Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!

- Otne mii ávvudat Sámi álbmotbeaivvi, ja mun sávan sámi álbmogii lihkku beivviin, cealká stáhtaministtar Erna Solberg. Sámi kultuvra ja sámegielat leat leamaš riggodahkan stáhtavuođđudeami rájes. Dat riggodahttá maid min oktasaš kultuvrra. Ráđđehus áigu joatkit láhčit dili girjáivuođa ovdáneapmái, dadjá stáhtaministtar.

- Otne mii ávvudat Sámi álbmotbeaivvi, ja mun sávan sámi álbmogii lihkku beivviin, cealká stáhtaministtar Erna Solberg. Sámi kultuvra ja sámegielat leat leamaš riggodahkan stáhtavuođđudeami rájes. Dat riggodahttá maid min oktasaš kultuvrra. Ráđđehus áigu joatkit láhčit dili girjáivuođa ovdáneapmái, dadjá stáhtaministtar.

Dán jagi lágiduvvo maid Norgga vuođđoláhkaávvudeapmi. Vuođđolágas lea sierra paragráfa mii nanne eiseválddiid ovddasvástádusa sámi giela, kultuvrra ja servodateallima ektui.

Sámedikkis lea stuora ovddasvástádus sámi servodaga ovdánahttimis. Stáhtas lea maid ovddasvástádus, ja ráđđádallanortnega bokte mii ásahuvvui jagi 2005, leat mii ožžon buori vuođu divaštallat oktasaš áššečuolmmaid. Ráđđehusmolsašumi maŋŋá galgá ođđa Gielda- ja ođasmahttinministtar vástidit ráđđehusa sámepolitihka, ja Jan Tore Sanner lea vástideaddji stáhtaráđđi.

- Lean ilus go beasan oaidnit ahte eanet ja eanet olbmot ávvudit Sámi álbmotbeaivvi. Dat čájeha ahte sámi kultuvra lea nanus ja eallinfámolaš. Departemeanttat áigot maid ávvudit dán beaivvi. Sámeministtarin háliidan ollašuhttit ráđđehusa mihttomeriid ahte sámegielas, kultuvrras ja ealáhuseallimis galgá leat sihkkaris boahtteáigi Norggas, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Sámi álbmotbeaivi, guovvamánu 6.beavi ávvuduvvo vuosttas sámečoahkkima muitun mii lágiduvvui Troandimis jagi 1917. Beaivi čalmmustahttá sámi leavgga ja sámiid oktavuođaid rastá riikkarájiid. Beaivi dohkkehuvvui Norgga almmolaš leavgabeaivin jagi 2004.

Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!

- Daan biejjien saemiej åålmegebiejjiem heevehtibie, jïh manne gaajhkide saemide biejjine læhkohtem, staateministere Erna Solberg jeahta. Saemiej kultuvre jïh doh saemien gïelh leah akte vihkeles bielie orreme dehtie gellievoeteste mijjen laanteste eevre staaten aalkoven raajeste. Dïhte aaj mijjen tjåenghkies kultuvrem ræjhkoesåbpoe dorje daan biejjien. Reerenasse edtja jåerhkedh daan gellievoetese sjïehteladtedh, staateministere jeahta.

Daan biejjien Nöörjen maadthlaakejubileumem heevehtibie. Maadthlaaken akte jïjtse paragraafe mij åejvieladtji dïedtem saemien gïelem, kultuvren jïh siebriedahkejieleden åvteste vihteste.

Saemiedigkie aktem stoerre dïedtem åtna dam saemien siebriedahkem evtiedidh. Staaten aaj akte dïedte, jïh rååresjimmieöörnegen tjïrrh mij tseegkesovvi jaepien 2005, libie hijven sijjieh åådtjeme juktie dejtie tjåenghkies dåeriesmoeretjoelmide bæjjese vaeltedh. Reerenassemålsomen mænngan dæjmetje tjaktjen Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente dïedtem åadtjoeji reerenassen saemiepolitihken åvteste, jïh Jan Tore Sanne lea dïhte staateraerie mij dïedtem åtna.

- Manne geerjene vuejnedh saemiej åålmegebiejjie heevehtamme sjædta ahkedh jieniebinie sijjine laantesne. daate vuesehte dïhte saemien kultuvre lea nænnoes jïh jielije. Departemeenten sisnjeles ektievoetesne sïjhtebe aaj biejjiem heevehtidh. Goh saemieministere sïjhtem barkedh juktie reerenassen ulmiem jaksedh, saemien gïele, kultuvre jïh jieleme edtjieh aktem jearsoes båetijen aejkien Nöörjesne, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Saemiej åålmegebiejjiem heevehtibie goevten 6.b. juktie mujhtedh dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem mij lij Tråantesne 1917. Biejjie dam saemien saevegem jïh ektievoetem mïerhkesje rïjhkeraasti dåaresth Noerhtekalottesne. Biejjie byögkeles saevegebiejjine sjïdti Nöörjesne jaepien 2004.

 

Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!

- Uddni sámij álmmukbiejvev ávvudallap, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Erna Solberg. Sámij kultuvrra ja sámegiela li læhkám ájnas oasse lánda valjesvuodas stáhtaásadime rájes. Dat mijá aktisasj kultuvrav boanndudahttá uddni. Ráddidus galggá joarkket dilev láhtjet dán valjesvuohtaj, javllá stáhtaminisstar.

Dán jage Vuona vuodolágav ávvudallap. Vuodolágan le sierra paragráffa mij duodas oajválattjaj åvdåsvásstádusáv sáme giela, kultuvra ja sebrudakiellema åvdås.

Sámedikken le stuorra åvdåsvásstádus sáme sebrudagáv åvddånahttet. Stáhtan le aj åvdåsvásstádus, ja konsultasjåvnnåårniga baktu mij jagen 2005 ásaduváj, li miján buorre arena gånnå bessap aktisasj hásstalusájt giehtadallat. Maŋŋel maŋep tjavtja ráddidusmålssoma oattjoj ådå Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta åvdåsvásstádusáv ráddidusá sámepolitihkas, Jan Tore Sanner le vásstediddje stáhttaráde.

- Ávvusav gå vuojnáv sámij álmmukbiejvev ávvudalli ienep ja ienep sajijn lándav miehtáj. Dát vuoset sáme kultuvrra le nanos ja ielle. Galggap aj departementajn ietja biejvev ávvudallat. Sámeminisstarin galgav rahtjat ráddidusá ulmev ållidit jut sáme gielajn, kultuvran ja æládusájn galggi sihkaris boahtteájgge Vuonan, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.

Sámij álmmukbiejve, guovvamáno 6. Biejve ávvudallap mujtton vuostasj sáme rijkkatjåhkanibmáj mij ásaduváj Roandemin jagen 1917. Dan biejve ávvudallap sáme slávgáv ja aktijvuodav rijkkarájáj rastá Nuorttakalåhtan. Biejvve almulasj slávggimbiejvven sjattaj Vuonan jagen 2004.