Vuovdeealáhus – dehálaš ealáhus riikii
Artihkal | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 23.09.2025 | Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta
Vuovdeealáhusas lea stuorra mearkkašupmi ássamii, barggolašvuhtii ja ealáhusovddideapmái stuorra osiin riikkas. Árjjalaš ja gánnáhahtti vuovdedoallu, oktan gilvovuoimmálaš vuovdeindustriijain, lea vuođđun bargosajiide ja eksportasisaboađuide. Vejolašvuohta lasihit árvoháhkama lea stuoris.
Vuovdi dahká sullii 38 proseantta Norgga nannánareálas, sullii 122 000 km². Das adno 86 000 km² produktiivvalaš vuovdeareálan, nappo vuovdin mas leat dakkár šaddandilit mat leat guoskevaččat vuovdedollui
Vuovdedoallu doaimmahuvvo dadjat olles riikkas. Deháleamos muorrašlájat, hivvodaga ja ekonomalaš árvvu ektui, leat guossa, beahci ja soahki. Innlandet lea riikka stuorámus vuovdefylka.
Lassáneapmi ja guoddevašvuohta
Norgga vuovdeeaiggádiin lea guhkes árbevierru guoddevaš hálddašemiin. Čuohppama oktavuođas lea vuovdeeaiggát geatnegas fuolahit vuovddi ođasmahttima, jogo gilvimiin dahje láhčimiin diliid lunddolaš vesáluvvamii.
Norga lei máilmmi vuosttaš riika kártet čuohppama ja lassáneami gaskavuođa – jagi 1919 jo. Goarránanáigodaga maŋŋá lea dimbbarhivvodat Norgga vuvddiin sturron golmmageardásažžan maŋimus 100 jagi – 300 miljon guđahasmehteris sullii miljárdda guđahasmehterii odne. Vuovdi lea suhkon, muorat guhkkon, ja areála sturron.
Positiiva ovdáneapmi joatká. Jahkásaččat ahtanuššet Norgga vuovddit sullii 25 miljon guđahasmehtera muorramássain, ja guossa dahká badjel beali dan lassáneamis. Juohke jagi čuhppo sullii 10-12 miljon guđahasmehtera dimbbar industriija áigumušaide, dasa lassin boahtá muorrabuvttadeapmi.
Vuovdi sihke geavaheapmái ja suodjaleapmái
Ii lea dušše industriija mii oažžu eanet álgoávdnasa. Maiddái álbmotmeahcit ja vuovdereserváhtat šaddet stuorát ja stuorát oassin vuovdeareálas. Biologalaš šláddjivuohta fuolahuvvo buoremusat go ovttastahttá guoddevaš geavaheami suodjalemiin.
Vuovdevuđot árvoviđji ja innovašuvdna
Sullii 20 000 olbmo barget vuovdevuđot árvoviđjjis Norggas. Ealáhussii gullá visot vuovdedoalu ja fievrrideami rájes gitta muorraávnnasreidema, bioenergiija ja dakkár ovdánan álgoávdnasiid buvttadeami rádjai go lignina ja sellulosa.
Norga lea ovddimusaid gaskkas máilmmis go guoská innovašuvdnii ja ođđajurddašeapmái vuovdevuđot álgoávnnasgeavaheamis – huksenávdnasiid rájes gitta dakkár biovuđot buktagiid rádjai mat sáhttet buhttet petroleumvuđot molssaeavttuid.
Vuovdeindustriija sáhttá logigeardásažžan duppalastit dimbara árvvu reidema bokte. Muorra lea ođasmuvvi álgoávnnas, ja mearkkaša hui ollu ruoná molsumii.
Vuovdepolitihka ulbmil
Norgga vuovdepolitihkka galgá bidjat vuođu dakkár guoddevaš hálddašeapmái mii fuolaha birasárvvuid, šláddjivuođa ja dálkkádathástalusaid. Ulbmilin lea ovddidit árvoháhkama, láhčima bokte diliid muorraávdnasiid ja bioenergiija buvttadeapmái, ja eará buktagiid ja bálvalusaid buvttadeapmái main lea čatnaseapmi vuovdái.