Lagašoktavuođat fertejit njoammunerremii, jos navdo leat omikron

Dát sisdoallu lea eanet go 2 jagis boaris.

Ráđđehus lea mearridan, ahte jos olbmui navdo leat njommon omikron, de gártet olbmot, geainna son lea leamaš lagaš oktavuođas, njoammunerremii. Dálá dilis njoammunerren gusto dušše seammá ásodaga ássiide ja sullasaš vugiin lagaš olbmuide.

Olbmot, geat leat leamaš lagaš oktavuođas muhtumiin, gii lea gártan isolašuvdnii go sus navdo dahje lea duođaštuvvon leat omikronnjoammun, galget leat njoammunerremis 10 beaivvi dan rájes go leat leamaš lagaš oktavuođas suinna. Geatnegasvuohta nohká, jos maŋŋá boahtá ovdan, ahte ii leat sáhka omikronnjoammumis.

Buohkat, geat leat leamaš lagaš oktavuođas olbmuin, geasa navdo leat njommon omikron, galget iskkahit iežaset PCR-iskosiin nu johtilit go vejolaš, ja 7. beaivve lagaš oktavuođa maŋŋá. Jos 7. beaivve iskkus lea negatiiva, sáhttá errema loahpahit.

– Mis fertejit leat doaimmat, maiguin goazahit omikron-variántta njoammuma. Njoammunerrema viiddideapmi earáide, geaiguin olmmoš lea leamaš lagaš oktavuođas, sáhttá orrut stuorra ášši, muhto dilli lea duođalaš eatge dieđe vuos nu ollu virusvariántta birra, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Ingvild Kjerkol.

Go jo dál álggahit doaimmaid, vai eat gártta leat nu gallásiiguin oktavuođas, de eai šatta nu ollu lagašoktavuođat, ja gielddaid bargu njoammumiid guorramiin álkidahtto.

Njoammunerren bissu ovddeš láganin jos eai navdde leat sáhka omikronas. Njuolggadusaid dan birra, mii lagašoktavuođaide gusto, go lea sáhka njoammumis, mii ii leat omikron, don sáhtát lohkat ÁDI neahttasiidduin.

– Dat mearkkaša, ahte mis leat guokte doaibmanmálle dál muhtun áigge, nubbi mii gusto jos navdit omikrona njommon, ja nubbi mii gusto eará njoammumiidda. Mun čuovvulan strategiijaid dađistaga dan vuođul makkár njoammundilli lea, deattasta Kjerkol.