Dološ bázahusat meahcis addet olu vásáhusaid ja máhtu ovddeš áiggiid eallinvuogi birra.
Dološ bázahusat meahcis addet olu vásáhusaid ja máhtu ovddeš áiggiid eallinvuogi birra. Govva: Dálkkádat- ja birasdepartemeanta

Geasuheaddji olgunastinguovllut lagasbirrasis mielddisbuktet maiddái ahte olbmot sáhttet dávjá olgunastit. Dasa lassin lea dehálaš áimmahuššat stuorát vuovde-, várre- ja riddoguovlluid, mat leat mávssolaš olgunastinguovllut vahkkoloahpaid ja luomuid oktavuođas. Buorit olgunastinvejolašvuođat leat maid dehálaččat vai buorida luonddu árvvu ipmárdusa Norggas.

Mánát, nuorat ja olbmot geat lihkadit unnán vuoruhuvvojit stáhta olgunastinbarggus. Go vuoruha mánáid ja nuoraid, de ožžot sii sihke ulbmillaš ja geasuheaddji olgunastinfálaldaga, ja hárjáneami ja máhtu olgunastima birra mainna oallugat ávkkástallet maiddái rávisolmmožin. Nu lea ge olgunastin mávssolaš dearvvašvuođa- ja eallinkvalitehtagáldu olles eallinagi.

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea olgunastima fágadepartemeanta, ja das lea ovddasvástádus dán suorggi doarjjaortnegiidda, lágaide ja eará váikkuhangaskaomiide.

Olgunastinpolitihkka juhkkojuvvo golmma váldosuorgái:

  • Buohkaidrievtti áimmahuššan.
  • Movttiidahttin olgunastindoaimmaide.
  • Olgunastinguovlluid áimmahuššan ja heiveheapmi.

Buohkaidriekti

Buohkaidriekti lea nannejuvvon Olgunastinlágas. Buohkaidriekti addá buohkaide lága bokte vuoigatvuođa vánddardit ja orostallat Norgga meahcceguovlluin, almmá dan haga ahte oktage sáhttá gáibidit mávssu dan ovddas. Olgunastin galgá leat buohkaide, beroškeahttá ekonomalaš návccain. Vuođđoeaktun Norgga olgunastimis lea ahte meahcis galgá beassat friddja vánddardit, ii ge galgga leat vejolašvuohta gáibidit mávssu dan ovddas go vánddarda Norgga mehciin. Ráđđehusa mielas lea mávssolaš bisuhit dán vuoigatvuođa, ja čuovvula ge dan áigeguovdilis áššiin. Muhtin báikkiin sáhttá goitge leat áigeguovdil ráddjet buohkaidrievtti, ovdamearkka dihte luondduvalljivuođa seailluheami dihte.

Buohkaidriekti addá midjiide maiddái vejolašvuođa ávkkástallat luonddu, ovdamearkka dihte bivdit sáivaguliid, murjet, čoaggit guobbariid ja liđiid luonddus.

Buohkaidriekti earuha gilvojuvvon eatnamiid ja meahcceguovlluid. Gilvojuvvon eatnamat, nu go ássanguovllut ja giettit, leat buohkaidrievtti olggobealde. Vánddardeapmi gilvojuvvon eatnamiin leat almmotge lobálaš golggotmánu 15. beaivvi rájes cuoŋománu 29. beaivvi rádjái, muhto dušše go lea girsi dahje go eanan lea muohttaga vuolde.

Buohkaidrievtti ávkkástaladettiin lea dehálaš váldit vuhtii luonddu ja eará olgunastiid, báikkálaš olbmuid, bartalaččaid ja eanandoalu. Dán lávejit dávjá gohčodit «buohkaidgeatnegasvuohtan». Čuovvu nappo geatnegasvuohta go ávkkástallá buohkaidrievtti dihto rámmaid siskkobealde. Suodjaluvvon guovlluin sáhttet maiddái leat muhtin garraset njuolggadusat mat muddejit min vánddardeami.

Dárkilet dieđuid buohkaidrievtti ja buohkaidgeatnegasvuođaid birra gávnnat Birasdirektoráhta siidduin: Gažaldagat ja vástádusat buohkaidrievtti birra - miljodirektoratet.no

Movttiidahttin olgunastindoaimmaide

Stuorámus olgunastinorganisašuvnnat ja buot suohkangaskasaš olgunastinráđit ožžot doaibmadoarjaga Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas. Departemeanta juolluda maiddái doarjaga olgunastindoaimmaide, iešguđetlágan olgunastindoaibmabijuide ja olgunastinoahpahussii iešguđet ulbmiljoavkkuid várás.

Doarjjaortnegiin vuoruhuvvojit mánát, nuorat, olbmot geain lea sisafárrejeaddji duogáš ja olbmot geat lihkadit unnán.

Dát ruđat leat dehálaččat vai organisašuvnnat sáhttet fállat organiserejuvvon olgunastindoaimmaid. Iskkadeamit čájehit ahte mánát ja nuorat geain lea sisafárrejeaddji duogáš ja geat gullet bearrašiidda main lea vuollegit sisaboahtu, oassálastet eambbo organiserejuvvon olgunastindoaimmain go mánát ja nuorat geat gullet bearrašiidda main lea alit sisaboahtu. Dát doaimmat leat nappo erenoamáš dehálaččat go galgá rekrutteret buot mánáid ja nuoraid olgunastimii, mánáidgárddiid ja skuvllaid olgunastima ja luondduvuđot oahpahusa lassin.

Juolluduvvojit maiddái olu ruđat olgunastimii speallanruhtaortnega bokte, man Kulturdepartemeanta hálddaša. Dát ruđat mannet sihke olgunastindoaimmaide ja olu iešguđetlágan heivehandoaibmabijuide.

Olgunastinguovlluid áimmahuššan ja heiveheapmi

Olgunastinguovlluid stáhtalaš sihkkarastin

Vaikko mis lea buohkaidriekti mii sihkkarastá buori vejolašvuođa vánddardit ja orostallat meahcceguovlluin, de lea báikkuid dárbu sihkkarastit areálaid olgunastimii. Dát guoská erenoamážit guovlluide gos lea olu sisabahkken ja báikkiin gos lea dárbu láhčit dili johtaleapmái ja orostallamii.

Danne lea sierra ortnet, mii ekonomalaččat veahkeha suohkaniid dahje olgunastinráđiid oastit eatnamiid, dahje veahkeha sin soahpat guhkesáiggi šiehtadusaid eananeaiggádiiguin ahte geavahit guovllu olgunastima várás. Ortnet lea vuosttažettiin oaivvilduvvon smávit olgunastinguovlluide, mat dávjá leat gaskal 10 ja 100 dekára stuoru, vaikko muhtun guovllut leat mihá stuorábut. Olgunastinguovllut lagasbirrasis vuoruhuvvojit ortnegis. Guovllut maid stáhta direktoráhtat eai šat dárbbaš iežaset doaimmas, sáhttet maid šaddat almmolaš olgunastinguovlun, ja oažžut stáhtusa stáhtalaččat sihkkarastojuvvon olgunastinguovlun.

Dál leat sullii 2300 guovllu miehtá riikka mat leat bistevaččat sihkkarastojuvvon olgunastima várás ortnega bokte. Ollu Norgga bivnnuheamos vuojadan- ja johtalanguovlluin leat seailluhuvvon álbmoga várás sihkkarastinortnega bokte. Badjel 80 proseantta sihkkarastojuvvon meahcceguovlluin leat rittus.

Departemeanttas lea maid sierra doarjjaortnet sihkkarastojuvvon olgunastinguovlluid várás. Lea dehálaš lágidit dakkár guovlluid álbmogii, muhto maiddái fuolahan dihte ahte luonddu- ja vásáhusárvvut eai manahuvvo garra geavaheami geažil.

Departemeanta ruhtada maiddái sullii beali Skjærgårdstjenesten nammasaš fálaldaga goluin, mii doaimmaha almmolaš sihkkarastojuvvon olgunastinguovlluid rittus Ruoŧa ráji rájes gitta Møre ja Romsdalii.

Kulturmuittut ja máđijat

Kulturmuittut olgunastima vásáhusárvun ja movttiidahttinfáktorin leat dehálaččat olgunastinbarggus. Ain ovdánahttit ja juohkit dieđuid historjjálaš máđijaid birra lea guovddážis dás.

Norgga Turistasearvi (Den Norske Turistforening – DNT) lea ovttasráđiid Riikkaantikvárain ráhkadan Historjjálaš máđijat nammasaš prošeavtta, mas čalmmustahttet dihto máđijaid  main lea erenoamáš miellagiddevaš historjá. Pilegrimsleden ja Kystpilegrimsleia leat maid máđijat main historjá lea hui guovddážis.

Birasdirektoráhta jođiha máŋggajagáš máđidjaprošeavtta, maid váldoulbmil lea veahkkin ovddidit máđii- ja bálggesfierpmádagaid suohkaniin. Máđidjaprošeakta bargá olu bagadallamiin das movt heivehit bálgáid ja máđijaid mat váldet vuhtii birrasa ja girdet dálkkádatrievdamiid.

Nationála turistabálgáid nammasaš ortnega olis juolluduvvo doarjja bálgáide gos fitnet erenoamáš olu olbmot, ja gos riikkaidgaskasaš turisttat dahket stuora oasi. Ruđat geavahuvvojit eastadit gollama, buoridit beasatlašvuođa, áimmahuššat luondduárvvuid ja buoridit sihkarvuođa. Dasa lassin sáhttet gitta 15 bálgá oažžut formála autorisašuvnna nationála turistabálggisin. Bálggis sáhttá autoriserejuvvot viđa jahkái hávális, ja ferte dasto dohkkehuvvot ođđasis jus galgá doalahit stáhtusa.

Speallanruđaid bokte (maid Kulturdepartemeanta hálddaša) juolluduvvo doarjja vázzingeainnuid ja vázzinbálgáid merkemii ja ráhkadeapmái.

Olgunastinguovlluid kárten ja árvvusatnin

Vai dehálaš olgunastinguovllut eai goariduvvo dahje billahuva váilevaš máhtu geažil, de čađahii Birasdirektoráhta áigodagas 2014-2019 prošeavtta mii galggai movttiidahttit suohkaniid kártet ja árvvusatnit olgunastinguovlluid miehtá riikka. Prošeakta lihkostuvai hui bures, ja dát máhttovuođđu lea dehálaš guovddáš olgunastinguovlluid áimmahuššamis.

Birasdirektoráhta áigu 2026:s álggahit ođđa prošeavtta olgunastinguovlluid regionála kártema ja árvvusatnima hárrái, ja olgunastinguovlluid ovddeš čađahuvvon kártema ja árvvusatnima ođasmahttima hárrái.

Gáddeavádat

Gáddeavádat lea hui geasuheaddji olgunastima, vuoiŋŋastandoaimmaid ja luondduvásáhusaid oktavuođas. Seammás leat mearragátti areálat dat gos eanemus áiggoše hukset. Sihkkarastin dihte ahte álbmot ain beassá gáddeavádahkii, de lea dehálaš jurddašit ollislaččat ja garvit huksemiid bihtáid mielde sierralobiid bokte. Ráđđehus háliida ahte olles álbmogis galgá leat buorre beassanláhki gáddeavádahkii. Láhkavuođđu lea buot deháleamos reaidu dan ollašuhttimii.

Plána- ja huksenlágas lea gáddeavádat erenoamážit suodjaluvvon sierra huksengielddusmearrádusain mearragátti 100-mehteravádagas. Huksengielddus ii leat dattetge loahpalaččat mearriduvvon ja das sáhttá spiehkastit plánaid dahje sierralobiid bokte.

Stáhta plánaáigumušlinját gáddeavádaga differensierejuvvon hálddašeami oktavuođas mearragáttis čujuhit movt suohkanat galget hálddašit gáddeavádaga. Njuolggadusaid vuođul lea stuorát vejolašvuohta hukset gáddeavádahkii guovlluin gos eai leat nu olu huksemat, ovdamearkka dihte ealáhusovdánahttima ja ássama oktavuođas, gos dát ii šatta vuostálaga eará beroštumiiguin. Seammás leat garra mearrádusat Oslovuonas ja guovddáš huksenguovlluin Lulli- ja Gaska-Norggas.

Njuolggadusaid ulbmil lea oččodit differensierejuvvon huksenhálddašeami gáddeavádagas, vai šaddá stuorát doaibmavejolašvuohta guovlluin gos olbmot orrot bieđgguid ja gos ii leat garra sisabahkken areálaide, seammás go vuoiŋŋastanvejolašvuođat, luondduárvvut ja kulturduovdagiid suodjaleapmi vuhtiiváldojuvvo.

2022:s ásahuvvui doarjjaortnet mii juolluda ekonomalaš doarjaga Oslovuotnagátti suohkaniidda viežžat juridihkalaš veahki barggus gaikut lobihis buođuid ja hehttehusaid Oslovuona gáddeguorain. Ortnet sáhttá maiddái veahkkin čielggadit meahcceguovlluid ja gilvojuvvon eatnamiid ráji. Ortnega ulbmil lea buoridit beasatlašvuođa gáddeavádahkii Oslovuona gáddeguorain dan bokte ahte gaikut lobihis buođuid mat hehttejit almmolašvuođa lobálaččat beassamis vutnii. Oslovuotnagátti suohkaniidda lea maid ásahuvvon sierra riddoavádatfierpmádat, mii fállá gelbbolašvuođa ja vásáhuslonohallama gáddeavádathálddašeami oktavuođas. Maiddái stáhtahálddašeaddjit ja fylkkasuohkanat leat mielde fierpmádagas.

Olgunastinguovlluid stáhtalaš sihkkarastima ortnega bokte veahkeha stáhta suohkaniid ja olgunastinráđiid ekonomalaččat oastit olgunastinguovlluid dahje soahpat eananeaiggádiiguin beassat geavahit guovlluid almmolaš olgunastimii. Badjel 80 proseantta sihkkarastojuvvon guovlluin leat mearragátti 100-mehteravádaga siskkobealde. Jahkásaččat sihkkarastojuvvojit ođđa geasuheaddji olgunastinguovllut gáddeavádagas almmolašvuhtii, ja gáddeavádagat gávpogiid ja čoahkkebáikkiid lahka vuoruhuvvojit.

Várreguovllut

Muhtin várreguovlluid dilli sulastahttigoahtá riddoguovlluid dili, gos vuosttažettiin bartahuksen lea gáržžidan olgunastinareálaid. Dát guoská erenoamážit várreguovlluide mat leat stuorámus gávpogiid lagamusas, gos leat eanemus huksemat. Stuora bartahuksemat čuhcet maiddái eanadagaide dovdomassii, mii sáhttá hedjonahttit olgunastima vásáhuskvalitehta.

2022:s ovddiduvvui bagadus astoáigehuksemiidda, mas leat guoddevaš bartahuksema láidehusat. Bagadusas leat oppalaš láidehusaid lassin maiddái láidehusat erenoamážit várreguovlluid hárrái, ovdamearkka dihte ahte ođđa bartaguovlluid berre garvit ordarájis ja dan bajábealde, ja láidehusat das gosa barttat berrejit ceggejuvvot vai eai vahágahte eanadagaid.

Stáhta plánanjuolggadusat areálageavaheami ja mobiliserema várás mearriduvvojedje juovlamánu 20. b. 2024. Dáin leat čielga láidehusat astoáiggeviesuid dáfus, erenoamážit várreguovlluin. Čuožžu earret eará:

  • Astoáiggeássanguovlluid čohkkenpotensiála galgá kártejuvvot ja ávkkástallojuvvot ovdal go ráhkkanišgohtet viiddidit ásahuvvon astoáiggeguovlluid ja hukset ođđa guovlluid.
  • Váriin ja mehciin berrejit astoáiggeássanguovllut ráddjejuvvot doppe gos leat oktilis luonddu-, godde- ja olgunastinguovllut ja kulturbirrasat.
  • Huksema eanadatváikkuhusat galget árvvoštallojuvvot ja ráddjejuvvot nu olu go vejolaš.
  • Ođđa astoáiggeássanguovlluid ásaheapmi dahje ásahuvvon guovlluid viiddideapmi várreguovlluin ii berre čađahuvvot ordarájis dahje dan bajábealde, ii ge jekkiin.
  • Suohkanat galget sihkkarastit stuorát oktilis guovlluid gos eai leat astoáiggedálut, várreguovlluin gos leat olu areálasisabahkkemat.

Doarjja luonddu- ja olgunastindoaibmabijuide guovlluin maidda gáddebieggafápmorusttegat čuhcet

2024:s ásahuvvui ođđa doarjjaortnet mii juolluda ruđaid luonddu- ja olgunastindoaibmabijuide suohkaniin maidda bieggafápmorusttegat čuhcet. Doarjjaortnega mihttomearri lea veahkkin dustet luonddu- ja olgunastinvahágiid guovlluin gos leat bieggafápmorusttegat gáttis. Ortnet galgá váikkuhit dasa ahte luondu šaddá fas ođđasis dahje oažžu buoret eavttuid, ja ahte olgunastinvejolašvuođat buorránit dáin suohkaniin. Doarjja sáhttá juolluduvvot doaibmabijuide suohkaniin gos leat bieggafápmorusttegat gáttis, ja maiddái doaibmabijuide suohkaniin gos luondduguovllut dahje olgunastinberoštumit vaháguvvet go ránnjásuohkanis leat bieggafápmorusttegat gáttis.

Olgunastin lagasbirrasis

Olgunastin lea dehálaš fáddá álbmotdearvvašvuođabarggus, ja olgunastindoaimmaid searvama lassa berre leat vuollegaš, nu ahte buohkat besset jeavddalaččat olgunastit. Danne lea olgunastin báikkálaš birrasis vuoruhuvvon stáhta olgunastinpolitihkas. Dáinna lágiin sáhttet buohkat buoridit iežaset eallinkvalitehta ja dearvvašvuođa olgunastindoaimmaid bokte, beroškeahttá fysalaš lihkadeamis ja olgunastinmáhtus ja -hárjáneamis. Dutkan čájeha ahte olbmot leat mealgat eambbo aktiivvalaččat olgunastindoaimmain jus leat olgunastinguovllut lagabus go birrasiid 500 mehtera doppe gos sii orrot.

Danne lea dehálaš seailluhit ruonasguovlluid gávpogiin ja čoahkkebáikkiin, ja láhčit dáid olgunastimii. Jus galgá joksat mihttomeari ahte stuora oassi álbmogis olgunastá jeavddalaččat, de lea mearrideaddji mávssolaš oažžut vázzinbálgáid ja geasuheaddji ruonasguovlluid doppe gos olbmot orrot. Ruonasguovllut sáhttet maid leat dehálaš sosiála deaivvadanbáikkit.

Norgga gávpogiid stuorrun, ja go huksen seammás lassána huksenguovlluin, lea mielddisbuktán stuora sisabahkkema sihke gávpotguovddážiid ja ravdaguovlluid areálaide. Lassáneapmi vurdojuvvo joatkit, ja dát dahká erenoamáš dehálažžan seailluhit daid ruonasguovlluid gávpogiin ja čoahkkebáikkiin mat vel leat báhcán, ja ovdánahttit ođđa ruonasguovlluid vuoiŋŋastandoaimmaide ja olgunastimii, ovdamearkka dihte ránes areálaid rievdademiin.

Olgunastima ekonomalaš váikkuhangaskaoamit vuoruhit olgunastima báikkálaš birrasis. «Olgunastinguovlluid suodjaleapmi» nammasaš ortnegis čađahuvvojit dál eanaš ođđa suodjaleamit gávpogiin ja gávpogiid ja čoahkkebáikkiid birrasis. Olu ruonasguovllut gávpogiin ja čoahkkebáikkiin leat seailluhuvvon álbmoga várás dán ortnega bokte. Maiddái suodjaluvvon olgunastinguovlluid ovddideami doarjjaortnegis vuoruhit olgunastinguovlluid lagasbirrasis.

Speallanruđaid bokte juolluduvvo doarjja olu iešguđetlágan heivehandoaibmabijuide olgunastima oktavuođas, ja ollu dain leat dábálaš lagasbirasdoaibmabijut.

Vásáhusaid ja máhtu gaskkusteapmi suohkaniidda olgunastindoaimmaid movttiidahttima ja láhčima birra lagasbirrasis lea guovddážis olgunastinbarggus.

Guovloáŋgiruššan háhká ođđa máhtu bargovugiid ja váikkuhangaskaomiid birra mat movttiidahttet olgunastimii lagasbirrasis, seammás go stáhta váikkuha ruđalaččat ruonasguovlluid ovddideapmái guovloáŋgiruššamiid olis. Erenomážit Oslo guovloáŋgiruššan deattuha ruonasguovlluid ovdánahttima.

Olgunastinguovlluid kárten ja árvvusatnin addá lasi máhtu olgunastinguovlluid birra lagasbirrasis, ja Birasdirektoráhta máđidjaprošeavtta mihttomearrin lea ahte suohkanat ásahit eambbo bálgges- ja vázzingeaidnofierpmádagaid, earret eará lagasbirrasiin.

Departemeantta doarjjaortnegiin olgunastindoaimmaide vuoruhuvvojit doaimmat ja doaibmabijut mat leat lagasbirrasis. Dáinna lágiin čalmmustahttojuvvo álbmogii makkár vejolašvuođat gávdnojit olgunastit lagasbirrasis.

Ovttasbargoguoimmit

Departemeanta vuoruha ovttasbarggu eaktodáhtolaš olgunastinorganisašuvnnaiguin ja suohkangaskasaš olgunastinráđiiguin. Dát leat guovddážis sihke ođđa olgunastinpolitihka hábmemis ja dalle go dat galgá biddjot doibmii.

Birasdirektoráhta lea olgunastima fágadirektoráhta

Ollu beaivválaš ja operatiiva barggut olgunastinsuorggis leat delegerejuvvon Birasdirektoráhtii.

Sihke Dálkkádat- ja birasdepartemeanta ja direktoráhta leat mielde proseassain ja oktavuođain mat gusket olgunastimii eará surggiin. Dat sáhttet leat fysalaš doaimmat álbmotdearvvašvuođabarggus, olgunastindoaimmat skuvllain ja mánáidgárddiin, eanandoallo- ja mátkeealáhusovddideapmi, valáštallan ja rumašlaš doaimmaid speallanruđat, bargu vázzin- ja sihkkelastingeainnuid láhčimiin Geaidnodirektoráhta olis, olgunastinguovlluid universála heiveheapmi jna.

Álbmotmeahcit leat dehálaččat olgunastimis

Olu stuora ja dehálaš olgunastinguovllut leat suodjaluvvon álbmotmeahccin. Nannán-Norggas leat dál 41 álbmotmeahci.

Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas lea ovddasvástádus dáidda areálaide. Vaikko suodjaleami váldoágga lea áimmahuššat dehálaš luondduguovlluid ja luondduárvvuid, de leat guovllut máŋgii maiddái mávssolaččat olgunastimii. Máŋgga álbmotmeahci dáfus lea olgunastima vuhtiiváldin oassin suodjalanulbmilis.

Bajitdási plánat, strategiijat ja guovddáš olgunastindoaibmabijut

Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas lea ovddasvástádus ráhkadit bajitdási plánaid stáhta olgunastinbargui. Dát čielggadit buot departemeanttaid ja surggiid olgunastinbarggu vuoruhemiid ja áŋgiruššamiid.

Dákkár láidestusat sáhttet ovdamearkka dihte evttohit guđet joavkkut leat vuoruhuvvon stáhta olgunastinbarggus, ja guđelágan olgunastinguovlluid galgá erenoamážit nannet.

Departemeanta ovddidii 2016:s stuoradiggedieđáhusa olgunastima birra. Dieđáhusas leat doaibmabijut ja láidestusat sihke movttiidahttima ja rekrutterema hárrái olgunastimii, ja olgunastinguovlluid hálddašeami hárrái.

2018 almmuhuvvui olgunastima doaibmaplána. Olgunastin lagasbirrasis lea vuoruhuvvon, nu ahte buohkat sáhttet oassálastit ja olgunastit dávjá. Plánas leat máŋggat doaibmabijut ja láidestusat, ja dat nanne earret eará máđijaid olgunastima oktavuođas.

Olgunastin lea fáddán máŋgga eará plánas ja Stuoradiggedieđáhusas. Ovdamearkka dihte lea olgunastin guovddážis Oslovuona ollislaš doaibmaplánas 2021:s ja ođđaseamos álbmotdearvvašvuođaraporttas 2023:s.

Áigeguovdilis lágat

Departemeanta hálddaša máŋggaid lágaid mat leat dehálaččat olgunastimii:

Plána- ja huksenláhka gullá Gielda- ja ođasmahttindepartementii.

Bivdoovddasvástádus náliid dáfus maid sáhttá bivdit gullá Eanandoallo- ja biebmodepartementii/ Eanandoallodirektoráhtii.