Lihkku sámi álbmotbeivviin!

– Odne mii ávvudit sámi álbmotbeaivvi iluin ja rámisvuođain. Stáhtaráđđin, geas lea ovddasvástádus sámi áššiide, lea munnje stuora illun sávvat lihku beivviin. Dat lea stuora beaivi buot sápmelaččaide – ja lea maiddái dehálaš beaivi min riikka girjáivuođa árvvus atnimis, dadjá gielda- ja guovloministtar Erling Sande.

Stuoradiggedieđáhus sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallineavttuid birra

Ráđđehus ovddida dán jagi stuoradiggedieđáhusa sámi gielaid, kultuvrra ja servodateallima birra, mii guorahallá sámi álbmoga álbmotdearvvašvuođa ja eallineavttuid.

Álbmotdearvvašvuođahástalusat sámi álbmogis sáhttet earret eará čatnasit vealaheapmái ja kultuvrra ja giela massimii. Dieđáhus signalisere politihka mii galggašii dustet dáid hástalusaid. Ráđđehus lea maid ráhkadišgoahtán doaibmaplána sápmelaččaid cielaheami ja vealaheami vuostá.

– Ráđđehussii lea dehálaš sihkkarastit buriid rámmaeavttuid sámegielaide, sámi kultuvrii, ealáhusaide ja servodateallimii. Seamma dehálaš lea maiddái sihkkarastit buori dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta sámi álbmogii, dadjá stáhtaráđđi.

Sámi álbmotbeaivvi birra

Sámi álbmotbeaivi čalmmustahttojuvvo vuosttaš sámi riikačoahkkima muitun, mii dollojuvvui Troanddimis guovvamánu 6. beaivvi 1917. Beaivi čalmmustahttá searvevuođa buot riikkarájiid rastá Davvikalohtas. Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvui vuosttaš geardde 1993:s ja šattai Norgga almmolaš leavgabeaivin 2004:s.

– Guovvamánu 6. beaivi lea dehálaš ávvobeaivi rikkis sámi kultuvrra, sámegiela ja sámi historjjá. Mun illudan otná ávvudeapmái,  dadjá Sande.

Lihkku sámi álbmotbeivviin!  

Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen! 

 

Læhkoe saemiej åålmegebiejjine!

– Daan biejjien mijjieh saemiej åålmegebiejjiem garmeresvoetine jïh aavojne heevehtibie. Goh staateraerije mij dïedtem åtna saemiej aamhtesi åvteste dle aavodem biejjine læhkoehtidh - daate heevehtimmiebiejjie gaajhkide saemide – daate biejjie aaj vihkeles jååhkesjimmie mijjen laanten gellievoeten åvteste, tjïelte- jïh dajveministere Erling Sande jeahta.

Stoerredigkiebïevnese saemien åålmegen almetjehealsoen jïh jieledetsiehkiej bïjre

Reerenasse daan jaepien stoerredigkiebïevnesem buakta saemien gïelen, kultuvren jïh sïebredahkejieleden bïjre mij lea saemien åålmegen almetjehealsoen jïh jieledetsiehkiej bïjre.

Almetjehealsoehaestemh saemien åålmegisnie maehtieh gaskem jeatjah ektiedamme dååjrehtsidie sïerredimmine, jïh teehpemasse kultuvreste jïh gïeleste. Bïevnese sæjhta politihkem vuesiehtidh juktie daejtie haestiemidie dåastodh. Reerenasse aaj barkoem aalkeme aktine dahkoesoejkesjinie trïegkenassen jïh sïerredimmien vööste saemijste. 

– Reerenassese vihkeles hijven mierietsiehkieh gorredidh saemien gïelese, kultuvrese, jieliemidie jïh sïebredahkejieliedasse. Seamma vihkeles lea hijven healsoem jïh jieledekvaliteetem gorredidh saemien åålmegidie, staateraerije jeahta.

Saemieåålmegen biejjie

Saemiej åålmegebiejjiem heevehte juktie mujhtedh dam voestes saemien rïjhketjåanghkoem mij lij Tråantesne goevten 6.b. 1917. Daate biejjie ektievoetem Noerhtelaantine mïerhkesje, laanteraasti rastah. Saemiej åålmegebiejjiem voestes aejkien heevehti jaepien 1993 , jïh byögkeles saevegebiejjie Nöörjesne jaepien 2004 sjïdti.

– Goevten 6. b. lea akte vihkeles biejjie juktie heevehtidh dam ræjhkoes saemien kultuvrem, saemien gïelide jïh saemien histovrijem. Manne aavodem daan beajjetje heevehtæmman, Sande jeahta.

Læhkoe saemiej åålmegebiejjine!  

Læhkoe biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!

 

Vuorbbe sámij álmmukbiejvijn!

- Uddni sámij álmmukbiejvev ávujn ja mihásvuodajn ávvudallap. Sáme ássjij stáhttaráden la munji hávsske sávvat vuorbbe bæjvváj. Dát la gájka sámijda ávvobiejvve – biejvve la ájnas duodastussan mijá lánda moattebelakvuohtaj, javllá suohkan- ja guovlloministar Erling Sande.

Stuorradiggediedádus sáme álmmuga varresvuoda ja iellemdile birra

Dán jage biedjá ráddidus åvddån stuorradiggediedádusáv sáme gielaj, kultuvra ja sebrudakiellema birra man sisadno l sáme álmmuga varresvuohta ja iellemdille.

Sámij varresvuodavájvij sivá máhtti tjanáduvvat duola dagu gå nuppástuvvi ja gielav ja kultuvrav li massám. Diedádusán boahtá politihkka mij galggá viehkken dájt tjuolmajt tjoavdátjit. Ráddidus la aj barggagoahtám doajmmaplánajn mij galggá binnedit nálsodimev ja nuppástimev sámij vuosstij. 

– Ráddidussaj la ájnas sihkarasstet buorre ævtojt sáme gielajda, kultuvrraj, æládusájda ja sebrudahkaj. Sæmmi ájnas la sámij varresvuodav ja iellemkvalitiehtav bærrájgæhttjat, javllá stáhttaráde.

Sámij álmmukbiejve birra

Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá vuostasj sáme rijkkatjåhkanime mujtton mij ásaduváj Roandemin guovvamáno 6. biejve 1917. Biejvve vuoset gåktu sáme li aktan doajmmam Nuorttakalåhtå rijkkarájáj rastá. Sámij álmmukbiejvve vuostasj bále ávvudaláduváj jagen 1993 ja sjattaj almulasj slávggimbiejvven Vuonarijkan jagen 2004.

– Guovvamáno 6. biejvve l ájnas biejvve ávvudalátjit valjes sáme kultuvrav, sámegielajt ja sáme histåvråv. Ávvudaláv udnásj dáhpádusájda, javllá Sande.

Vuorbbe sámij álmmukbiejvijn! 

Læhkoeh biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!