Eanaš oahpaheaddjit ja buohccedivššárat ásaiduvvet ruovttufylkii maŋŋil go oahpuin leat geargan
Preassadieđáhus | Almmustahtton: 25.02.2022 | Máhttodepartemeanta
SSB ođđa raporta čájeha, ahte sii geat válde mánáidgárdeoahpaheaddjit, oahpaheaddji-, buohccedivššár- ja sosiálabargioahpu eanebut go earát válljejedje čađahit oahpuset ruovttufylkkas, ja ásaiduvve dohko maŋŋil go oahpu ledje čađahan. Gáiddus alitoahppofálaldagat maid buohkat sáhttet olahit, leat garrasit váikkuhan dasa.
-Mii dárbbašat ollu eanet olbmuid geat sáhttet bargat skuvllas, mánáidgárddis ja dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas. Raporttas deattuhuvvo, ahte alitoahppofálaldagat doppe gos olbmot orrot leat mearrideaddjin dasa jus galgá sáhttit addit buriid fálaldagaid miehtá riikka. Ráđđehus áigu joatkit bargguin ásahit eanet gáiddus oahppofálaldagaid, dadjá dutkan- ja alit oahppoministtar Ola Borten Moe.
SSB lea registtardieđuid vuođul guorahallan gos sii, geat válljejedje
mánáidgárde-, oahpaheaddji-, buohccedivššár-, psykologa- ja medisiidnaoahpu čađahedje oahpuset jagi 2014/2015, ja gos sii orro guokte ja vihtta jagi maŋŋil, ja lea daid dieđuid buohtastahttán bajásšaddanbáikkiin. Guorahallamis ledje mielde oktiibuot 15 658 ollesoahppan olbmo.
SSB ođđa raportta váldodieđut
- Guokte ja vihtta jagi maŋŋil oahpu orro golmmas njealji mánáidgárdeoahpaheaddjis seamma fylkkas gos sii bajásšadde. Hordalándda mánáidgárddeoahpaheddjiin orro 90 proseantta ruovttufylkkas maŋŋil oahpu.
- Guđas logi oahpaheaddjis orro bajásšaddanfylkkas. Stuorimus oasi sis, geat bajásšadde ja čađahedje oahpuset seamma fylkkas gávdnat Hordalánddas, Mátta-Trøndelágas ja Oslos, mat leat universitehtafylkkat.
- Bealli buot buohccidivššáriin čađahedje oahpuset ruovttufylkkas, ja guđas lohkásis ásse ruovttufylkkas maŋŋil go ledje geargan oahpuin. Hordalánda doalahii 85 proseantta iežas buohccedivššáriin.
- Eanet go njealjis logi ollesoahppan sosiálabargiin válde oahpuset ruovttufylkkas, muhto 70 proseantta válljejedje orrut ruovttufylkkas maŋŋil go oahpu ledje čađahan.
- Medisiidna ja psykologiija profešuvdnaoahpuin, main leat uhcán kandidáhtat ja lohkansajit, lea dilli earálágan go stuorit oahpposurggiin. Sivvan dasa lea ahte dánlágan oahpu eai sáhte nu gallis váldit iežaset fylkkas.
- Eanet aiddooahppan doaktára válljejit eanet go eará doaktárat orrut eará báikkiin Norggas, seammás go ollu psykologiijakandidáhtat válljejit orrut Oslos.
Eatnašat sis, geat eai orron bajásšaddanguovllus maŋŋil go oahpuin ledje geargan, ásaiduvve čoahkkebáikkiide ja stuorit guovlluide, vuosttažettiin universitehtagávpogiidda, ja dávjjimusat Osloi.