Differensierejuvvon bargoaddidivat:

Ođđa gielddat mielde ja olles buhtadus

- Ráđđehus háliida nannet norgga ekonomiija ovdánannávccaid ja sihkkarastit olles riikii árvoráhkadeami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala. Odne Ráđđehus árvala 233 gieldda ealáhusaide vuolit bargoaddidivada suoidnemánu 1. beaivvi rájes ja árvala buhtadandoaimmaid sektoriidda, mat gártet ortnega olggobeallái.

- Ráđđehus háliida nannet norgga ekonomiija ovdánannávccaid ja sihkkarastit olles riikii árvoráhkadeami, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala. Odne Ráđđehus árvala 233 gieldda ealáhusaide vuolit bargoaddidivada suoidnemánu 1. beaivvi rájes ja árvala buhtadandoaimmaid sektoriidda, mat gártet ortnega olggobeallái.

- Buhtadandoaimmat, main lea friijasubmi, ja main áŋgiruššet oktasašjohtalusa ovdii, lea ávkin boaittobeale guovlluid ealáhusaide, gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner cealká.

EU ja ESA leat rievdadan iežaset guovlludoarjaga njuolggadusaid, ja Norga ferte heivehit iežas dasa. Ráđđehus árvala odne mo heivešii rievdadit differensierejuvvon bargoaddidivada ortnega.

Ortnega olggobeallái eai gártta nu ollu doaimmat
- Differensierejuvvon bargoaddidivat lea okta mávssoleamos ortnegiiguin, maiguin árvvosmahttit ovdáneami ja árvoráhkadeami olles Norggas. Danin Ráđđehus lea áŋgirit gulahallan EU:in ja ESA:in gitta maŋimuš áiggiide. Lagaš čuovvoleamis leat leamaš bohtosat, ja Eurohpá kommišuvnna čielggadusat addet vejolašvuođa doalahit ortnegii gullevažžan eanet doaimmaid, go maid álggus navddiimet, Jensen dadjala. – Mii leatge movtta, go dál sáhttet earret eará dáksesáhtosteapmi, fárrehanbálvalusat ja oljju ja gássa roggan bissut differensierejuvvon bargoaddidivatortnega olis.

- Mii eat lean ovtta oaivilis EU:in, go dat mearridii váldit dihto surggiid eret differensierejuvvon bargoaddidivada ortnegis. Dál Ráđđehus árvala doaimmaid, maiguin máhcahit olles divatlasáhusa, maid rievdadus mielddisbuktá, Sanner dadjala.

- Ráđđehus háliida, ahte ealáhusain leat buorit rámmaeavttut ovdáneapmái ja ahte dain leat eahpebyrokráhtalaš ortnegat. Mii nannet friijasubmeortnega, nu ahte eanaš unna fitnodagažat daid guovlluin, main lea geahpeduvvon bargoaddidivat, ožžot olles buhtadusa, vaikko sin suorgi ii gulašege šat ortnegii, ruhtadanministtar Siv Jensen cealká.

- Golmma davimus fylkka infrastrukturdoaimmat nannejit olles Davvi-Norgga ealáhusaid ja buhtadit ollásit bargoaddidivada sektorspiehkastagaid. Mii áigut ovttas Davvi-Norgga ealáhusaiguin ja fylkkagielddaiguin vuoruhit infrastrukturdoaimmaid, maiguin nannet guovllu ovdánannávccaid, gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner cealká.

Buhtadusortnet
Ráđđehus árvala čuovvovaš doaimmaid buhtadussan EU differensierejuvvon bargoaddidivada sektorspiehkastagaid geažil:

  • Ásahuvvo friijasubmeortnet buot surggiide, mat EU guovlludoarjjanjuolggadusaid geažil eai oaččo vuolit bargoaddidivada. Friijasubmeortnet mielddisbuktá, ahte bargoaddit eai liikkáge dárbbaš máksit stuorát divada dihto friijasupmi rádjái. Bargoaddit, main leat unnán bargit, ožžot olles buhtadusa friijasubmeortnega bokte. Friijasubmeortnet addá divatgeahpádusa oktiibuot 150 miljovnna kruvnno ovddas 2014 ja dan maŋŋá 450 miljovnna kruvnno ovddas jahkái.
  • Infrastrukturinvesteremat Davvi-Norggas: Ráđđehus árvala buhtadusa infrastrukturdoaimmaid bokte ja dan bokte ahte stáhta oastá eanet personsáhtostanbálvalusaid 1,6 miljárdda kruvnno ovddas gitta 2018 rádjái, goas lea beallemuttu geahčasteapmi, ja 124 miljovnna kruvnno geavahuvvo 2014.
  • Fievrridanbálvalusaid oastin: Fylkkagielddaide buhtadit 44 miljovnnain kruvnnuin 2014 lassánan goluid ovddas, mat šaddet fievrridanbálvalusaid oastimis.
  • Buhtadus nettobálkáortnega bokte: Árvaluvvo lasihit mearraolbmuid barggahandoarjaga, vai dan láhkai váldojuvvo vuhtii ahte nettobálkáortnegii gullevaš rederiijat ožžot buhtadussan sullii 25 miljovnna kruvnno 2014.

Ráđđehus árvala ahte 31 ođđa gieldda gullagohtet differensierejuvvon bargoaddidivada ortnegii. Dás leat logahallojuvvon gielddat, main suoidnemánu 1. b. rájes lea vuolit bargoaddidivat.

Duogáš:
Sektorspiehkastaga geažil stáhta oažžu juohke jagi sullii 1,2 miljárdda kruvnno eanet boađuid bargoaddidivadis. 2014 bušeahtas váikkuhusa árvalit čoggot 600 miljovdnan kruvdnon, mii lea sullii 405 miljovnna girjejuvvon kruvnno. Buhtadusaid leat árvalan dan mađe, go maid divadat badjánit sektorspiehkastagaid geažil. Buhtadus, mii juolluduvvo ađahis doarjjan (bagatellmessig støtte) ja fievrridanbálvalusaid oastimin, leat ávkin buot guovlluid bargoaddiide. Buhtadus nettobálkáortnega bokte guoská ovddemusat Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku bargoaddiide. Infrastrukturdoaimmat leat čujuhuvvon golmma davimus fylkii. Dálá rehkenastimiid mielde Ráđđehusa árvalus mielddisbuktá, ahte Davvi-Norga oažžu ollislaš buhtadusa sektorspiehkastagaid váikkuhusas.

Fitnodagat, mat barget eanandoaluin, vuovdedoaluin ja guolástemiin, masa EES-soahpamuš ii guoskka, sáhttet joatkit differensierejuvvon meriiguin nu mo dássážiige, notifiserejuvvon ortnega olggobealde.

Ráđđehus árvala, ahte buot gielddat, main dál lea differensierejuvvon bargoaddidivat, galget gullat ortnegii. Dasto Ráđđehus árvala vel viiddidit ortnega 31 ođđa gielddain suoidnemánu 1. b. rájes. Dain gielddain leat oktiibuot sullii 156 000 ássi, ja dain ii leat leamaš olus ovdáneapmi ássiidlogu, barggolašvuođa iige ekonomiija ovdáneami dáfus. Ortnegii árvaluvvon ođđa gielddat leat:

  • Hedmárku: Kongsvinger, Nord-Odal, Sør-Odal, Eidskog, Grue, Åsnes, Våler og Åmot
  • Oppland: Søndre Land og Nordre Land
  • Buskerud: Rollag
  • Telemárku: Drangedal, Nome og Hjartdal
  • Oarje-Agder: Risør, Gjerstad og Åmli
  • Rogaland: Sauda
  • Hordaland: Tysnes, Kvinnherad og Jondal
  • Møre ja Romsdal: Vanylven (sone III), Sande, Stordal, Vestnes og Nesset
  • Mátta-Trøndelága: Ørland, Agdenes, Bjugn (sone III) og Meldal (sone III)
  • Davve-Trøndelága: Inderøy

Muhtun surggiin eai šat sáhte njuolggadusaid geažil geavahit differensierejuvvon bargoaddidivada, earret eará energiija- ja fievrridansuorggis. Dan maŋŋá go EU-kommišuvdna nannii stáhta guovlludoarjagii ođđa njuolggadusaid geassemánu 19. b. 2013, ja ESA nannii njuolggadusaidis golggotmánu 23. b. 2013, de leat Norggas notifiserejuvvon rievdadusat differensierejuvvon bargoaddidivadis suoidnemánu 1. b. 2014 rájes.

Earret eará Eurohpá kommišuvnna reive norgga eiseválddiide geassemánu 2. b. 2014 lea vuođđun dasa, ahte norgga eiseválddit leat notifiseren ortnega ođđasit geassemánu 3. b. 2014. Energiija- ja fievrridansurggiid spiehkastagat leat das unnibat go njukčamánus sáddejuvvon notifikašuvnnas. Dat mielddisbuktá earret eará, ahte dáksesáhtosteapmi, fárrehanbálvalusat ja oljju ja gássa roggan sáhttet dattetge gullat ortnegii.

_________________

Loga eanet: