Dahkkivuoigatvuođat

Go muddejit dahkkivuoigatvuođaid, de lea mávssolaš fuolahit ahte lea dássedeaddu vuoigatvuođalaččaid beroštumiin oažžut ruđalaš dietnasa iežaset doaimmain ja servodaga ja geavaheddjiid beroštumiin beassat geavahit vuoigŋaduoji ja oažžut kulturárbbi olámuddui.

Dahkkivuoigatvuođat galget sihkkarastit dáiddáriid vuoigatvuođaid ja boahtovejolašvuođaid ja nannet innovašuvnna ja ođđa kultuvrralaš ovdanbuktimiid ovddideami. Dahkkivuoigatvuođat leat muddejuvvon vuoigŋaduodjelágas (geassemánu 15. b. 2018 láhka nr. 40 vuoigŋaduoji dahkkivuoigatvuođaid birra).

Lága vuolggasadjin lea, ahte das gii ráhkada vuoigŋaduoji –  buotlágan girjjálašvuođa- dahje dáiddabuktaga – lea vuoigatvuohta iežas buktagii. Vai buktaga sáhttá gohčodit vuoigŋaduodjin, de galgá das leat originalitehta ja dahkkojuvvon oktagaslaš ráhkadeaddji vuoigŋanávccaiguin (verkshøyde). Dahkkivuoigatvuođat bohciidit go vuoigŋaduodji lea ráhkaduvvon ja suodji ii eaktut registrerema.

Dahkkivuoigatvuohta mielddisbuktá dábálaččat vuoigŋaduoji (muitalusa, musihkkabihtá, filmma) ráhkadeaddjái oktovuoigatvuođa ráhkadit lasi gáhppálagaid vuoigŋaduojis (máŋget) ja lágidit gáhppálagaid almmolaččat olámuddui. Dahkkivuoigatvuođat fátmmastit maid nu gohčoduvvon “lagaš vuoigatvuođaid”, dat leat vuoigatvuođat, mat gusket doaibmi dáiddáriidda, skearrobuvttadeddjiide ja áibmomediafitnodagaide (kringkastingsselskap). Láhka ráddje maiddái oktovuoigatvuođa ja addá njuolggadusaid dan hárrái, makkár geavaheapmi lea lobálaš jearakeahttá vuoigŋaduoji ráhkadeaddjis (omd. priváhta geavahussii) ja makkár geavahus lea lobálaš mávssu vuostá, muhto ovddalgihtii miehtama jearakeahttá. Láhka muđui fuolaha dahkki jurddalaš vuoigatvuođaid, omd. vuoigatvuođa bissehit loavkašuhtti geavahusa, ja vuoigatvuođa nama almmuheapmái buriid dábiid mielde.

Váldonjuolggadus: oktovuoigatvuohta ráđđet vuoigŋaduoji badjel

Dahkki ruđalaš beroštumiin fuolahuvvo dan bokte, ahte vuoigŋaduodjelága mielde lea dahkkis oktovuoigatvuohta ráđđet vuoigŋaduojis badjel,

  • vuosttažettiin buktaga máŋgema bokte, mii mearkkaša, ahte vuoigŋaduoji ii dábálaččat oaččo kopieret iige eará láhkai máŋget jos dahkki ii leat dasa miehtan 
  • dasto vuoigŋaduoji almmolažžan dahkama bokte, masa gullá
    juohkit vuoigŋaduoji gáhppálagaid álbmogii, omd. vuovdimiin dahje láigohemiin 
    juohkit vuoigŋaduoji gáhppálagaid álbmogii, omd. lávddis
    ovdanbuktit vuoigŋaduoji almmolaččat, omd. TV:s dahje eará sullasaš vuogádagaid bokte  
    čájehit vuoigŋaduoji gáhppálagaid almmolaččat, omd. čájehit daid čájáhusas

Dahkki oktovuođa ráddjehusat

Almmolaš áššebáhpárat

Muhtun vuoigŋaduojit eai gáhttejuvvo, danin go dat leat almmolaš áššebáhpárat, maid hárrái lea mávssolaš, ahte dat leat olámuttus vuoigŋaduodjelága hehttekeahttá. Omd. lágat, láhkabarggut ja duomut.

Suodjeáiggi guhkkodat

Láhka ráddje man guhká vuoigŋaduodji suodjaluvvo. Olles EES-guovllus vuoigŋaduodji suodjaluvvo dahkki eallináiggi ja 70 jagi dahkki jápmima maŋŋá. Doaibmi dáiddáriid ja buvttadeddjiid vuoigatvuođat báddejuvvon jienaide lea suddjejuvvon 70 jagi dan rájes, go bádden almmustahttojuvvui dahje dahkkojuvvui almmolažžan. Suodjeáigi eará lagaš vuoigatvuođaid guovdu lea dábálaččat 50 jagi. 

Muhto maiddái suodjaluvvon vuoigŋadujiid hárrái láhka ráddje dahkkiid oktovuoigatvuođa máŋgga láhkai:

Friija geavaheami njuolggadus

Friija geavaheami njuolggadusat suvvet geavahit vuoigŋaduoji dahkki miehtama haga ja mávssekeahttá buhtadusa. Dakkár njuolggadusat gustojit earret eará go:

  • Máŋgejuvvo priváhta geavahussii (buhtaduvvo vuoigatvuođalaččaide buhtadusortnegiin, mii ruhtaduvvo stáhtabušeahta bokte)
  • Dearvvašvuođaásahusat báddejit TV-prográmmaid ja čájehit ássiide
  • Máŋgejit arkiivvaide, girjerájuide jna.
  • Máŋgejit doaibmavádjigiid geavahussii
  • Čájehit oahpahusa oktavuođas
  • Siterejit

Bággoliseanssat

Bággoliseanssat leat láhkamearrádusat, mat addet lobi geavahit vuoigŋaduoji go geavaheami ovddas máksojuvvo (dahkkis ii vealttakeahttá dárbbaš jearrat miehtama). Dakkár njuolggadusat gustojit ee. go:

  • Báddejit ja luiket doaibmavádjigiidda mávssu haga
  • Čohkkejit čoakkáldagaid (lohkangirjjiid) oahpahusa várás
  • Máŋgejit ja geavahit almmolaš eksámeniin
  • Ovdanbuktet fotográfalaš buktagiid populearadieđalaš ovdanbuktimiin
  • Almmolaččat ovdanbuktet suodjaluvvon jietnabáddemiid

Soahpamušliseanssat

Namuhuvvon ráddjennjuolggadusaid lassin leat vuoigŋaduodjelágas maiddái njuolggadusat, mat gusket álkidahtton vuoigatvuođaid čielggadeapmái, nu gohčoduvvon soahpamušliseanssa bokte.

Soahpamušliseanssat leat láhkamearrádusat, mat suvvet geavahit vuoigŋaduoji, go lea dahkan soahpamuša organisašuvnnain maid Kulturdepartemeanta lea dohkkehan dainna eavttuin, ahte dat ovddasta stuorra oassi suorggi vuoigatvuođalaččain geat ráhkadit vuoigŋadujiid mat geavahuvvojit Norggas, ja ahte das lea máhtolašvuohta  suorggi vuoigatvuođaid hálddašit. Soahpamušliseanssa mearrádusat gustojit ee. go:

  • Máŋge oahpahussii
  • Máŋge almmolaš ja priváhta doaimmain
  • Geavaha audiovisuála buvttademiid jna. muhtun oktavuođain, omd. go vuoigŋaduoji geavaha áibmomediain, áibmomedia sáddagiid sádde viidáseappot ja go vuoigŋaduoji geavaha áibmomedia arkiivvain