1,2 millijardh kråvnah digitaliseradæmman, digitaliseradimmie-dïenesth bååstide staatekassese

- Digitaliseradimmie lea vihkeles barkosne byögkeles suerkiem orrestidh jïh aelhkebe darjodh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta. Reerenasse raereste medtie 1,2 millijardh kråvnah orre IKT- jïh digitaliseradimmie-råajvarimmide dåarjodh staatebudsjettesne jaepien 2017. Seamma aejkien reerenasse raereste dïenestidie veedtjie destie digitaale påastem sjïehtesje staatesne.

- Digitalisereradimmiemillijarde edtja jienebh effektijveles jïh ræhpas reereminie viehkiehtidh jïh hijven dïenesjh mah ryöktesth utniejidie jïh jieliemidie, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Effektiviseradimmiedïenesth veedtjie

Daejnie orre IKT-politihkinie maam dan gïjren buakteme, reerenasse bïeljeli striengkiesåbpoe krïevemh IKT-skåårvemidie båetieh. Skåårvemh IKT:esne edtja reellen dïenestidie vedtedh hammojne buerebe effektiviteete jïh kvaliteete.

Staaten darjomh edtjieh jaepien 2016 mietie digitaale påastekassem utnedh. Gosse prievieh årroejidie jïh jieliemidie digitaliseradamme destie gellie tjuetie millijovnh kråvnah njuata ajve portomaeksemigujmie. Reerenasse raereste jaepien 2017 mietie edtja bielieh dejstie dïenestijstie realiseradidh jïh 196,3 millijovnh kråvnah tjoehpeste staaten darjomi darjoebudsjettine.

- Nöörje lea geerve jarkelimmesne. Jis mijjieh ovnuhteligs administrasjovnh jïh maaksoeh giehpiedibie mijjieh vierhtieh dejtie vihkeles darjoemidie åadtjobe. Dïenesth mah digitaliseradimmeste båetieh maehtebe daelie jeatjah åssjelidie utnedh goh buerebe skuvle, healsoe jïh jienebh politijh, Sanner jeahta.

Reerenasse sæjhta dåarjoeöörnegem onne jïh stuerebe IKT-prosjektidie nænnoestidh. Öörnege, maam tsïengelen 1.b. daan jaepien tseegkeme, nuepiem vadta onne prosjeekth varkebe dåarjodh. Öörnegistie aaj staaten darjomh tjuerieh effektiviseradamme dïenestidie realiseradidh. Budsjetten raeresne ellies mieriem læssene öörnegasse 105 millijovnijste jaepien 2016 jïh 112,5 millijovnide jaepien 2017.

Utnijh jarngesne

Reerenasse sæjhta byögkeles suerkiem evtiedidh mij utniji daerpiesvoetigujmie aalka gosse dïenesjidie evtiedidh. Reerenasse dan gaavhtan raereste göökte jaepien pryövoeöörnegem jåarhka mij edtja innovasjovnem byögkeles suerkine skreejredh dïenesjehammoedimmine, systemateles dïenesterealiseradimmine jïh jarkelimmiestuvreminie vuekine. Öörnegen mierie fïerhten jaepien vïjhte millijovnh jïh Direktoratet for forvaltning og IKT dam gïetede.

- Byögkeles faalenassevedtijh tjuerieh utnijem jarngese bïejedh.  Ullevål universiteeteskïemtjegåetie vuertemetïjjem åeniedi njammamïetskh’åedtjien diagnostiseradimmiem golme askijste akte våhkose jïh idtjin maaksoeh læssenh. Kreativiteetine, orre vuekiejgujmie jïh årroeji bööremes jarngesne maehtebe dïenesjidie buaranidh, Sanner jeahta.

Årrojh edtjieh jienebh digitaliseradamme sjïdtedh. 

Reerenasse barkoem digitaale joekehtsi vööste åålmegisnie læssene. Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente lea latjkoem KS:ine dorjeme tjïelti raeriestimmiefaalenassi bïjre  mah edtjieh årroejidie viehkiehtidh gaskeviermiem jïh digitaale dïenesjh utnedh. 2 millijovnh dåarjoe edtja viehkine årrodh gaajhkh laanten tjïeltide raeriestimmiefaalenassem utnedh årroejidie mah viehkiem daarpesjieh vearman båetedh jïh digitaale dïenesjidie utnedh.

Reerenasse aaj raereste gïehteldimmiedåarjoem 3,45 millijovnh kråvnah Seniornett Norge:se, mij barka voeresi digitaale maahtoem læssanidh ööhpehtimmie- jïh bïevneseråajvarimmiejgujmie.

IKT-budsjette raereste gellie darjomh mah edtjieh barkoem staatesne jïh årrojen jïh jielemi aarkebiejjiem aelkiehtidh:

  • 20 millijovnh raereste dåarjodh elektrovneles healsoekåarhtem nåajsan nyjsenæjjide evtiedidh. Daan biejjien healsoekåarhte gïetine tjaala, jïh nåajsan nyjsenæjjah tjuerieh healsoekåarhtem meatan vaeltedh gaajhkide tjåanghkojde healsoedïenesjinie. Elektrovneles healsoekåarhte sæjhta aarkebiejjiem aelkiehtidh tåvsenh nåajsan nyjsenæjjide jïh gosse baersieldæjjide fïerhten jaepien.
  • 356,5 millijovnh kråvnah raereste gaektsie orre IKT-prosjektide gellie bielieh justissuerkesne. Edtja raeriem darjodh digitaale kommunikasjovnine politiji, bïedteme-åejvieladtjen, dåapmastovli jïh kriminaalesåjhtoen gaskem. PST jïh Domstoladministrasjovne edtjieh orre gïetedallemesystemh åadtjodh. Gellie IKT-prosjekth aelkieh ålkoerïjhkehkereeremisnie guktie asylaamhtesegïetedimmie sjædta sneehpebe jïh jienebh effektijveles jïh buerebe vaaksjome almetjidie mah rïjhkese båetieh jïh årroeh.
  • 42 millijovnh kråvnah raereste digitaliseradæmman löönemijstie jïh dåarjoeöörnemijstie Husbaanghkesne jïh Husbaanghken löönemesystemh orrestehtedh. Husbaanghke gellie årromesosijaalen öörnegh gïetede mah tjïelth utnieh jïh gusnie årrojh tjuerieh jïjnjh dokumentasjovnh lissiehtidh. Gosse digitaale ohtsemeöörnegh maehtieh dovne årrojh jïh tjïelth tïjje jïh beetnegh njoetsedh.
  • 440 millijovnh kråvnah raereste IKT-orrestehtemem NAV:esne. Dah vierhtieh edtjieh IKT-raeriem aamhtesegïetedallemh ohtsemijstie eejhtegebeetnegi jïh aktenaejkiendåarjoen bïjre.
  • 172 millijovnh kråvnah raereste aamhtesegïetedallemesystemh Brønnøysundregisterinie orrestidh. Prosjeekte faerhmeste orre teknologijen sijjiem jïh digitaale raerieh dialåågine utnijigujmie 18 nasjonaale registerine.
  • Fïerhten jaepien mahte 100 000 bigkemeaamhtesh tjïeltine gïetedallin jïh jeenjemes barkoem paehpierinie. Reerenasse sæjhta nasjonaale digitaale tjåenghkies dïenesjem bigkemeaamhtesidie tseegkedh jaepien 2017. Dïenesje sæjhta darjodh jienebh staeries jïh ellies bigkemeohtsemh, jienebh seammavyörtegs gïetedalleme jïh jollebe effektiviteete tjïelti aamhtesegïetedalleminie.
  • 31 millijovnh kråvnah raereste jis Nöörje meatan EU-programmine CEF Digital jïh ISA2. Jis Nöörje meatan EU:en digitaale barkosne dellie aelkebe nöörjen årrojh ålkoelaanti åejvieladtjide jallh byögkeles dïenesjidie dåemiedieh, jïh nöörjen sïeltide aaj aelkehte. Jis meatan dellie nuepiem åadtjobe bïevnesh juekedh ovmessie laanti årroejidie, sïeltide jïh åejvieladtjide gaskem jearsoeslaakan.
  • 7,8 millijovnh kråvnah raereste orre raeriem Byögkeles elektrovneles påastejournaalem ryöjrede jïh gïehtelde mij lea staatereeremen tjåenghkies publiseeremedïenesje gaskeviermesne. Orre raerie eInnsyn lea vihkeles tjåenghkies råajvarimmie åejvieladtji orgaani rastah guktie jienebe ræhpaslaakan jïh byögkelesvoeteprinsïhpine reeremisnie tjïrrehtidh.

 

1,2 millijardh kråvnah digitaliseradæmman, digitaliseradimmie-dïenesth bååstide staatekassese

- Digitaliseradimmie lea vihkeles barkosne byögkeles suerkiem orrestidh jïh aelhkebe darjodh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta. Reerenasse raereste medtie 1,2 millijardh kråvnah orre IKT- jïh digitaliseradimmie-råajvarimmide dåarjodh staatebudsjettesne jaepien 2017. Seamma aejkien reerenasse raereste dïenestidie veedtjie destie digitaale påastem sjïehtesje staatesne.

- Digitalisereradimmiemillijarde edtja jienebh effektijveles jïh ræhpas reereminie viehkiehtidh jïh hijven dïenesjh mah ryöktesth utniejidie jïh jieliemidie, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Effektiviseradimmiedïenesth veedtjie

Daejnie orre IKT-politihkinie maam dan gïjren buakteme, reerenasse bïeljeli striengkiesåbpoe krïevemh IKT-skåårvemidie båetieh. Skåårvemh IKT:esne edtja reellen dïenestidie vedtedh hammojne buerebe effektiviteete jïh kvaliteete.

Staaten darjomh edtjieh jaepien 2016 mietie digitaale påastekassem utnedh. Gosse prievieh årroejidie jïh jieliemidie digitaliseradamme destie gellie tjuetie millijovnh kråvnah njuata ajve portomaeksemigujmie. Reerenasse raereste jaepien 2017 mietie edtja bielieh dejstie dïenestijstie realiseradidh jïh 196,3 millijovnh kråvnah tjoehpeste staaten darjomi darjoebudsjettine.

- Nöörje lea geerve jarkelimmesne. Jis mijjieh ovnuhteligs administrasjovnh jïh maaksoeh giehpiedibie mijjieh vierhtieh dejtie vihkeles darjoemidie åadtjobe. Dïenesth mah digitaliseradimmeste båetieh maehtebe daelie jeatjah åssjelidie utnedh goh buerebe skuvle, healsoe jïh jienebh politijh, Sanner jeahta.

Reerenasse sæjhta dåarjoeöörnegem onne jïh stuerebe IKT-prosjektidie nænnoestidh. Öörnege, maam tsïengelen 1.b. daan jaepien tseegkeme, nuepiem vadta onne prosjeekth varkebe dåarjodh. Öörnegistie aaj staaten darjomh tjuerieh effektiviseradamme dïenestidie realiseradidh. Budsjetten raeresne ellies mieriem læssene öörnegasse 105 millijovnijste jaepien 2016 jïh 112,5 millijovnide jaepien 2017.

Utnijh jarngesne

Reerenasse sæjhta byögkeles suerkiem evtiedidh mij utniji daerpiesvoetigujmie aalka gosse dïenesjidie evtiedidh. Reerenasse dan gaavhtan raereste göökte jaepien pryövoeöörnegem jåarhka mij edtja innovasjovnem byögkeles suerkine skreejredh dïenesjehammoedimmine, systemateles dïenesterealiseradimmine jïh jarkelimmiestuvreminie vuekine. Öörnegen mierie fïerhten jaepien vïjhte millijovnh jïh Direktoratet for forvaltning og IKT dam gïetede.

- Byögkeles faalenassevedtijh tjuerieh utnijem jarngese bïejedh.  Ullevål universiteeteskïemtjegåetie vuertemetïjjem åeniedi njammamïetskh’åedtjien diagnostiseradimmiem golme askijste akte våhkose jïh idtjin maaksoeh læssenh. Kreativiteetine, orre vuekiejgujmie jïh årroeji bööremes jarngesne maehtebe dïenesjidie buaranidh, Sanner jeahta.

Årrojh edtjieh jienebh digitaliseradamme sjïdtedh

Reerenasse barkoem digitaale joekehtsi vööste åålmegisnie læssene. Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente lea latjkoem KS:ine dorjeme tjïelti raeriestimmiefaalenassi bïjre  mah edtjieh årroejidie viehkiehtidh gaskeviermiem jïh digitaale dïenesjh utnedh. 2 millijovnh dåarjoe edtja viehkine årrodh gaajhkh laanten tjïeltide raeriestimmiefaalenassem utnedh årroejidie mah viehkiem daarpesjieh vearman båetedh jïh digitaale dïenesjidie utnedh.

Reerenasse aaj raereste gïehteldimmiedåarjoem 3,45 millijovnh kråvnah Seniornett Norge:se, mij barka voeresi digitaale maahtoem læssanidh ööhpehtimmie- jïh bïevneseråajvarimmiejgujmie.

IKT-budsjette raereste gellie darjomh mah edtjieh barkoem staatesne jïh årrojen jïh jielemi aarkebiejjiem aelkiehtidh:

  • 20 millijovnh raereste dåarjodh elektrovneles healsoekåarhtem nåajsan nyjsenæjjide evtiedidh. Daan biejjien healsoekåarhte gïetine tjaala, jïh nåajsan nyjsenæjjah tjuerieh healsoekåarhtem meatan vaeltedh gaajhkide tjåanghkojde healsoedïenesjinie. Elektrovneles healsoekåarhte sæjhta aarkebiejjiem aelkiehtidh tåvsenh nåajsan nyjsenæjjide jïh gosse baersieldæjjide fïerhten jaepien.
  • 356,5 millijovnh kråvnah raereste gaektsie orre IKT-prosjektide gellie bielieh justissuerkesne. Edtja raeriem darjodh digitaale kommunikasjovnine politiji, bïedteme-åejvieladtjen, dåapmastovli jïh kriminaalesåjhtoen gaskem. PST jïh Domstoladministrasjovne edtjieh orre gïetedallemesystemh åadtjodh. Gellie IKT-prosjekth aelkieh ålkoerïjhkehkereeremisnie guktie asylaamhtesegïetedimmie sjædta sneehpebe jïh jienebh effektijveles jïh buerebe vaaksjome almetjidie mah rïjhkese båetieh jïh årroeh.
  • 42 millijovnh kråvnah raereste digitaliseradæmman löönemijstie jïh dåarjoeöörnemijstie Husbaanghkesne jïh Husbaanghken löönemesystemh orrestehtedh. Husbaanghke gellie årromesosijaalen öörnegh gïetede mah tjïelth utnieh jïh gusnie årrojh tjuerieh jïjnjh dokumentasjovnh lissiehtidh. Gosse digitaale ohtsemeöörnegh maehtieh dovne årrojh jïh tjïelth tïjje jïh beetnegh njoetsedh.
  • 440 millijovnh kråvnah raereste IKT-orrestehtemem NAV:esne. Dah vierhtieh edtjieh IKT-raeriem aamhtesegïetedallemh ohtsemijstie eejhtegebeetnegi jïh aktenaejkiendåarjoen bïjre.
  • 172 millijovnh kråvnah raereste aamhtesegïetedallemesystemh Brønnøysundregisterinie orrestidh. Prosjeekte faerhmeste orre teknologijen sijjiem jïh digitaale raerieh dialåågine utnijigujmie 18 nasjonaale registerine.
  • Fïerhten jaepien mahte 100 000 bigkemeaamhtesh tjïeltine gïetedallin jïh jeenjemes barkoem paehpierinie. Reerenasse sæjhta nasjonaale digitaale tjåenghkies dïenesjem bigkemeaamhtesidie tseegkedh jaepien 2017. Dïenesje sæjhta darjodh jienebh staeries jïh ellies bigkemeohtsemh, jienebh seammavyörtegs gïetedalleme jïh jollebe effektiviteete tjïelti aamhtesegïetedalleminie.
  • 31 millijovnh kråvnah raereste jis Nöörje meatan EU-programmine CEF Digital jïh ISA2. Jis Nöörje meatan EU:en digitaale barkosne dellie aelkebe nöörjen årrojh ålkoelaanti åejvieladtjide jallh byögkeles dïenesjidie dåemiedieh, jïh nöörjen sïeltide aaj aelkehte. Jis meatan dellie nuepiem åadtjobe bïevnesh juekedh ovmessie laanti årroejidie, sïeltide jïh åejvieladtjide gaskem jearsoeslaakan.
  • 7,8 millijovnh kråvnah raereste orre raeriem Byögkeles elektrovneles påastejournaalem ryöjrede jïh gïehtelde mij lea staatereeremen tjåenghkies publiseeremedïenesje gaskeviermesne. Orre raerie eInnsyn lea vihkeles tjåenghkies råajvarimmie åejvieladtji orgaani rastah guktie jienebe ræhpaslaakan jïh byögkelesvoeteprinsïhpine reeremisnie tjïrrehtidh.