohta pládna- ja tsiekkaduslága milta. Tjuolldusij gulluji aj ássje energijja- ja tjátjádaklága milta. Dánna vuosteldimårdnik ållåsit bærrájgåhtså sæmmi vieledusájt gå guládallamårdnik, ja mij bessap moattegerdak prosessajs. Dát le ráddidusá ulmij milta dahkat prosessajt álkkebun ja binnedit byråkratijav.

Guládallamnjuolgadusá sámelágan e ga gullu ássjijda stáhtabudsjehtan.

Majt merkaj guládallamvælggogisvuohta suohkanijda ja fylkasuohkanijda?

Láhka nanni vælggogisvuodav suohkanijda ja fylkasuohkanijda guládalátjit guoskadalle sáme berustiddje åvdåstiddjij. Galggá dagáduvvat bagádus suohkanijda ja fylkasuohkanijda mij vuoset hiebalgis årdnigijt gåktu guládallama galggi tjadáduvvat.

Guládallamvælggogisvuohta galggá ienemusát tjadáduvvat gå hiebadi ieme oassálasstemårdnigijt ja ássjegiehtadallamprosessajt suohkanijn.

Buojkulvis le suohkanij varresvuoda- ja huksodievnastusá gånnå li juo njuolgadusá oassálasstemij sáme pasientaj ja addnij dievnastusáj hiebadimijn. Barggo bagádustjállagijn dáhpáduvvá aktisattjat suohkana suorgijn (KS), ja guládallamijn Sámedikkijn ja Vuona Ællosámij Rijkasiebrijn.

Gártjet gus láhkanannim suohkanij iesjstivrrimav?

Ij gártjeda. Guládallamvælggogisvuoda láhkanannim ij rievddada suohkanij iesjstivrrimav. Vájku dal galggá guládallat dajna ulmijn vaj guorrasit, le vilá oajválattja ma mierredi låhpalasj mærrádusáv. Guoskadalle sáme berustimijn ij le veto-riektá.

Gåktu nammadum de láhkaoajvvadus ij vatte Sámediggáj guládallamriektáv duodden vuosteldimriektáj pládna- ja tsiekkaduslága milta. Suohkan sjaddá vilá dåmadit ietjas areálaássjijt njuolgadusáj milta pládna- ja tsiekkaduslágan.

Gejna galggi suohkana ja fylkasuohkana guládallat?

Suohkana dásen sjaddá åvdemusát sáhka oadtjot bájkálasj sáme berustimijt oassálastátjit ássjijda ma sidjij guosski. Sámedigge aneduvvá dåssju "guoskadallen" mærrádusáj milta jus le sáhka prinsihpalasj mærrádusájs dábálasj vuogij milta.

Fylkasuohkan giehtadallá ábaj stuoráp ássjijt, jali ássjijt ienep pinsihpalasj dásen. Dalloj le álu Sámedigge guoskadalle ássjáj.

Manen li guládallama "tjiehkusit"?

Buorre guládallama gájbbedi gasskasasj luohtádusáv. Ájnas le vaj ássjetjállaga ma lånoduvvi guládaládijn máhtti tjuoldostuvvat almulasjvuodas dan båttå gå li guládallamin. Dássta máhttá sjaddat tjoavdos masi oassálasste máhtti guorrasit.

Sæmmi båttå le ájnas tsuojggit jut dábálasj guládallama ja ássjegiehtadallama njuolgadusá gulluji aj ássjijn ma guosski sáme berustimijda. Oajválattjajn le álu dárbbo – ja vælggogisvuohta – gullat ietjá berustimijt ma guoskadalli. Nav de sjaddá degu åvddåla, vájku dal guládallamårdnik dálla lágajn nanniduvvá.

Manen ij le ráddidusá oajvvadus láhkanjuolgadusáj guládallamij hárráj årrum dábálasj guláskuddamin?

VAT 2007: 13 Ådå sámeriektá oajvvadij sámeriektájuogos duola dagu ássjegiehtadallam- ja guládallamlágav. Tjielggidus rájaduváj vijdes ålmusj guláskuddamij jagen 2008 – 2009. Dajna gå ráddidusá láhkaoajvvadusán le vuodon sámeriektajuohkusa oajvvadus guládallamláhkaj, ja udnásj guládallamvuoge ja tsuojggidusá guláskuddamijs, de ij lij dárbbo rádjat láhkaoajvvadusáv ådå guláskuddamijda.   

 

 

 

 

 

 

Bajás