Gonagasgoaskima hálddašeapmi

Eamiálbmogiid ja guođohanealáhusa dárbbuid sihkkarastin leai váldoášši go Stuoradiggi geassemánu 6.b. digaštalai mo gonagasgoaskima hálddašeami galggašii rievdadit boahtteáiggis.

Stuoradiggi mearridii ahte ráđđehus ferte čađahit hálddašanprošeavttaid ja gonagasgoaskima goddinlobi njuolggadusaid rievdadusárvalusa sáddet gulaskuddamii. Stuoradiggi mearridii dan ovddastusevttohusa vuođul.

Kongeørn
Kongeørn er en særskilt beskyttet art etter Bernkonvensjonen Govva: Bård Bredesen, Naturarkivet

Gonagasgoaskin lea Bern-konvenšuvnna vuođul ráfáidahttojuvvon. Muhto lea lohpi báhččit jos dasa leat erenoamáš sivat. Norga lea Bern-konvenšuvnna mielde geatnegahttojuvvon  suodjalit gonagasgoaskimiid. Gustovaš 850 – 1200 gonagasgoaskinpára doalahuvvojit.

Maŋimuš jagiid dutkan ja dieđut gonagasgoaskima birra leat čájehan ahte gonagasgoaskin lea stuora vahágin sihke šibihiidda ja bohccuide. Dutkanprošeakta mii dahkkui Fosen-njárggas duođaštii ahte gonagasgoaskin lea okta sivalaš sávzavahágiidda.

Romssas ii leat čađahuvvon dakkár dutkan mii duođaštivčče seamma minstara, muhto báikkálaš šibitdoallit ja boazodoallit čuoččuhit ahte dán guovllus massojuvvojit ollu guođohaneallit gonagasgoaskima geažil.    

Stuoradiggi lea dáhttun ráđđehusa sáddet gulaskuddamii árvalusa rievdadit goddinlobi njuolggadusaid mat gusket gonagasgoaskimiidda, ja dat galget ulbmillaččat váikkuhit dasa ahte guođohanelliid vahágat geahpeduvvojit daid guovlluin gos leat stuora massimat. Stuoradiggi lea maid dáhttun ráđđehusa álggahit geahččalanortnega Fosen-njárggas ja Romssas.

Stuoradikki bealis lea čielggas ahte gustovaš 850-1200 gonagasgoaskinpára galget bissut. Gustovaš lohku lea mearriduvvon loguid siskkobealde, ja vejolašvuohta eanet geahpedit lea de ráddjejuvvon.

Stuoradikki mearridan rájiid ja Bern-konvenšuvnna internationála čavgadis geatnegasvuođaid ektui, áigu ráđđehus ráhkadit árvalusa viidáset bargui, ja sáddet dan almmolaš gulaskuddamii.   

Dálkkádat- ja birasdepartemeantta árvvoštallama vuođul lea hui dehálaš prošeavttaid hábmet dainna lágiin ahte mii olahat ceavzilis gonagasgoaskinhálddašeami ja seammás hehttet dan ahte guođohaneallit gilláhit vahágiid geažil. Seammás lea dehálaš ahte dutkit dáid guovlluin čohkkejit dieđuid eará vejolaš vahágiid birra mat eai leat čadnon boraspiriide, sihkkarastin dihte ahte hálddašeapmi šaddá nu buorre ja vuđolaš go vejolaš.

Gonagasgoaskinhálddašeapmi lea váttis ášši, ja dan dihte lea ge dárbu čađahit vuđolaš ja searvadahtti proseassa mas buot berošteddjiid oaivilat vuhtiiváldojuvvojit. Ovdamearkka dihte lea mátkeealáhus čielgasit vuosttaldan árvalusa, go luondu ja eallit leat dehálaš resurssat mátkeealáhussii Norggas.

Dálkkádat- ja birasdepartemeanta deattuha ahte ii goassige šatta áigeguovdil geahpedit gonagasgoaskimiid nu ahte dat áitá gonagasgoaskinnáli. Gustovaš 850 - 1200 gonagasgoaskinpára galget doalahuvvot. Dat lea Bern-konvenšuvnna mearrádusaid mielde, maid Norga ferte čuovvut.