Norga dubme sakka ruoššaid fallehandoaimmaid

Dát sisdoallu lea eanet go 2 jagis boaris.

– Norga dubme sakka dan, ahte Ruošša lea militearafámuin fallehan Ukraina. Falleheamit rihkkot duođalaš lágiin álbmotrievtti, ja mielddisbuktet dramáhtalaš čuovvumušaid Ukraina álbmogii, dadjá stáhtaministtar Jonas Gahr Støre.

– Norga gáibida ovttas min lihtolaččaiguin ja ON:in, ahte Ruošša vajot bisseha fallehemiid ja ohcala ráfálaš čovdosa. Ruošša eiseválddiin lea dievas ja ollislaš ovddasvástádus doaimmain, mat mielddisbuktet ođđa áigodaga Eurohpái ja dan sihkarvuhtii.

Stáhtaministtar deattasta, ahte Norgga eiseválddit leat hui gozuid alde ja čuvvot dili dárkilit. Eai leat vávján ahte Norgii lagaš guovlluin livčče eanet militeara doaimmat go mat jo lávejit.

– Mii oaidnit issoras govaid Ukrainas, mat maiddái bajidit ráfehisvuođa olbmuid gaskkas dáppe. Danin mun háliidan čielgasit dadjat, ahte eat oainne ahte ruossariidu livččii leavvamin Norgga lagaš guovlluide, dadjá stáhtaministtar Støre.

– Norga dubme maid Vilgesruošša searvama Ruošša fallehemiide Ukraina vuostá Vilgesruošša territorias, dadjá stáhtaministtar.

Humanitára veahkki Ukraina-rossui
– Mun deattastan min solidariteahta Ukraina álbmogiin. Sin friijavuođa sávaldat ja sin vuoigatvuohta ieža mearridit čatnasemiideaset leat vuođđoprinsihpat, mat gustojit friija ja ráfálaš Eurohpás. Mii doarjut sin ollásit, dadjá Anniken Huitfeldt.

Olgoriikaministtar lea deaivvadan Ukraina ambassadevrrain odne, ja leaba digaštallan dili. 

– Mii bidjat 250 miljovnna kruvnno humanitára doarjjan Ukraina álbmogii. Dat lea plánejuvvon dárkilit ON-vuogádaga bokte. Leat maid oktavuođas Rukses Ruossa -lihkadusain ja Norgga humaniteara organisašuvnnaiguin, vai doarjja sihkkarit boahtá johtilit dárbbašeddjiide, dadjá olgoriikkaministtar Anniken Huitfeldt.

Lagamus áiggis mii árvvoštallat dađistaga dárbbašuvvogo eanet humaniteara doarjja Ukrainai ja ránnjá riikkaide báhtaran olbmuide. Norgga eiseválddit leat ráhkkanan dasa, ahte dili geažil olbmot báhtarit Ukrainas, ja ahte Norga ja eará Eurohpá riikkat fertejit sin veahkehit.

Lihtolaččaid ovttasbargu
Norga searvá jotkkolaččat Nato árvvoštallamiidda ja mearrádusaide dan birra, mo dili buoremusat meannudit.

– Mii gávnnahit lagaš ovttasbarggus min lihtolaččaiguin mo lea buoremus birgehallat dilis. Mii áddet ahte muhtumat min lihtolaččain vedjet vásihit, ahte dilli áitá sin, ja Norga váldá iežas oasi Nato ovddasvástádusas, dadjá suodjalusministtar Odd Roger Enoksen.

– Mii leat guhkit áigge čuvvon dili dárkilit, ja álggahan doaimmaid Suodjalusas, earret eará dárkilis čuovvuma hárrái. Eiseválddit leat ráhkkanan dárbbu mielde nannet gearggusvuođa. Mii čuovvut dárkilit iežamet lagaš guovlluid ja lonohallat dieđuid lihtolaččaiguin ja guimmiiguin, vai oažžut buoremus vejolaš gova dilis. Norgga eiseválddit bálddalastet doaimmaid eará Nato-riikkaiguin, ja Norga ráhkada ovttas lihtuin oktasaš vuogi, mainna birgehallat diliin lagamus áiggis. Mii gulahallat maid dađistaga eará Davviriikkaiguin, dadjá Enoksen.

Norga searvá Nato doaimmaide militeara fámuiguin, ja lea ovdal lasihan veaga, mii lea Nato bokte Lietuvas.

Nana ja čielga reakšuvdna
– Riikkat eai vállje geografiijaset, ja Norgga ránnjávuohta Ruoššain gáibida gulahallama maiddái dán dilis. Dan láhkai fuolahit gažaldagain, mat gusket goappaš riikkaid. Ruošša eiseválddit dahket dan váttisin. Nu duođalaš álbmotrievtti rihkkumii mii fertet reageret. Ruošša doaimmat áitet Eurohpá stáđisvuođa ja sihkarvuođa. Lea dattetge mávssolaš deattastit, ahte mii eat reagere Ruošša álbmoga vuostá, dadjá stáhtaministtar Støre.

Norgga ássit Ukrainas
– Mii atnit mávssolažžan fuolahit Norgga borgáriid dilis Ukrainas. Sii leat dál einnoskeahtes ja vejolaččat váralaš dilis. Olgoriikadepartemeanta lea gulahallan buot Norgga borgáriiguin, geat leat registreren iežaset, dadjá olgoriikkaministtar.

Guovvamánu 11. b. mii muddiimet iežamet johtinrávvagiid bajimus dássái. Olgoriikkadepartemeanta ávžžuhii dalle buot Norgga borgáriid guođđit Ukraina, go ain lei vejolaš johtit dábálaš vugiiguin. Mii maid muitaleimmet, ahte šaddá váttis veahkehit, jos dilli vearrána, nu mo dál lea dáhpáhuvvan. Ukrainas leat ain máŋgalot Norgga borgára.

Norgga Ukraina ambassáda lea dál gaskaboddasaččat gitta. Dat ráddje nannosit min vejolašvuođa veahkehit norgalaččaid, geat leat Ukrainas. Norgalaččat, geat dárbbašit veahki, sáhttet gulahallat olgoriikkadepartemeantta operatiiva guovddážiin.