Lihkku Sámi álbmotbeivviin!

Dát sisdoallu lea eanet go 2 jagis boaris.

Dán beaivve sihke mánáidgárddiin, skuvllain ja iešguđet sámi ja norgga ásahusain čalmmustahttet Sámi álbmotbeaivvi. – Sámi leavgga gesset eanet ja eanet stákkuide. Lean movtta, go sámegiella ja -kultuvra dađistaga leat eanet oidnosis servodagas, dadjá gielda- ja guovloministtar Bjørn Arild Gram (Gb).

Ráđđehus áigu, lagaš ovttasbarggus Sámedikkiin, sihkkarastit buriid rámmaeavttuid sámegielaide, sámi kultuvrii, ealáhusaide ja servodatdoaimmaide.

– Ráđđehusa julggaštusas mii nannet, ahte háliidit nannosit áŋgiruššat sámegielaid ja sámi kultuvrra ovdii. Mii oaidnit erenoamáš mávssolažžan, ahte sámemánáin lea buorre fálaldat sihke mánáidgárddis ja skuvllas, dadjá stáhtaráđđi.

Vai dat ollašuvašii, lea vealtameahttun skuvlet eanet sámegiel oahpaheddjiid ja ovdaskuvlaoahpaheddjiid, ja sihkkarastit ahte leat buorit sámegiel oahpponeavvut.

Norga lea mielde lágideamen ON álgoálbmotgielaid logijagi

ON váldočoahkkin lea mearridan, ahte 2022–2032 lea ON álgoálbmotgielaid logijahki. Norga lea mielde giellalogijagi stivrenjoavkkus.

– Norga sáhttá buktit ollu giellalogijagi bargui. Mii leat ovdamearkka dihte beassan hui guhkás giellateknologiija reaidduid ovddidemiin álgoálbmogiidda, ja das sáhttá leat ávki earáge unnitlogugielaide, dadjá Gram. Stáhtaráđđi deattasta, ahte buot doaimmat giellalogijagi olis hábmejuvvojit ovttasbarggus Sámedikkiin.

Lihkku beivviin!

Sámi álbmotbeaivvi leat ávvudan Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas 1993 rájes. Beaivi šattai almmolaš leavgabeaivin Norggas 2004, ja dan rájes lea sámi leavga libardan norgga leavgga bálddas eanet ja eanet leavgastákkuin.

– Sávan buohkaide buori ávvudeami Sámi álbmotbeaivve, dadjá Gram.

Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!