Reviderejuvvon nationálabušeahtta
Sihkkarastá Norgii buori vuolggasaji ráfehis máilmmis
Preassadieđáhus | Almmustahtton: 12.05.2026 | Ruhtadandepartemeanta
Jagi 2026 reviderejuvvon nationála bušeahtas sihkkarastá ráđđehus riikka, searvevuođa ja olbmuid ekonomiija. Bušeahtta bisuha Norgga buori vuolggasaji ráfehis máilmmis.
Fremleggelse av revidert nasjonalbudsjett 2026
Geahča sáddaga dás
– Gaskanuortta soahti lea dagahan eahpesihkarvuođa boahtteáiggi ovdáneami ektui. Ráđđehussii lea dehálaš joatkit ovddasvásttolaš ekonomalaš politihka sihkkarastin dihtii olbmuid ekonomiija ja bisuhit dan buori vuolggasaji mii Norggas lea deaivvadettiin ráfehis máilmmiin, dadjá ruhtadanministtar Jens Stoltenberg (Bb).
Reviderejuvvon nationálabušeahtta ii leat ođđa bušeahtta. Dat addá vejolašvuođa heivehit stáhtabušeahta gasku jagi. Dorvvolaš ekonomiija olbmuide lea váldoášši ráđđehussii.
– Maŋimus jagiid leat mii uhcidan dábálaš bearrašiid vearu, fuolahan historjjálaččat vuollegis mánáidgárdehattiid ja ásahan viiddes elrávdnjeortnegiid. Dat lea suodjalan olbmuid árgabeaiekonomiija alit energiijahattiid ja máilmmiviidosaš haddegoargŋuma vuostá, dadjá ruhtadanministtar.
Norggas lea buorre vuolggasadji. Mis lea alla barggolašvuohta, dakkár ealáhuseallin mii investere boahtteáigái, ja nana stáhtafinánssat. Registrerejuvvon bargguhisvuohta lea vuollegaš ja vuolábealde historjjálaš dási. Dattetge váikkuha riikkaidgaskasaš ráfehisvuohta maiddái Norgga ekonomiijii, ja vuordámušat haddegoargŋumii leat loktejuvvon dálvvi mielde. Norgga ekonomiija goargŋun vurdojuvvo uhccot veaháš dan ektui mii eaktuduvvui čakčat, muhto vurdojuvvo dattetge leat lahka dábálašdási.
– Alit energiijahattit ja lassánan inflašuvdna lea hedjonahttán stuorrunvejolašvuođaid riikkaidgaskasaččat. Norga lea birgen bures, muhto máilmmi dáhpáhusat čuhcet maiddái midjiide, dadjá ruhtadanministtar.
Ráđđehusa reviderejuvvon bušeahttaevttohus mielddisbuktá 579 miljárdda ruvnnu foandaruhtageavaheami, mii lea 4,9 miljárdda ruvnnu uhcit go dan bušeahtas mii čakčat dohkkehuvvui.
Foandaruhtageavaheapmi lea 2,7 proseantta Stáhta olgoriikka penšunfoanddas, mii lea uhcit go dat 2,8 proseantta mii dohkkehuvvon bušeahtas geavahuvvui, ja lea bures siskkabealde doaibmannjuolggadusa.
Árvvoštallo ahte jagi 2026 bušeahttaevttohusas lea neutrála váikkuhus Norgga ekonomiijii.
Reviderejuvvon bušeahtas evttohuvvo lasihit juolludusa elrávdnjedoarjjaortnegiidda 10 miljárdda ruvnnuin. Oktiibuot árvvoštallojit elrávdnjedoarjjagolut ruovttudoaluide, oktan astoáiggeviesuiguin, leat 21,5 miljárdda ruvnnu jagi 2026. Dasa lassin lassánit álbmotoadjogolut 4,4 miljárdda ruvnnuin. Sisaboađut leat vuoliduvvon 5,5 miljárdda ruvnnuin dán jagi njukčamánu stuorradiggemearrádusaid geažil ahte vuolidit boaldámušdivadiid. Seammás meroštallojit struktuvrralaš vearrosisaboađut leat stuorábun go diimmá čavčča. Stuorát vuoittut bursanoterejuvvon fitnodagain lasihit maiddái sisaboađuid.
Bušeahtas lea ráđđehusas áigumuš loahpalaččat bissehit Stad nammasaš skiipatunealla. Dainna seastá áiggi mielde 8,6 miljárdda ruvnnu. Dán jagi bušeahtas mii vuoruhit ođđasis 150 miljovnna Stad skiipatuneallaš geaidnodivvumiidda.
– Dás duohko šaddet garrasat vuoruheamit go mii ráhkadit bušeahtaid. Dalle fertet biehttalit prošeavttaid mat šaddet menddo divrasat. Reviderejuvvon nationálabušeahttaevttohusain sihkkarastá ráđđehus riikka, searvevuođa ja olbmuid ekonomiija. Dehálaš lea čađahit dakkár ovddasvásttolaš ekonomiijapolitihka mii mielddisbuktá alla barggolašvuođa ja duohtabálkálassáneami maiddái boahtteáiggis, vai sihkkarasto ahte olbmuin lea buoret ráđđi, dadjá ruhtadanministtar.
|
Proseantasaš volumarievdan ovddit jagi rájes, jus eará ii leat almmuhuvvon |
Mrd. |
Meroštus |
|||
|
|
2025 |
2025 |
2026 |
2027 |
|
|
Reálaekonomiija |
1 |
2 |
3 |
4 |
|
|
Nannán-Norgga BNP |
4 400 |
1,8 |
1,7 |
1,6 |
|
|
Barggolašvuohta |
0,7 |
0,6 |
0,4 |
||
|
Bargguhisvuohta, registrerejuvvon (dássi) |
2,1 |
2,1 |
2,1 |
||
|
Bargguhisvuohta, AKU (dássi) |
4,5 |
4,5 |
4,5 |
||
|
Jearut |
|
|
|||
|
Nannán-Norgga jearru2 |
4 595 |
1,8 |
2,0 |
2,1 |
|
|
Priváhta geavahus |
2 346 |
2,7 |
2,0 |
1,8 |
|
|
Fitnodagaid investeremat |
501 |
1,9 |
2,1 |
2,3 |
|
|
Viessoinvesteremat |
209 |
-3,6 |
3,2 |
4,8 |
|
|
Almmolaš jearru |
1 539 |
1,2 |
1,7 |
2,2 |
|
|
Petroleuminvesteremat |
283 |
8,2 |
-2,0 |
-5,5 |
|
|
Eksporta |
2 504 |
2,4 |
1,2 |
0,1 |
|
|
Luondduolju ja -gássa |
1 100 |
0,8 |
-0,3 |
-2,0 |
|
|
Nannán-Norga |
1 216 |
5,2 |
3,2 |
2,0 |
|
|
Importa |
1 858 |
2,6 |
2,5 |
1,9 |
|
|
Bruttonationálabuvtta (BNP) |
5 518 |
1,1 |
1,2 |
0,9 |
|
|
Hattit |
|||||
|
Jahkebálká |
4,9 |
4,4 |
3,8 |
||
|
KPI |
3,1 |
3,5 |
2,6 |
||
|
KPI-JAE |
3,1 |
3,2 |
2,6 |
||
|
Luondduoljohaddi, USD juohke lihtis (dássi) |
68 |
91 |
80 |
||
|
Golmmamánnosaš ruhtamárkanreantu (dássi)3 |
4,4 |
4,4 |
4,4 |
||
|
Importavihkkejuvvon ruvdnohaddi (I-44)4 |
-0,6 |
-4,3 |
-0,4 |
||
|
Riikkaidgaskasaš ekonomiija5 |
|||||
|
BNP gávpeoasálaččat |
2,0 |
1,7 |
1,7 |
||
|
KPI gávpeoasálaččat |
2,1 |
2,3 |
2,1 |
||
1 Gaskaboddasaš nationálarehketdoallologut jotkkolaš hattiiguin. Dán dási lassánanlogut leat almmuhuvvon voluman.
2 Earret rádjorievdadusaid.
3 Vástida Norgga Báŋkku Ruhtapolitihkalaš ruhtamárkanreanttuide raporttas 1/26.
4 Positiiva lohku almmuha geahnohat ruvnnu.
5 Norgga 10 deháleamos gávpeoasálačča vihkkejuvvon oktan Norgga gálvoeksportta osiiguin earret oljju ja gássa ja Norgga gálvoimportta osiiguin earret skiippaid, oljovuođđolávddiid ja luondduoljju. Ovddit vuoruin geavahuvvojedje Norgga 25 deháleamos gávpeoasálačča vihkkenvuođđun.
Gáldut: Statistihkalaš guovddášdoaimmahat, IMF, Eurostat, Norgga Báŋku, Nav, Reuters, Macrobond ja Ruhtadandepartemeanta.
|
Meroštusat iešguđet áiggiid. |
2025 |
2026 dohkkehuvvon |
2026 reviderejuvvon bušeahtta |
|
Lokten SPU:s, proseanta2 |
2,6 |
2,8 |
2,7 |
|
Bušeahttavuollebáza divvojuvvon struktuvrralaččat oljju ektui, mrd. 2026-ruvnnu |
531,0 |
584,0 |
579,0 |
|
Bušeahttavuollebáza divvojuvvon struktuvrralaččat oljju ektui, oassi Nannán-Norgga BNP sojus |
11,6 |
13,2* |
12,6 |
|
Bušeahttavuollebáza divvojuvvon struktuvrralaččat oljju ektui, oassin Nannán-Norgga BNP sojus 3 |
1,8 |
0,6 |
1,0 |
|
Jagi 2026 bušeahttaásahusa váikkuhusat Nannán-Norgga BNP:i mákromodeallaid vuođul4 |
0-0,1 |
4 KVARTS ja NORA makromodeallaid meroštallamiid vuođul, main earret eará vuhtiiváldo ahte iešguđet goluin ja sisaboađuin leat iešguđet váikkuhusat ekonomiijadoibmii. Meroštallamat leat vuođđuduvvon olles almmolaš hálddašeapmái, nappo gielddahálddašeapmái ja stáhtahálddašeapmái.
*Salderejuvvon bušeahta rájes lea GSD mudden bajás Nannán-Norgga BNP historjjálaš loguid. Danne ii leat vejolaš buohtastahttit struktuvrralaš vuollebáhcaga, mihtiduvvon proseantan salderejuvvon bušeahta BNP sojus, njuolgga jagi 2025 ja reviderejuvvon bušeahta loguiguin.
Gáldu: Ruhtadandepartemeanta.
|
Rehketdoallu |
Meroštus |
||
|
2024 |
2025 |
2026 |
|
|
Sisaboađut oktiibuot |
2 328,8 |
2 290,1 |
2 445,4 |
|
1 Sisaboađut petroleumdoaimmas |
750,7 |
692,7 |
721,1 |
|
1.1 Vearut ja divadat |
420,3 |
382,9 |
397,4 |
|
1.2 Eará petroleumsisaboađut |
330,3 |
309,8 |
323,7 |
|
2 Sisaboađut earret petroleumsisaboađuid |
1 573,1 |
1 597,4 |
1 724,3 |
|
2.1 Nannán-Norgga vearut ja divadat |
1 397,8 |
1 416,4 |
1 566,3 |
|
2.2 Eará sisaboađut |
175,3 |
181,0 |
158,0 |
|
Golut oktiibuot |
1 953,3 |
2 101,8 |
2 226,2 |
|
1 Golut petroleumdoibmii |
48,5 |
28,7 |
35,5 |
|
2 Golut earret petroleumdoaimma |
1 904,8 |
2 073,1 |
2 190,7 |
|
Badjebáza stáhtabušeahtas ovdal fievrrideami Stáhta penšunfondii olgoriika |
370,5 |
188,3 |
219,1 |
|
- Netto reaidaruhtajorran petroleumdoaimmas |
702,2 |
664,0 |
685,6 |
|
= Badjebáza divvojuvvon oljju ektui |
-331,7 |
-475,7 |
-466,5 |
|
+ Fievrriduvvon Stáhta penšunfoanddas olgoriika |
346,5 |
480,2 |
466,5 |
|
= Badjebáza stáhtabušeahtas |
14,7 |
4,5 |
0,0 |
|
+ Netto várrejuvvon Stáhta penšunfondii olgoriika |
355,7 |
183,8 |
219,1 |
|
+ Stáhta penšunfoandda reanto- ja vuoitosisaboađut jna.1 |
422,1 |
462,5 |
447,8 |
|
- Fievrriduvvon Stáhta penšunfoanddas Norga |
0,0 |
11,7 |
12,3 |
|
= Stáhtabušeahta ja Stáhta penšunfoandda badjebáza oktiibuot1 |
792,6 |
639,1 |
654,6 |
|
Memo: |
|||
|
Stáhta penšunfoandda olgoriika reanto- ja vuoitosisaboađut |
402,8 |
444,4 |
428,4 |
|
Stáhta penšunfoandda olgoriika márkanárvu2 |
15 761 |
19 735 |
21 258 |
|
Stáhta penšunfoandda2 márkanárvu |
16 115 |
20 116 |
21 670 |
|
Vuollebáza divvojuvvon oljju ektui |
331,7 |
475,5 |
466,5 |
|
Vuollebáza divvojuvvon struktuvrralaččat oljju ektui, 2026-ruvnnut |
445,7 |
531,0 |
579,0 |
|
Vuollebáza divvojuvvon struktuvrralaččat oljju ektui |
412,3 |
510,6 |
579,0 |
|
Proseanta Nannán-Norgga BNP sojus |
9,9 |
11,6 |
12,6 |
|
Proseanta foandakapitálas |
2,6 |
2,6 |
2,7 |
|
Bušeahttaimpulsa (proseantaovttadagat)2 |
0,8 |
1,8 |
1,0 |
|
Duohta, vuollásaš gollolassáneapmi (proseanta) |
3,1 |
4,1 |
2,1 |
1 Kursavuoittut dahje -massimat eai leat mielde.
2 Jagi álggogeahčen.
Gáldu: Ruhtadandepartemeanta.