Guhkes áiggi koronastrategiijain dábálut dillái

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Pandemiija lea dál ođđa muttus, muhto servodagas lea ain koronavirus. Ráđđehus lea ráhkadan strategiija ja gearggusvuođaplána, maid mielde doaibmat viidáseappot pandemiija hárrái, ja dili čuvvot dárkilit. Buorre dárkun, buorit plánat ja boahkuheapmi leat mávssoleamos doaimmat, maid čađahit covid-19 ektui dás duohko.

Ulbmilin lea váldit várá olbmuid eallimis ja dearvvašvuođas, seammás go servodat ja ruhtadoallu beassá jorrat nu dábálaš láhkai go vejolaš. Buriin gozihemiin, návccaiguin ja gearggusvuođain fuomášit ja birgehallat iešguđetlágan vejolaš rievdadusaiguin, mat vedjet bohciidit boahtteáiggis.

– Mii leat máhccan fas dábálaš dillái. Dál mii normaliseret vuogi, mainna mii láhttet ja birgehallat covid-19:in. Dat mearkkaša, ahte ráđđehus ii šat mearrit njoammuneastadanráddjehusaid, ja ahte dás duohko lea Álbmotdearvvašvuođainstituhtas (ÁDI) ja gielddain váldoovddasvástádus njoammuneastadanrávvagiin covid-19 hárrái, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

Servodaga gearggusvuohta

Ráđđehusa covid-19-pandemiija gearggusvuođaplána mielde servodat galgá ráhkkanit reageret johtilit, jos goziheamis ja riskka árvvoštallamis boahtá ovdan, ahte epidemiija áitá vuot hui ollugiid buohccámiin nu ahte dearvvašvuođabálvalussii šaddá kritihkalaččat stuorra bargonoađđi. Gearggusvuođaplána gusto 2023 geassemánu rádjái.

Plána ráhkkanahttá bargat ulbmillaččat dan ektui man johtilit dávda njoammu, ja dan mielde makkár riska ja čuovvumušat servodahkii leat. Mearrádusaid vuolggasadjin galget leat ollislaš árvvoštallamat, maiddái servodatekonomiija dáfus.

– Doaimma vuođđun galgá leat ollislaš álbmotdearvvašvuođa- ja servodaga vuhtii váldin, iige ovttabealat covid-19 vuhtii váldin. Buorre goziheapmi, ođđaseamos dieđut ja buorre gearggusvuohta leat mávssolaš eavttut dan oktavuođas, dadjá Kjerkol.

Buot surggiin galget ráhkkanit doarvái bures, vai sáhttet jođáneamos lági mielde johttáhit dárbbašlaš ja muttágis doaimmaid. Iešguđet suorggit galget heivehit iežaset plánaid ja gearggusvuođa dárbbu ráđđehusa strategiija vuođul.

Gearggusvuohta unnit doaibmačohkiid bokte

Ráđđehus lea ráhkadan riikkaviidosaš njoammuneastadanráddjehusaid doaibmačohkiid, maid sáhttá geavahit bajit dási rámman, jos dávda ja ođđa virusvariánttat njoammugohtet. Leat maid ráhkadan vástideaddji doaibmačohkiid riikii boahtima hárrái.

– Mii háliidit stuorát einnostahttivuođa ja geabbilvuođa pandemiijadoaimmaide. Danin ráđđehus lea ráhkadan gearggusvuođaplána, mas leat njoammuneastadanráddjehusaid doaibmačoahkit. Doaibmačohkiid vuođul lea vuogas plánet, gulahallat ja muddet doaimmaid, dadjá Kjerkol.

Doaimmaid ollašuhttima ferte árvvoštallat áigeguovdilis dili ektui ja ođđaseamos dieđuid ektui, ovdalgo daid bidjet fápmui. Doaibmačohkiid vuođul fertejit buot departemeanttat ja daid vuollásaš etáhtat ođasmahttit iežaset gearggusvuođaplánaid ja ráhkkanit dávdda ja ođđa virusvariánttaid leavvamii.

Iskan, isoleren, njoammunguorran ja erren (IINE)

Iskan, isoleren, njoammunguorran ja erren (IINE, dárogillii TISK) lea leamaš ráđđehusa koronastrategiija ja koronadoaimmaid mávssolaš oassi. IINE-doaimmat gullet gearggusvuođaplánii, ja daid sáhttá dárbbu mielde fas bidjat fápmui. Gielddaid leat dáhtton doalahit gearggusvuođa, nu ahte juohke vahkus nagodit váldit PCR-iskosa proseanttas álbmogis. Gielddaid dáhttot maid ráhkadit plána, man mielde iskosiidda sáhttet lasihit bargonávccaid bargiid vuoruheami bokte. Gielddain galget maid leat plánat, maid vuođul fidnejit johtui njoammunguorranvuogádaga guovtti vahkus, earret eará dan bokte, ahte doalahit infrastruktuvrra, nu mo telefovdna- ja DGT-vuogádagaid (dárogillii IKT).

– Gielddaide buhtadit dárbbašlaš gearggusvuođa geažil čoagganan liigegoluid. Ráđđehus ovdanbuktá ođđa árvvoštallama gearggusvuođa ja buhtadeami hárrái reviderejuvvon nationálabušeahta oktavuođas, dadjá Kjerkol.

Ollugat leat boahkuhuvvon ja buohcan dávddain. Dat mearkkaša ahte álbmogis lea buorre suodji duođalaš dávdda vuostá, eaige danin dárbbašuvvo nu garra njoammunráddjehusat. Dál eat šat ávžžut orrut ruovttus njeallje jándora dan rájes go dávda lea njommon. Dás duohko Álbmotdearvvašvuođainstituhtta addá fágalaš rávvagiid.

Boahkuheapmi

Boahkuheapmi lea min mávssoleamos gaskaoapmi pandemiija vuostá, ja boahkuhanprográmma jotket 2023 geassemánu rádjái. Boahkuhanstrategiija lea ain dynámalaš, ja heivehuvvo ođđaseamos dieđuide, mat mis leat dávddas ja pandemiija rievdamis. Gielddain galgá leat jotkkolaš fálaldat, nu ahte buohkat, geat háliidit álggahit dahje dievasmahttit boahkuhemiideaset, besset dan dahkat.

ÁDI árvvoštallá dađistaga dárbbašitgo olbmot njealját boahkuid, ja veadjá ávžžuhit boarrásepmosiid ja riskajoavkkuid váldit dievasmahttinboahkuid 2022/2023 dálvvi. Gielddain galget danin leat plánat, maid mielde sáhttet johtilit luvvet návccaid boahkuheapmái, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

Ráđđehus lea EU-šiehtadusa bokte diŋgon Pfizer-BioNTech ja Moderna boahkuid, ja diŋgojupmi guoská maid boahkuide omikron-variántta vuostá. Eat dieđe vel goas dat gárvánit, dahje leatgo dat buorebut go dat, maid dál geavahit.

Koronaduođaštus

Norggas eat geavat koronaduođaštusa, muhto muhtun riikkain dahket dan. Mii fertet ráhkkanit dasa, ahte njoammundilli soaitá rievdat ja ahte sáhttá šaddat vealtameahttumin ásahit fas garra njoammuneastadanráddjehusaid sihke riikka siste ja Norgii boahtima oktavuođas. Ráđđehus lea danin dál guhkideamen njoammuneastadanlága gaskaboddasaš njuolggadusaid koronaduođaštusa birra.

Fápmudusa delegeren

Njukčamánu 28. b. Dearvvašvuođa- ja fuolahandepartemeanta gesii ruovttoluotta Dearvvašvuođadirektoráhta fápmudusa, man vuođul dat lea koordineren dearvvašvuođasuorggi doaimmaid covid-19-njoammuma áigge. Fápmudus addojuvvui ođđajagemánu 31. b. 2020. Covid-19-pandemiija dálá muttus ii dárbbašuvvo šat fápmudusa delegeren.