Dagaha ahte buohcci jođáneappot oažžu dálkasiid

Ráđđehus evttoha 2015 bušeahtas addit moanaid buhcciide vejolašvuođa jođáneappot oažžut ođđa beaktilis dálkasiid alit dálkkasčujuhusain.

Ráđđehus evttoha 2015 bušeahtas addit moanaid buhcciide vejolašvuođa jođáneappot oažžut ođđa beaktilis dálkasiid alit dálkkasčujuhusain.

Dat dahkko danin go ráđđehus evttoha loktet dálkkageavaheami mearkkašmeahttunráji 5 miljovnnas 25 miljovnna ruvdnui. Eanet dálkasat sáhttet nu sisabuktit iige Stuorradiggi dárbbaš dohkkehit sisabuktima.

– Mii áigut ásahit buhcciid dearvvašvuođabálvalusa. Go loktet dálkasiid mearkkašmeahttunráji de dat mearkkaša ahte buohccit jođáneappot ožžot ođđa ja beaktilat dálkasiid mat mearkkašit buoret divššu, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

Odne lea nu ahte Stáhta dálkkasdoaimmahat (SDD) ovddalgihtii sáhttá dohkkehit goluidbuhtadusa dan dálkasa ovddas jus jahkásaš gollu ii gárta leat badjel vihtta miljovnna ruvnno gollu álbmotodjui. Jus golut gártet leat badjel vihtta miljovnna ruvnno, ferte SDD sáddet ohcamuša Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementii ja dálkasa sisabuktima galgá Stuorradiggi dohkkehit. Mearkkašmeahttunrádji lea bisson rievdatkeahttá 2003 rájes, ja vuollegis rádji lea eastadan jođánit ja beaktilit oažžut ođđa dálkasiid olgoriikkas.

– Gávcci dálkkasšlája lea dál sáddejuvvon departementii dohkkehuvvot danin go golut gártet leat badjel vihtta miljovnna ruvnno. Lagabui 30 000 divššohasat sáhttet oažžut dáid dálkasiid ja nu buoret dálkkodeami, cealká Høie.

Dát leat guhtta dálkkasšlája mat leat diabetes 2 dálkkodeapmái, okta dálkkas mii lea suoidneallergiija dálkkodeapmái ja okta mii lea duođalaš giehtaeksema.