Olgodaddan

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta lea olgodaddama fágadepartemeanta, ja das lea ovddasvástádus doarjjaortnegiin, lágain ja suorggi eará gaskaomiin. Departemeanttas lea maid ovddasvástádus bivddus ja guolásteames. Departemeanttas lea dan lassin maid ovddasvástádus bajit dási plánain, maiguin stivrejit ja vuoruhit stáhta olgodaddanbarggu.

  • Mánát, nuorat ja olbmot, geat lihkadit unnán, vuoruhuvvojit stáhta olgodaddanbarggus
  • Mávssoleamos ulbmil lea movttiidahttit nu ollugiid go vejolaš searvat aktiivvalaš olgodaddamii. Olgodaddan lea álbmotdearvvašvuođa mávssolaš oassi.
  • Olgodaddandoaimmat olbmuid ássanbáikkiid lahkosiin vuoruhuvvojit.

Doarjja

Buot stuorámus olgodaddansearvvit ja buot olgodaddanráđit ožžot doaibmadoarjaga departemeanttas. Departemeanta doarju maid iešguđet ulbmiljoavkkuid olgodaddandoaimmaid ja –oahpahusa. Mánát, nuorat, olbmot geain lea sisafárrejeaddjiduogáš ja olbmot geat unnán lihkadit, vuoruhuvvojit. Ollu ruhta manná olgodaddandoaimmaide maid speallanruhtaortnega bokte, maid Kulturdepartemeanta hálddaša. 

 

Utsikt østover fra fjellene De syv søstre, Nordland. Foto: Marianne Gjørv.
Govva: Marianne Gjørv

Areálaid sihkkarastin

Departemeanttas lea ovddasvástádus sihkkarastit guovlluid olgodaddamii.


Vaikko mis lea buohkaidriekti, mii sihkkarastá ahte mii beassat viidát johtit ja orrut meahcis, de dárbbašuvvo muhtun sajiid liikká sihkkarastit areálaid olgodaddamii jogo oastimiin dahje soahpamušaiguin. Nu lea erenoamážit deattaguovlluin ja báikkiin, main ferte dahkat heivehusaid johtima ja orruma várás.

Dán áigge leat sihkkarastán bistevaččat olgodaddama várás sullii 1950 guovllu miehtá riikka. Stáhta sihkkarastá olgodaddanguovlluid dan láhkai, ahte dat doarju ruđalaččat oastimiid dahje soahpamušaid eanandeaiggádiin, nu ahte guovlu sáhttá geavahuvvot olgodaddamii. Ortnet lea láhččojuvvon unnit olgodaddanguovlluid várás, mat leat dávjá 10 ja 100 dekára gaskka. Máŋga Norgga bivnnuheamos vuojadan- ja čierastallanguovlluin leat sihkkarastojuvvon álbmoga geavahussii ortnega bokte. Badjel 80 proseantta sihkkarastojuvvon olgodaddanguovlluin leat rittus. Dál leat vuoruhišgoahtán olgodaddanguovlluid, mat leat ássanguovlluid lahkosiin, go dat vuoruhuvvo muđuige stáhta olgodaddanpolitihkas. Departemeanttas lea maid sierra doarjjaortnet, mainna ovddidit stáhta sihkkarastán olgodaddanguovlluid. Lea mávssolaš heivehit guovlluid, nu ahte daidda lea álki beassat, ja maiddái gáhttet, nu ahte daid luonddu- ja vásihusárvvut eai goarrán go geavaheapmi lassána.

Departemeanta ruhtada sullii beali suologárdinbálvalusas (skjærgårdstjenesten), mii bajásdoallá almmolaččat sihkkarastojuvvon olgodaddanguovlluid rittus, Ruoŧa rájis gitta Bergena guovllu rádjái.

Bajit dási plánat ja strategiijat

Departemeanttas lea ovddasvástádus ráhkadit bajit dási plánaid stáhta olgodaddansuorggi áŋgiruššamiidda. Plánain bohtet ovdan buot departemeanttaid ja surggiid vuoruheamit ja áŋgiruššamat olgodaddama ovdii. Sáhttá leat sáhka ovdamearkka dihte das, guđe joavkkuid vuoruhit stáhta olgodaddanbarggus ja makkár olgodaddanguovlluid ovdii erenoamážit áŋgiruššet.

Departemeanta lea dál čállimin ođđa stuorradiggedieđáhusa olgodaddama birra. Dat stivre man guvlui stáhta galgá bargat olgodaddansuorggis boahtte jagiid. Dieđáhusa geigejit dálvit 2016. Dassážii go Stuorradiggi lea gieđahallan dieđáhusa, de stivre 2013 Aktiiva olgodaddama nationála strategiija (Nasjonal strategi for et aktivt friluftsliv) stáhta olgodaddanbarggu. Strategiija mielde vuoruhit olgodaddama lagašbirrasis, vai livččii álki searvat olgodaddamii. Álbmoga buot joavkkuide lea maid álkit olgodaddat árgabeaivvis, jos lagaš birrasis leat dasa heivvolaš guovllut. Áigumuš lea maid áŋgiruššat nannoseappot dan ovdii, ahte kulturmuittut buktet olgodaddamii vásihusárvvu ja movtta.

Ovttasbargit

Departemeanta vuoruha ja nanne ovttasbarggu eaktodáhtolaš olgodaddanservviiguin ja olgodaddanráđiiguin. Dat leat mávssolaččat sihke ođđa olgodaddanpolitihka hábmema dáfus, ja dasto dan ollašuhttima oktavuođas.

Birasdirektoráhtta lea olgodaddama fágadirektoráhtta. Ollu dán suorggi beaivválaš, ollašuhtti barggus lea stivrejuvvon direktoráhttii. Sihke departemeanta ja direktoráhtta servet eará surggiid proseassaide ja diliide, mat gusket olgodaddamii. Sáhttá leat sáhka álbmotdearvvašvuođabarggus, olgodaddamis skuvllain ja mánáidgárddiin, eanandoallo- ja mátkeealáhusovddideames, vázzin- ja sihkkelastinstrategiijain Geaidnodirektoráhta olis, olgodaddanguovlluid universála hábmemis jna.

Áigeguovdilis lágat

Departemeanta hálddaša ollu láhkabuktosiid, mat leat mávssolaččat olgodaddamii, earret eará olgodaddanlága, luonddušláddjiivuođalága, Oslo birrasa luondduguovlluid lága, mohtorjohtolatlága, kulturmuitolága, fuođđolága ja luossa- ja sáivaguollelága. Ovddasvástádus plána- ja huksenlágas, ja dan oktavuođas ovddasvástádus Stáhta plánanjuolggadusain mat gusket mearragátti gáddeavádaga differensierejuvvon hálddašeapmái, lea Gielda- ja ođasmahttindepartemeanttas.


Bivddu ovddasvástádus lea Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas.

 

Álbmotmeahcit ja lagaš guovllut

Ollu viiddis ja mávssolaš olgodaddanguovllut leat suodjaluvvon álbmotmeahccin. Departemeanttas lea ovddasvástádus daid guovlluin. Vaikko suodjaleami váldoággan lea gáhttet mávssolaš luondduguovlluid ja luondduárvvuid, de leat guovllut dávjá maid mávssolaččat olgodaddamii. 


Dan oassin, ahte áŋgiruššet lagaš birrasiid olgodaddanguovlluid ovdii, de lea Birasdirektoráhtas sierra lagašbirasáŋgiruššan. Váldoulbmilin lea kártet guđe vugiin buoremusat ožžot daid olbmuid olgodaddat, geat eai leat aktiivvalaččat.


2014 departemeanta álggahii máŋgga jagi prošeavtta, mainna movttiidahttet kártet ja meroštallat makkár árvu lea olles riikka olgodaddanguovlluin. Ulbmilin lea oažžut buoret dieđuid mávssoleamos olgodaddanguovlluid birra, nu ahte daidda ii huksejuvvo mihkkige, ja amaset goariduvvot váilevaš dieđuid geažil.

Olgodaddanjahki 2015

2015 lágiduvvo ođđa Olgodaddanjahki. Lágideami bajimuš ulbmil lea nannet olles álbmoga olgodaddama. Mánát, nuorat ja mánnabearrašat leat váldoulbmiljoavkkut. 2015 lágiduvvojit sierralágan doaimmat miehtá riikka.