Lávdegoddi galgá nannet sámegiela / Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh / Nammadus galggá nannit sámegielav

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta

– Mii fertet nannet sámegielaid ja sihkkarastit buriid bálvalusaid sámi álbmoga várás, dadjá Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. Son lea odne nammadan almmolaš lávdegotti mii galgá geahčadit gustovaš ortnegiid, doaibmabijuid ja njuolggadusaid mat leat sámegielaid várás Norggas.

- Mii fertet nannet sámegielaid ja sihkkarastit buriid bálvalusaid sámi álbmoga várás, dadjá Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. Son lea odne nammadan almmolaš lávdegotti mii galgá geahčadit gustovaš ortnegiid, doaibmabijuid ja njuolggadusaid mat leat sámegielaid várás Norggas.

- Sámegielat leat rašis dilis. Mii oaidnit ahte njuolggadusat leat unnán heivehuvvon otnáš servodahkii, ja dasto váilu gelbbolašvuohta, dadjá Sanner.

Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s, ja dat muddejit sámegielaid geavaheddjiid vuoigatvuođaid geavahit sámegiela, dalle go sis lea oktavuohta almmolaš eiseválddiide. Almmolaš suorggi organiseren lea sakka rievdaduvvon dan rájes go giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s. Dasa lassin leat ollu sámit fárredan stuorát čoahkkebáikkiide ja gávpogiidda, ja eret dálá sámegiela hálddašanguovllus. Danne lea dárbu ollislaččat árvvoštallat njuolggadusaid sámegielaid birra, ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja iešguđege almmolaš hálddašeami gaskka.

- Mii fertet ođasmahttit njuolggadusaid ja doaibmabijuid vai dat heivešedje min servodahkii, vai daid livččii álkit geavahit ja rabašedje vejolašvuođa dávgaseappot čovdosiidda, dadjá Sanner. Son oaivvilda ahte dárbbašuvvojit njuolggadusat, ortnegat ja doaibmabijut doarjut gielaid geavaheami ja ovddideami.

- Mis lea leamaš buorre ovttasbargu Sámedikkiin lávdegotti ásaheami ektui. Mun lean ilus go mii oažžut searvat olbmuid geain lea buorre gelbbolašvuohta ja sierralágan vásihusat dán barggus, dadjá Sanner.

Sámedikki presideanta Aili Keskitalo lea movtta go dál nammaduvvo almmolaš lávdegoddi čielggadit láhkačohkiid, doaibmabijuid ja ortnegiid sámegielaid várás.

- Sámediggi vuolggahii dán barggu danin go mii leat oaidnán ahte lea dárbu sihkkarastit ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa geavahit sámegiela árgabeaivvis, ovdamearkka dihte mánáidgárddiin, skuvllain, dearvvašvuođa bálvalusaid oktavuođas ja go leat oktavuođas almmolaš hálddahussuorgái oppalaččat. Dárbu lea geahčadit maid fertešii dahkat sámegielaid sihkkarastima várás boahtteáiggis, dadjá Keskitalo.

Sámegiela geavaheamis ja máhtus leat erohusat sierra sámi giellaguovlluid gaskka, ja dasto gielddas gildii. Lávdegoddi galgá árvvoštallat dávgasis čovdosiid maid bokte álkiduhttit dili, ja gielddaid sierra hástalusaid ja dárbbu vuođul. Lávdegoddi galgá árvalit ortnegiid ja doaibmabijuid mat sáhttet dagahit dan ahte eambbogat oahpašedje ja geavahivčče sámegielaid, ja dieinna lágiin sihkkarastojuvvošedje gielddaide ja eará bálvalusaddiide dakkár bargit geain lea gelbbolašvuohta sámegielain.

Mandáhta maid Sámediggi ja Ráđđehus leat ráhkadan čájeha, ahte dat bargu maid lávdegoddi galgá čađahit lea deaŧalaš ja dárbbašlaš. Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja Sámedikki presideanta Aili Keskitalo sávvaba lávdegoddái lihku bargui.


Lávdegottis leat čuovvovaš lahtut:

  • Romssa sadjásaš fylkkamanni Bård Magne Pedersen (jođiheaddji), Romsa
  • Sis-Finnmárkku diggegotti fáldi Finn Arne Selfors (lávdegotti nubbijođiheaddji), Deatnu
  • Várresátnejođiheaddji Ronny Berg, Áltá
  • Ráđđeaddi Elin Fjellheim, Engerdal
  • Sátnejođiheaddji Jens Johan Hjort, Romsa
  • Politiijameašttir Ellen Katrine O. Hætta, Girkonjárga
  • Váldodoavttir Frøydis Nystad Nilsen, Kárášjohka
  • Professor Jon Todal, Guovdageaidnu
  • Stipendiáhta Inga Lill Sigga Mikkelsen, Divttasvuotna

Lávdegoddi galgá buktit raporttas maŋimuštá guovvamánu 15. b. 2016.

Dás gávnnat mandáhta lávdegoddái

Moenehtse edtja saemien gïelem nænnoestehtedh

- Mijjieh tjoerebe dejtie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh hijven dïenesjh hoksedh dejtie saemien årroejidie , Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta. Daan biejjien dïhte aktem byögkeles moenehtsem tseegki mij edtja gïehtjedidh dejtie reerije öörnegidie, råajvarimmide jïh njoelkedasside dejtie saemien gïelide Nöörjesne.

- Saemien gïelh leah prååsehke. Mijjieh vuejnebe dovne njoelkedassh leah nåake sjïehtedamme daan beajjetje siebriedahkese, jïh maahtoe fååtese, Sanner jeahta.

Saemielaaken njoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990, jïh reaktam stuvrieh dejtie saemien gïeleutniejidie saemien nuhtjedh gosse byögkeles åejvieladtjigujmie govlehtellieh.  Byögkeles suerkesne stoerre jarkelimmieh öörnedimmesne orreme mænngan doh gïelenjoelkedassh nænnoestamme sjïdtin jaepien 1990. Lissine jïjnjh saemieh jåhteme stuerebe sijjide jïh staaride, jïh olkese saemien gïelen reeremedajven sistie.  Dan åvteste daerpies aktine ållesth vuarjasjimmine saemien gïelenjoelkedassijste, jïh vuarjasjidh guktie dïedte lea joekedamme Saemiedigkien jïh byögkeles reeremen ovmessie bieliej gaskem.

- Mijjieh tjoerebe njoelkedasside jïh råajvarimmide orrestidh guktie dah mijjen daan beajjetje siebriedahkese sjiehtieh, leah aelhkebe nuhtjedh jïh fleksijbele vuekieh utnieh, Sanner jeahta. Dïhte tjïerteste ihke daerpies njoelkedassigujmie, öörnegigujmie jïh råajvarimmiegujmie mah maehtieh åtnoem jïh evtiedimmiem gïelijste dåarjedidh.

Mijjieh aktem lïhke jïh hijven laavenjostoem Saemiedigkine åtneme gosse ryöjrehtamme moenehtsem tseegkedh. Manne geerjene ihke mijjieh almetjh meatan åadtjobe hijven maahtojne jïh joekehts dååjrehtimmine daennie barkosne, Sanner jeahta.

Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo lea geerjene ihke akte byögkeles moenehtse tseegkesåvva daelie mij edtja laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie dejtie saemien gïelide salkehtidh.

- Saemiedigkie skraejriem veelti daan barkose dan åvteste mijjieh vuajneme lea daerpies fïereguhten reaktam gorredidh saemien nuhtjedh aarkebiejjien, vuesiehtimmien gaavhtan maanagiertesne, skuvlesne, gosse healsoedïenesjh daarpesje jïh gosse byögkeles etaatigujmie govlehtalla sïejhmelaakan. Daerpies gïehtjedidh maam tjuara darjodh juktie dam båetijem aejkiem gorredidh dejtie saemien gïelide, Keskitalo jeahta.

Man jïjnje saemien gïele åtnasåvva jïh man jïjnje daajroe gååvnese saemien gïelen bïjre jeerehte dej ovmessie gïeledajvi gaskem jïh tjïelteste tjïeltese. Moenehtse edtja vuarjasjidh fleksijbele vuekieh mah darjoeh guktie aelhkebe sjædta gïelem nuhtjedh, jïh krööhkeste tjïelth joekehts haestemh jïh daerpiesvoeth utnieh. Moenehtse edtja leavloem bïejedh öörnegidie jïh råajvarimmide mah maehtieh darjodh jienebh saemien lierieh jïh saemien nuhtjieh, jïh mah destie huksieh tjïelth jïh jeatjebh mah dïenesjh faalehtieh, almetjh saemien gïelemaahtojne utnieh.
Mandaate maam Saemiedigkie jïh Reerenasse leah dorjeme vuesehte daate barkoe maam moenehtse edtja tjïrrehtidh lea vihkeles jïh daerpies. Tjïelte-jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo moenehtsem barkojne læhkoehtieh.

Moenehtsisnie daah lïhtsegh:

  • Konstitueradamme fylhkenålma Tromsesne Bård Magne Pedersen (åvtehke), Tromsø
  • Sorentjaelije Sisnjelds Finnmaarhken Digkiereaktesne Finn Arne Selfors (moenehtsen mubpie åvtehke), Deatnu
  • Tjïelten mubpie åejvie Ronny Berg, Alta
  • Raeriestæjja Elin Fjellheim, Engerdal
  • Tjïelten åejvie Jens Johan Hjort, Tromsø
  • Pollisemïestere Ellen Katrine O. Hætta, Kirkenes
  • Bijjiedåaktere Frøydis Nystad Nilsen, Kárásjohka
  • Professovre Jon Todal, Guovdageaidnu
  • Stipendiaate Inga Lill Sigga Mikkelsen, Divtasvuodna

Moenehtse edtja sov reektehtsem deelledh goevten 15.b. 2016 åvtelen.

Daesnie goevtesen mandaatem gaavnh  

Nammadus galggá nannit sámegielav

- Hæhttup nannit sámegielajt ja nanostuhttet buorre dievnastusájt sáme álmmugij, javllá  Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar Jan Tore Sanner. Uddni sån vuodot almulasj nammadusáv mij galggá tjadádit ja gæhttjat udnásj årnigijt, dåjma ja njuolgadusá ma gulluji sáme gielajda Vuonan.

- Sámegiela li rasjes dilen. Vuojnnep dálásj njuolgadusá e hieba udnásj sebrudahkaj ja máhtudahka vádnu, javllá Sanner.

Sámelága giellanjuolgadusá, ma mierreduvvin jagen 1990, merustalli sáme giellaaddnij rievtesvuodav adnet sámegielav almulasj oajválattjaj aktijvuodan. Dat rájes gå giellanjuolgadusá mierreduvvin jagen 1990, le årrum stuorra rievddama almulasj suorgen organiserima hárráj. Duodden li sáme jåhtåm tjoahkkebájkijda ja stuoráp stádajda, udnásj háldadusguovloj ålggolij. Danen la dárbbo åbbålasj árvustallamij sámegielaj njuolgadusá hárráj. Dárbbo l aj juogadit åvdåsvásstádusáv Sámediggáj ja iesjgeŋgalágásj almulasj háldadusájda


- Hæhttup ådåstuhttet njuolgadusájt ja dåjmajt váj hiehpi ietjama sebrudahkaj, ja sjaddi anedahtte ja hiebadahtes tjoavddusa, javllá Sanner. Sån vuoset dárbov njuolgadusájda, årnigijda ja dåjmajda ma doarjju giellaanov ja åvddånimev.

- Mij lip aktan Sámedikkijn dahkam buorre bargov nammadusá ásadimijn. Ávon lav gå dán bargon bessap oasev válldet ulmutjij buorre máhtudagáj ja moattelágásj åtsådallamij, javllá Sanner.
 
Sámedikkepresidænnta, Aili Keskitalo la ávon gå dal vuododuvvá almulasj nammadus gut galggá guoradallat láhkatjuohkkev dåjmajt ja årnigijt sámegielaj hárráj.

- Sámedigge álgadij dájna bargujn dan diehti gå mij lip vuojnnám dárbov nanostuhttet ájnegis ulmutjij rievtesvuodav adnet sámegielav bæjválasj giellan, degu mánnágárden, skåvlån, gå la dárbbo varresvuodadievnastusájda ja dábálasj almulasj etáhtaj aktijvuodan. Dárbbo l guoradallat barggovuogijt gå galggá nanostuhttet sámegielaj boahtteájgev, javllá Keskitalo.

Sámegiela addnem ja máhtudahka målssu iesjgeŋgalágásj giellaguovloj ja suohkanij gaskan. Nammadus galggá árvustallat hiebalasj tjoavddusijt ma giehpedi ja vieledi suohkanij sierralágásj hásstalusájt ja dárbojt.
Nammadus biedjá dættov årnigijda ja dåjmajda ma bádtjiji suohkanijt bisodittjat barggijt sámegielmáhtudagájn, ja dan láhkáj måvtåstuhttet ulmutjijt oahppat sámegielajt ja adnuj válldet. Ja dan láhkáj bisodit suohkanijt ja ietjá dievnastusájt giellamáhtudagájn.

Gåhtjodusáv majt Sámedigge ja Ráddidus li dahkam, vuoset dát la ájnas ja dárbulasj barggo majt nammadus galggá ållidahttet. Suohkan- ja ådåstuhttem minisstar, Jan Tore Sanner ja Sámedikke presidænnta, Aili Keskitalo sávvaba vuorbev bargujn.


Nammadusá ájrrasa li:

  • Vuododum fylkkamánne Råmsån, Bård Magne Pedersen (njunnjusj), Tråmsså
  • Sunnde Sis-Finnmárko Diggeriektán, Finn Arne Selfors (nammadusá sadjásasj), Deatnu
  • Sadjásasj suohkanoajvve, Ronny Berg, Áltá
  • Rádevadde Elin Fjellheim, Engerdal
  • Suohkanoajvve, Jens Johan Hjort, Tråmsså
  • Polijssaoajvve, Ellen Katrine O. Hætta, Girkkonjárgga
  • Oajvvedåktår, Frøydis Nystad Nilsen, Kárásjjågås
  • Professor, Jon Todal, Guovddagæjnno
  • Stipendiáhtta,Inga Lill Sigga Mikkelsen, Divtasvuodna

Nammadus galggá åvddånbuktet diedádusáv åvddål guovvamáno 15.b. 2016.

 Dáppe gávna nammadusá mandáhtav