Kulturbušeahtta čielga vuoruhemiiguin

Ráđđehusa kulturbušeahtta galgá láhčit dilálašvuođa ovdánahtti kultureallimii báikkálaš beroštumiid vuođul, dat galgá leat girjái, das galgá leat friddjavuohta ja iehčanasvuohta. Ráđđehus vuoruha de dihtomielalaččat juolludusaid olles riikii ja áigu guorahallat ortnegiid sihkkarastin dihtii ahte eanaš ruhta geavahuvvo dáidagii ja kultuvrii, ja unnimusat dárbbašmeahttun byrokratiija ja hálddahuslaš doaimmaide.

Ráđđehusa kulturbušeahtta galgá láhčit dilálašvuođa ovdánahtti kultureallimii báikkálaš beroštumiid vuođul, dat galgá leat girjái, das galgá leat friddjavuohta ja iehčanasvuohta. Ráđđehus vuoruha de dihtomielalaččat juolludusaid olles riikii ja áigu guorahallat ortnegiid sihkkarastin dihtii ahte eanaš ruhta geavahuvvo dáidagii ja kultuvrii, ja unnimusat dárbbašmeahttun byrokratiija ja hálddahuslaš doaimmaide.

Ráđđehus lasiha juolludusa 12,5 miljárdda kruvdnui kulturbušeahta árvalusas. Dat lea 262 miljovnna kruvnnu eanet go 2014. Dan lassin lassánit kultur-, valáštallan- ja eaktodáhtolaš suorggi spealloruđat 473 miljovnna kruvnnuin, erenoamáš dan geažil go juohkinčoavdda rievdaduvvo.

Váldovuoruheamit

Juohkinčoavdda rievdaduvvo – eanet valáštallamii ja kultuvrii

Ráđđehus rievdada juohkinčoavddaortnega, mii mearkkaša ahte 64 proseantta Norsk Tipping badjebáhcagis manná valáštallanulbmiliidda jagi 2015 rájes. 18 proseantta juogaduvvo kulturulbmiliidda ja 18 proseantta servodatberošteaddji ja humaniteara organisašuvnnaide. Dat mielddisbuktá ahte jagi 2015 juogaduvvo 332 miljovnna kruvnnu eanet go 2014. Ja kulturdoaimmaide lea maid lassáneapmi 122 miljovnna kruvnnu. Ortnet gos oassi tihppenruđaid tietnasis  manná stáhtakássii árvaluvvo dál heaittihuvvot.

-Mii rievdadat Juogadančoavdaga vai eanet ruhta boahtá valáštallamii ja kultuvrii. Dat lea dehálaš addit valáštallamii čielga rámmaid. Mii árvalat ahte 2015 doarjagat galget lassánit sullii 17 miljovnna kruvnnu eanet go 2014  valáštallanrusttegiidda  buhtadit lassiárvodivada sullii 17 miljovnna kruvnnuin, cealká kulturministtar Thorhild Widvey.  

Taleantamovttiidahttin

Ráđđehus háliida movttiidahttit ođđa norgga dáiddáriid  ja áigu eanet ulbmillaččat vuoruhit taleantamovttiideami ja ahte nuorat galget šaddat eanet fitnolažžan internationála dásis, ja dan oktavuođas álggaha viiddis doaimmaid dán suorggis. Ráđđehus árvala geavahit 30 miljovnna kruvnnu dáid doaimmaide jagi 2015.  Vuoruheami ulbmiljoavku leat ovttaskasolbmot ja joavkkut geat alla internationála dásis válljejit dahkat karrieara dáiddalaš ja kultursuorggis.

Regionála ovddideapmi

Ráđđehus háliida nannet regionála kultureallima miehtá riikka. Ráđđehus árvala dan geažil nannet dehálaš ásahusaid báikkálaš ja regionála dásis sihkkarastin dihtii ahte kultuvra huksejuvvo báikkálaš dárbbuid ektui. Ráđđehus háliida vuoruhit prográmma lávddiid, museaid, friddja suorggi ja musihka.

-Kultur- ja dáiddaásahusaid vuoruheapmi galgá mielddisbuktit fápmojuogadeami ja alladásat ámmátlaš kultureallima buot guovlluin riikkas, dadjá kulturministtar Thorhild Widvey.  

Girjerádju

2015 bušeahttaárvalusastis árvala ráđđehus sakka lasihit doarjaga girjerádjoovddideapmái. Nationálagirjerádju hálddaša juolludusa, ja jahkái 2015 árvaluvvo lasihit juolludusa 20 miljovnna kruvnnus 48,5 miljovnna kruvdnui.

-Álbmotgirjerájut leat min deháleamos girjjálašvuođaviesut, ja ráđđehussii lea dehálaš geavahit ruđaid ovddidandoaimmaide Nationálagirjeráju bokte. Girjerájut leat eanemus geavahuvvon kulturásahusain, dadjá kulturministtar Thorhild Widvey.

Skeaŋkadoarjja ja vearronjuolggadusat

Ráđđehus háliida lasihit priváhta ruhtadeami ja priváhta ruđaid norgga kultureallimii. Fápmu juogaduvvo go ruhtadangáldut lassánit, mii fas nanusmahttá kultureallima ja dahká dan eanet iešheanalažžan.

-Skeaŋkadoarjjaortnega maid ásaheimmet jagi 2014, lea bures lihkostuvvan  ja ruđat ledje geavahuvvon gávcci mánus. Dan geažil árvalat nannet ja viiddidit ortnega boahtte jahkái. Mii háliidit lasihit 20 miljovnna kruvnnu ortnegii ja dat lea golmma geardde eanet go dál, ja dalle lea juolludus 30,3 miljovnna kruvnnu. Dainna doarjagiin sáhttá oastit skeaŋkkaid 150 miljovnna kruvnnu ovddas norgga kultureallimii, cealká kulturministtar Thorhild Widvey.  

Ráđđehus háliida movttiidahttit ealáhusaid ekonomalaččat doarjut kultureallima. Ruhtadandepartemeanttain ovttas áigu Kulturdepartemeanta árvvoštallat iešguđetlágan vearronjuolggadusaid ja skeaŋkadoarjjaortnega vai eanet ruhta boađášii kultureallimii. 

Bealátkeahtes lassiárvodivat aviissaide

Ráđđehusa ulbmil lea ođasmahttit mediapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid. Mii háliidat ahte media galgá nu bures go vejolaš olahit ovttadássásaš meannudeami, beroškeahttá teknologiija vuogádagas. Ráđđehus lea dan geažil mearridan álggahit proseassa ja árvalan EFTA bearráigeahččanorgánii bidjat oktasaš 8 proseantta sturrosaš lassiárvodivada báberaviissaide ja elektronalaš aviissaide.

-Oktasaš lassiárvodivada nuppástuhttima geažil dárbbaša media sirdásanortnegiid. Mii árvalat de bábiraviissaide sirdásanortnega viđa jahkái. Proseassa čađaheamis áigut ESA:n ovttas árvvoštallat movt defineret e-aviissaid ja movt báberaviissaid sirdásanortnegat galget leat, dadjá Widvey.

Eaktodáhtolaš doaimmat – Nuvttá dieđiheapmi Eaktodáhtolašregistarii 2015

Ráđđehus berošta eaktodáhtolaš bargguid sierranasvuođas ja iešmearrideaddji árvvus, ja áigu fuolahit ahte ovttasbargu almmolaš eiseválddiiguin čađahuvvo njuovžilit. Jahkái 2015 ráđđehus árvala sihkut dieđihandivada Eaktodáhtolašregistaris.

-Smávva eaktodáhtolaš organisašuvnnaide mearkkaša dieđihandivada sihkkun ahte eanebut háliidit iežaset dieđihit deike. Dan lassin ožžot sii álbmotoasseruđa ja lassiárvodivatbuhtadusa. Oktiibuot sestet organisašuvnnat 2 miljovnna kruvnnu. Mii maid árvalat lasihit doarjaga eaktodáhtolašguovddážiidda 6,9 miljovnna kruvnnuin, ja juolludus šaddá de oktiibuot 125,4 miljovnna kruvnnu.

Ráđđehus áigu jagi 2015 čađahit áigumuššiehtadusa eaktodáhtolaš surggiin. Dat galgá álkidahttit gulahallama eaktodáhtolaš surggiin. Dan lassin ahte Eaktodáhtolašregistarii čađahit teknihkalaš čovdosiid áigu ráđđehus vuđolaččat guorahallat stáhta doarjagiid mat juolluduvvojit eaktodáhtolaš organisašuvnnaide dainna ulbmilin ahte daid álkidahttit ja buoridit koordinerema

Lassiárvodivatbuhtadus olahii mihttomeari mii leai 1,3 miljárdda kruvnnu jagi 2014. Jahkái 2015 ráđđehus árvala lasihit juolludusa 39,6 miljovnna kruvnnuin, 1,24 miljárdda kruvdnui. Ortnet galgá buhtadit eaktodáhtolaš organisašuvnnaid lassiárvodivatgoluid.  

Norgga kulturráđđi – álkidahttin ja čorgen  

Kulturdepartemeanta árvala kulturdoaibmabijuid doarjjaortnega hálddašeami ja ruhtadanvugiid čorget. Dat mielddisbuktá ollislaš ja njuovžilis hálddašeami kultureallima doarjjaortnegiidda. Earret eará árvala ráđđehus čohkket Norgga kulturfoandda doarjagiid ovtta postii (Poasta 55) ja Kapihtal 320 poasta 74 heaittihuvvo 2015 rájes.

Musihkka

2015 bušeahttaárvalusas lea ollislaš juolludus musihkkadoaimmaide badjelaš 1,1 miljárdda kruvnnu. Doarjagat moanat musihkkačuojahanjoavkkuide lasihuvvojit oktiibuot 24,5 miljovnna kruvnnuin nannet buvttadeami, gaskkusteami ja musihkkagávpeberoštumi. Ráđđehus árvala maid lasihit 4 miljovnna kruvnnu Jietna- ja govvafondii nannet ja viiddidit friddja suorggi ruhtadangálduid.

Doarjja Grieghallen divodandoaimmaide lasihuvvo 2 miljovnna kruvnnuin. Supmi lea stáhta oassi Grieghallen divodangoluin jagi 2015, ja galgá gokčat Bergen Filharmoniske orkester, Festspillene i Bergen ja Bergen Nasjonale Opera lassi viessoláigogoluid.

Doarjja lávlunkoarrasuorgái lasihuvvo váile 10 miljovnna kruvnnuin ovddidan dihtii ollislaš lávlunkoara suorggi álggus lohppii. Norgga solistakoara ja Edvard Grieg koara ožžot maid lassi doarjagiid ja ráđđehus árvala vel lasihit sierra doarjagiid eará alladásat koaraide. Ráđđehus nanne maid Krafttak for sang dainna ulbmilin ahte vuoruhit lávlunkultuvrra ja lávlunmiela miehtá riikka.  

Visuála dáidda

2015 bušeahttaárvalusas lea visuála dáidaga ollislaš juolludus 477 miljovnna kruvnnu. Visuála dáidaga oktavuođas leat Dáidda nationálamusea ođđa huksehus,  arkitektuvra ja Vestbanen hábmen vuoruhuvvon. Barggut álggahuvvojedje giđđat 2014. 2015 bušeahttaárvalusas lea ođđa huksehusa geavaheaddjidávviriid gollorámma 555 miljovnna kruvnnu. Dáid ruđain árvaluvvo geavahit 15 miljovnna kruvnnu detáljaprošektii jagi 2015.  Sihke huksenprošeakta ja geavaheaddjidávvirat ruhtaduvvojit Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta bušeahta bokte.

Ráđđehus árvala maid 605 miljovnna sturrosaš stáhtalaš juolludusa Munch-musea plánejuvvon ođđavistái Oslos. Áigumuš lea juolludit dáid ruđaid guđa jagi badjel ja vuosttas juolludus dahkko stáhtabušeahta 2017 oktavuođas.

Visuála dáiddasuorgái árvaluvvo lasihit 16,5 miljovnna kruvnnu mii galgá juogaduvvot iešguđetlágan doaibmabijuide. Norgga kulturfoanda oažžu 8 miljovnna eanet nannet lágidemiid visuála dáiddasuorggis, nu ahte jagi 2015 šaddá ráđđi ásahit visuála dáidagii ođđa lágidandoarjjaortnega, maid Norgga kulturráđđi hálddaša. Lea maid árvaluvvon ásahit ođđa ortnega dáiddagalleriijaide olgoriikkas. OCA galgá ortnega hálddašit ja 2015 lea árvaluvvon doarjja 3 miljovnna kruvnnu. Ráđđehus háliida nannet visuála dáiddáriid bálkáortnega 2 miljovnna kruvnnuin, ja árvala lasihit juolludusa Davvinorgga dáiddamuseii dainna ulbmilin ahte rahpat ođđa ossodaga Svalbárddas.

Eanet ruhta iešguđetlágan lávdedáiddaásahusaide

Bušeahttaárvalusas 2015 lea ollislaš juolludus lávdedáidagii badjelaš 2 miljárdda kruvnnu. Mii árvalat lasihit juolludusa moanat lávdedáiddaásahusaide miehtá riikka nannen dihtii buvttadeami, gaskkusteami ja beroštumi lávdedáidagii. Dasa gullet Brageteateret,  Carte Blanche, Rogaland Teater, Teater Innlandet, Opera Nordfjord, Opera Trøndelag, Teater Manu, ja Figurteateret  Nordlánddas. Sihkkarastin dihtii friddja prošeaktavuđot norgga ja internationála lávdedáidaga buvttademiid ja vuoittuid, de nannet mii prográmmavuđot lávddiid, gč. preassadieđáhusa friddja suorggi birra.  

Nu ollu kultuvrii go vejolaš – uhcimus hálddašeapmái ja byråkratiijai      

-Mis galgá leat dakkár kulturpolitihkka mii doaibmá. Lean oalle vissis dan ala ahte nu uhcán ruhta go vejolaš galgá geavahuvvot hálddašeapmái ja nu ollu ruhta go vejolaš fas kulturvásáhusaide. Mii dahkat struktuvrralaš rievdadusaid go háliidat juogadit ruđaid miehtá riikka ja nu sihkkarastit fápmojuogadeami.  Mis galggašii maid eanet priváhta kapitála, ja ásahat ođđa taleantamovttiidahttindoaimma. Mii viiddidat maid skeaŋkadoarjjaortnega.

Ráđđehusa ođastus beavttálmahttit ja geahpedit byråkratiija gusto dieđusge maid kultursuorggis. Kulturdepartemeanta lea guorahallan buot surggiid bušeahttapoasttaid ja doarjjapoasttaid  dainna ulbmilin ahte johtu ruhtageavaheamis galgá buorre ja njuovžil.