Mii bisuhat koronadoaimmaid gielddain ja joatkit riikii boahtima mátkkoštanráddjehusaid

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus lea mearridan bisuhit muddejuvvon TISK-strategiija (iskan, isolašuvdna, njoammunguorran ja erren) ja joatkit gustovaš mátkkoštanráddjehusaid.

-Mii háliidat vuos oaidnit mo dilli ovdána ovddasguvlui, ja danne bisuhat easttadandoaimmaid mat plána mielde livčče galgan heaittihuvvot. Njoammudávda leavvá johtilit ollu riikkain ja buhcciid lohku buohcceviesuin lassána maid dađis. Mii oaidnit ahte njoammunlohku lassána maiddái min riikkas ja danne eat hálit vuos ráddjehusaid ložžet, ja čuovvut njoammundili hui dárkilit. Erenoamážit gallis gártet buohccevissui njoammudávdda dihte ja mo dilli ovdána dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Ingvild Kjerkol.  

Dearvvašvuođadirektoráhta ja ÁDI ávžžuhit bisuhit isolašuvdnagáibádusa dán jagi lohppii, mii mearkkaša ahte sii geat ožžot koronadávdda galget mannat isolašuvdnii. Sii ávžžuhit maid joatkit muddejuvvon TISK-strategiija.

-Ráđđehus doarju ávžžuhusaid. Dat addá gielddaide vejolašvuođa plánet doaimmaid ovddasguvlui. Ja mii fertet buohkat váruhit ahte eat njoammut dávdda earáide ja danne lea dehálaš bassat gieđaid dávjá ja dárkilit, bissut ruovttus jos lea buohcci ja váldit iskosa jos oažžu covid-19 dávdda. Sii geat eai leat vel váldán boahkuid berrejit dan dahkat dál, deattuha Kjerkol.    

Báikkálaš doaimmat
Sihke Dearvvašvuođadirektoráhtas ja Álbmotdearvvašvuođadirektoráhtas lea buorre gulahallan daid gielddaiguin gos njoammudávda fuomášuvvo ja buohcceviesuiguin. 

-Gielddat fertejit joatkit báikkálaš eastadandoaimmaid jos njoammudávda leavvagoahtá, dárbbu ja dili ektui. Dál ii leat áigeguovdil álggahit nationála eastadandoaimmaid, muhto mii čuovvut dili hui dárkilit, riikkas ja olgoriikkas. Dearvvašvuođadirektoráhtta ja ÁDI oaivvildit ahte dálá dili ektui ii leat dárbu álggahit nationála eastadandoaimmaid, dadjá Kjerkol.

-Mu mielas lea dehálaš doalahit buori oktavuođa gielddaiguin. Dat lea áibbas dárbbašlaš jos galgat nagodit pandemiija hálddašit. Danne áiggun fuolahit ahte gielddat johtilit ožžot dieđu jos dilli rievdá. 

Departemeanta lea rievdadan johtočállosa gielddalaš njoammuneastadandoaimmaid birra ja sádden dan buot gielddaide. Das gávdno earret eará bagadus báikkálaš njoammuneastadandoaimmaid birra, maid lea vejolaš álggahit jos njoammudávda viidána. 

Riikii boahtima mátkkoštanráddjehusat
Ráđđehus lea maid mearridan joatkit riikii boahtima mátkkoštanráddjehusaid. Norggas lea leamaš njukčamánu 2020 rájes hui čavga njuolggadusat ráddjet olgoriikalaččaid vuoigatvuođa mátkkoštit Norgii covid-19 pandemiija geažil. Olgoriikalaččain ii leat dábálaččat lohpi boahtit Norgii ja sii bissehuvvojit rájá alde, muhto das lea vejolaš spiehkastit. 

Láhkaásahus gevret eret Norggas olgoriikalaččaid geain ii leat orrunlohpi ii gusto ovdamearkka dihte EES-ássiide, olbmuide geat bohtet goalmmát riikkas ja ásset EES/Schengen guovllus ja sidjiide geat bohtet “lilla” riikkain (riikkain gos lea unnán njoammun). Láhkaásahus ii ge gusto dorvoohcciide, olgoriikalaččaide geat ásset Norggas ja bearašlahtuide geaid lagašolbmot ásset Norggas.  

-Mii eat sirdde mátkkoštanráddjehusaid 2.muddui, muhto joatkit gustovaš ráddjehusaid, dadjá Kjerkol.   

Čuovvovaš mátkkoštanráddjehusat gustojit dál

  • Ollásit boahkuhuvvon olbmot geat sáhttet čájehit doahkálaš duođaštusa eai dárbbaš mannat erremii ja válddihit iskosa. Beroškeahttá man riikkas bohtet.

  • Buot EES-ássit, maiddái sii geat bohttet EES-riikkain, besset boahtit Norgii. Seamma gusto sidjiide geat ásset Stuora Britannias ja Sveissas. Dál besset maid sii geat ásset nu gohčoduvvon lilla riikkain boahtit Norgii. Dat riikkat eai leat EES/Schengen riikkat, muhto Álbmotdearvvašvuođainstituhtta (ÁDI)  lea  árvvoštallan láivvit gáibádusaid dieid riikkaide.   

  • Buot rádjarasttildeamit leat dál rahppojuvvon. Politiija vuoruha rádjabearráigeahču daid guovlluin gos njoammudávda leavvá johtilit ja politiija maid čađaha dieđikeahtes dárkkistemiid.

  • Sii geat bohtet oránša guovlluin eai dárbbaš šat mannat mátkkoštanerremii. Dušše sii geat bohtet rukses, sáhppesrukses, lilla ja ránes riikkain (eará goalmmátriikkat) fertejit mannat mátkkoštanerremii.

  • Olles olbmot geat bohtet riikkain ja guovlluin gos lea errengeatnegasvuohta sáhttet loahpahit mátkkoštanerrema jos sáhttet duođaštit negatiivva PCR-iskosa maid leat válddihan golmma beaivvi siste maŋŋá go Norgii leat boahtán (ovdal lei 7 jándora).

  • Mátkkoštanerren ii gusto šat vuollel 18 jahkásaš mánáide (beroškeahttá gos mánná boahtá). Iskangáibádus riikkarájá alde bisuhuvvo mánáide geat bohtet guovlluin gos lea errengeatnegasvuohta. Dan lassin ávžžuhat válddihit iskosa golbma jándora maŋŋil.

  • Mátkkošteaddjit geat bohtet guovlluin gos lea errengeatnegasvuohta fertejit iežaset registreret ja válddihit iskosa go bohtet Norgii.

Kárta mii čájeha riikkaid /guovlluid Eurohpás gos lea karantenageatnegasvuohta, registreren- ja iskangáibádus go bohtet riikii (Álbmotdearvvašvuođainstituhtta)

Mátkkoštanerren ja njuolggadusat go boahtá Norgii (Álbmotdearvvašvuođainstituhtta)

Gearggusvuođaplána
Ráđđehus lea mearridan joatkit dálá strategiija- ja gearggusvuođaplána dustet covid-19-pandemiija. Ulbmil lea áimmahuššat álbmoga dearvvašvuođa, geahpedit raššivuođa servodagas ja suddjet ekonomiija.

Gearggusvuođastrategiija mihttomearri dábálaš árgabeaivvis lea hehttet covid-19-njoammudávdda viidáneami ja dan ahte gielddadearvvašvuođabálvalusas ja buohcceviesuin eai šatta kapasitehtaváttisvuođat jos ollugat buohccájit oktanaga. Seammás galget olbmot beassat eallit dábálaš eallima, deattuha Kjerkol.   

Rávvagat ja njuolggadusat mat dál gustojit riikkas

  • Isolašuvdnagáibádus jos oažžu covid-19 njoammudávdda (sii geat gáibádusa rihkkot sáhttet sáhkohuvvat).

  • Basa gieđaid dávjá.

  • Gosa dahje gastte bábernjunneliidnái dahje giehtagávvii. Bálkes njunneliinni ja basa gieđaid dárkilit maŋŋil.

  • Jos jáhkát ahte leat njoammuduvvon, de galggat bissut ruovttus ja váldit iskosa.

  • Boahkutkeahtes lagašolbmot geat orrot ovttas buhcciin ávžžuhuvvojit iskkahit iežaset. Sii berrejit maid garvit sosiála oktavuođaid dassá go koronaiskkus lea negatiivva. 

Rávvagat lagašolbmuide ja sidjiide geat leat isolašuvnnas (Álbmotdearvvašvuođainstituhtta)

Muddejuvvon TISK

  • Gielddat čađahit njoammunguorrama dárbbu mielde.

  • Geatnegahtton erren guoská sidjiide geain lea stuora riska oažžut njoammudávdda nu go: Lagašolbmot geat orrot ovttas buhcciin dahje vástideaddji lagašolbmot, ja eai ge leat boahkuhuvvon dahje ollásit boahkuhuvvon.

  • Eará lagaš oktavuođat eai dárbbaš mannat erremii.

  • Njoammunguorran guoská dál dušše lagašolbmuide geat orrot ovttas buhcciin ja vástideaddji lagašoktavuođaide.