Áššedovdilávdegoddi galgá árvvoštallat doaibmanjuolggadusa geavaheami ja máŋgga jagi bušeahtaid dárbbu

– Ráđđehus lea mearridan ásahit guokte áššedovdilávdegotti, maiguin nannejit ruhtadanpolitihkalaš rámmaid ja beavttálmahttet almmolaš ruđaid geavaheami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjá.

– Ráđđehus lea mearridan ásahit guokte áššedovdilávdegotti, maiguin nannejit ruhtadanpolitihkalaš rámmaid ja beavttálmahttet almmolaš ruđaid geavaheami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjá.

- Ráđđehus ovddida ovddasvástideaddji ekonomiijapolitihka, man vuođđun lea oljoruđaid geavaheami doaibmanjuolggadus, mii dahká ahte foanda boahtá maid boahttevaš buolvvaid ávkin. Almmolaš ruđaid galgá hálddašit beaktilit ja dan láhkai sihkkarastit ássiide nu buorre dili go vejolaš, ja dan láhkai gudnejahttit vearromáksiid ruđaid, Siv Jensen dadjala.  

Lávdegoddi, mii árvvoštallá oljoboađuid geavaheami njuolggadusaid

Ráđđehus áigu ásahit lávdegotti, mii árvvoštallá oljoruđaid geavaheami njuolggadusaid dan ektui, ahte Stáhta olgoriikka penšuvdnafoanda lea sakka sturron, Norgga ekonomiija oanehis ja guhkes áiggi hástalusaid ektui, ja boahttevaš buolvvaid vuhtiiváldima ektui. Lávdegoddi galgá árvvoštallat dárbbašago njuolggadusaide lasihit lassinjuolggadusaid dahje dárbbašago deattuhit dihto áššiid, maid berre deattastit ruhtadanpolitihka hábmemis. Lávdegoddi galgá maid árvvoštallat mo njuolggadusaid olis buorebut válddášii vuhtii, ahte nannánekonomiija ovdánannávccaid dárbbaša nannet.

Penšuvdnafoandda kapitála lea dál čielgasit stuorát go muhtun jagiid dassái. Dušše 2013 áigge foanda lassánii 1 200 miljárddain kruvnnuin, ja kapitála lea dál eanet go nannánekonomiija guovtti jagi árvoráhkadeapmi. Stuorra foanda mielddisbuktá, ahte navdojuvvon reálavuoittu geainnus, mii lea meroštallojuvvon 4 proseantan foanddas, sáhttá rievdat ollu jagis nubbái, ja ahte dat dan geažil ii nuge bures heive ruhtadanpolitihka operatiiva ulbmilin oanehis áigodagas. Dan čájeha dálá dilli, jos mat fáhkka livččiimet máhccan árvvoštallojuvvon foandavuoittu geidnosii, de livččii dat mielddisbuktán ahte livččiimet oanehis áiggis geavahišgoahtán sakka eanet oljoboađuid. 

Lávdegotti jođiha professor Øystein Thøgersen (Norgga gávpeallaskuvla) ja dat galgá geiget raporttas ovdal geassemánu loahpa 2015.

Lávdegoddi, mii árvvoštallá dárbbašuvvojitgo dihto surggiin máŋgga jagi bušeahtat ja galgágo čielgaseappot earuhit investeremiid ja doaibmagoluid bušeahtas

Stáhta váldá alccesis stuorra osiid servodaga návccain. Ollislaš bušeahttaproseassas, mas sierra doaimmat vihkkedallojit nuppiideaset ektui, dárbbašuvvo buorre mearrádusvuođđu ja investeremiid einnostahtti ruhtadeapmi, nu ahte daid sáhttá čađahit jierpmálaččat ja jurddašuvvon bohtosiiguin. Ráđđehus áigu ásahit lávdegotti, mii árvvoštallá dárbbašuvvojitgo dihto surggiin máŋgga jagi bušeahtat ja galgágo čielgaseappot earuhit investeremiid ja doaibmagoluid bušeahtas. Lávdegotti ávžžuhusaid vuođul oažžut buoret mearrádusvuođu stáhta vuoruhemiide ja ovddidit almmolaš ruđaid beaktilut geavaheami.

Lávdegotti jođiha direktevra Øystein Børmer (Ekonomiijastivrema direktoráhtta) ja dat galgá geiget raporttas ovdal skábmamánu loahpa 2015.

 

Loga maiddái lávdegottiid mandáhtaid: