Muora geavaheapmi

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti:

Muorra lea ođasmuvvi ávnnas, mii ii goarit dálkkádaga, ja mii jerrojuvvo dađistaga eanet. Áigumuššan lea lasihit muora geavaheami dakkár ávdnasiid sajis, mat vahágahttet dálkkádaga eanet go muorra.

Trevirke på skogbruk.
Muorra lea ávnnas, mas leat guhkes árbevierut ja viiddis geavahanvejolašvuođat earret eará huksenealáhusas – das ráhkadit šalddiid, geardeviesuid, stohpogálvvuid ja feara maid. Govva: Torbjørn Tandberg

Leaš dal sáhka Hamara vikiŋgaskiippa massiiva muorrakonstrukšuvnnain dahje máilmmi alimus muorravisttis Bergenis, de lea Norga riikkaidgaskasaš njunnošis muora innovatiiva geavaheames huksensuorggis.

Go dávjjibut geavahit muora huksenávnnasin, de oažžut vuovdeindustriija árvoráhkadeami lassin maiddái positiiva váikkuhusa, go dálkkádatgássaid luoitin geahppána. 

Muorra lea ođasmuvvi roavaávnnas, mii čatná CO2 ja gáibida unnán buvttadanenergiija. Dainna sáhttá buhtadit ođasmuvakeahtes huksenávdnasiid, omd. betoŋgga, dahje ávdnasiid, maid buvttadeamis dahje geavaheamis luitet eanet dálkkádatgássaid áibmui. 

Ollu geavahansuorggit

Norggas muora gieđahallet viidáseappot, nu ahte das ráhkadit báhpára ja doavdnjebuktagiid (emballasje), muorrapláhtaid, bioenergiija, biokoalla ja biokemikálaid, nu movt etanola, sellulosa, čanusávdnasa ligniinna  ja máistoávdnasa vanilliinna. Dat leat ollu buktagiid roavaávdnasat – ovdamearkka dihte báhtteriin, bioboaldámušas, betoŋggas, bátnegealanis, kosmetihkas, borramušgálvvuin ja biktasiin. 

Vuovdeindustriija árvu šaddá eanet go logi geardásažžan, go muorra reidejuvvo (foredles) viidáseappot. Mii geavahit dán áigge dušše unna oasáža vejolašvuođain, mat muorraávdnasiin leat.

Dán áigge dutket ollu ođđa ja innovatiiva geavahansurggiid “ruoná oljui”, nugo máŋgasat gohčodit dan – danin go buot, maid dán áigge ráhkadit oljjus, sáhttá boahtteáiggis ráhkaduvvot muoras.

Innovašuvdnadoarjja

Innovasjon Norge ja Norgga dutkanráđđi hálddašit eiseválddiid beales ollu prográmmaid, maiguin galget movttiidahttit innovašuvdnii ja ovddideapmái:

Mávssoleamos gaskaoapmi, mainna ovddidit muora geavaheami huksenávnnasin lea Muorravuđot innovašuvdnaprográmma (trebasert innovasjonsprogram). Višuvdnan lea, ahte Norga galgá leat ovdagovvan árvoráhkadeaddji reidema (foredling) hárrái ja muorraávdnasa ođđa geavaheami hárrái huksenealáhusas.

Bioraffinerenprográmmain ja BIONÆR-prográmmain galget ovddidit vuovdebuktagiidda ođđa geavahansurggiid, Bioenergiijaprográmmain fas galget movttiidahttit boanddaid ja vuovdeeaiggádiid buvttadit, geavahit ja doaimmahit eanet bioenergiija.

Norgga fitnodagas Borregaardas Sarpsborgas lea okta máilmmi guhkimusat ovddiduvvon ja nanaguoddevaš bioraffineriijaid, ja dat lea njunnošis riikkaidgaskasaš dutkamis guorahallamin buot vejolašvuođaid, mat muoras leat.