Ráđđehus rahpá servodaga ain eanet

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus rahpá servodaga ain eanet, ja dál gustogoahtá servodatdoaimmaid rahpanplána goalmmát muddu. Dál besset eanebut boahtit guossái, eanebut searvat doaluide, eaige nu gallis dárbbaš bargat ruovttukantuvrrain. Mánát ja nuorat besset searvat valáštallan- ja kulturdoaluide eará guovlluin ja biirriin, eaige dárbbaš doallat 1 mehtera gaskka.

Ođđa ávžžuhusat bohtet fápmui vajot. Láhkaásahusa rievdadusat bohte fápmui sotnabeaivve geassemánu 20. beaivve diibmu 12.00.

– Njoammunlogut unnot, eaige nu gallis gártta dikšui buohcceviesuide ja sullii bealli badjel 18 jahkásaččain leat boahkuhuvvon unnimusat oktii. Norga čuovvu áigeplána, ja leat gergosat mannat servodatrahpama goalmmát muddui, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.

Mearrádus goalmmát muddui lávkemis dahkkojuvvo Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta ávžžuhusaid vuođul. Soitet ain dárbbašit báikkálaš njuolggadusaid, jos njoammunlogut badjánit.

– Mii fertet ain leat várrugasat. Njoammundilli lea ain árvitmeahttun viiddis guovlluin máilmmis, eatge sáhte leat sihkkarat mutašuvnnaid hárrái. Danin fertet doalahit ain alla gearggusvuođa ja ráddjehusaid Norgii boahtima oktavuođas. Norgga servodaga rahpan lea sorjavaš das, ahte mii eat vuos raba rádjejohtima, deattasta Solberg.

Skuvllat ja mánáidgárddit

– Mii leat vuoruhan mánáid ja nuoraid olles pandemiija áigge. Maiddái dán ceahkis leat mánáin ja nuorain geahppasut ráddjehusat go ollesolbmuiguin, dadjá máhtto- ja searvadahttinministtar Guri Melby.

Báikkálaš eiseválddit dat mearridit guđe doaibmadássi mánáidgárddiin ja skuvllain galgá leat.

– Skuvllat ja mánáidgárddit galget plánet dan vuođul, ahte luomu maŋŋá lea ruoná ráddjehusdássi, jos jo báikkálaš njoammundilli ii gáibideaš eará. Jáhkán nannosit, ahte eanaš skuvllat ja mánáidgárddit sáhttet álggahit doaimmaideaset čakčat ruoná dásis ja dábálut dilis. Maiddái universiteahtat, allaskuvllat ja fágaskuvllat berrejit plánet dan nammii ahte lágidit fysihkalaš oahpahusa čavčča rájes, dadjá Melby.

– Mii suovvagoahtit dál searvat doaimmaide, maid lágidit nuppiin guovlluin ja biirriin, ja nu maiddái ráidogilvvuide ja eará gilvvuide, maidda iešguđet guovlluid mánát servet min riikkas. Ferte gal muitit, ahte sihke ollesolbmot, mánát ja sin unnaoappážat lohkkojit, go rehkenastit gallis sáhttet boahtit vuollái 20-jahkásaš mánáid ja nuoraid lágidemiide, dadjá máhtto- ja searvadahttinministtar.

Besset lágidit geasseleairraid

Odne álgá ollu mánáin ja nuorain geasseluopmu.

– Jáhkán ahte ollu mánát ja ollesolbmot háliidit diehtit bessetgo dán jagi geasseleirii. Lean movtta go dán jagi beassat lágidit geasseleairraid, aktiviteahttaleairraid ja asttuáigefálaldagaid. Dat mearkkaša ahte duháhat mánát ja nuorat besset vásihit leairraid ja ožžot muittuid olles eallima várás, dadjá mánáid- ja bearašministtar Kjell Ingolf Ropstad.

Vaikko lea vejolaš vuolgit olgoriikii luomus, de leat ain ráddjehusat ja mohkkás njuolggadusat.

– Soaitá leat moalkái johtit olgoriikii, ja veadjá šaddat guhkes vuordináigi Norgii máhcadettiin. Ráđđehus ávžžuha danin bissut Norggas luomus. Dat lea oadjebasat ja eanet einnostahtti, dadjá Ropstad.

Meroštallamat

Ollásit boahkuhuvvon:

  • Boahkuhuvvon guktii, ja maŋimuš boahkuheames lea vássán eanet go vahkku.
  • Sii geat leat ožžon boahkuid, maiguin boahkuhit dušše oktii, ja lea vássán 3 vahku boahkuheames.
  • Dat geain lea leamaš covid-19 ja geat leat boahkuhuvvon oktii korona vuostá eanet go vahkku dassá. It sáhte boahkuhuvvot ovdal go leat vássán golbma vahku dan rájes, go iskkus čájehii positiiva bohtosa.
  • Leat boahkuhuvvon oktii, ja golmma vahku geažes koronaiskkus čájeha positiiva bohtosa. Don leat de ollásit boahkuhuvvon, go gearggat sierra orrumis.

Suddjejuvvon:

  • Leat ollásit boahkuhuvvon.
  • Don leat boahkuhuvvon oktii, ja boahkuheamis lea vássán 3 – 15 vahku.
  • Dus lea leamaš covid-19 maŋimuš guđa mánus.

Dát riikkaviidosaš ráddjehusat gustojit 3. muttus

Olles riikka ávžžuhusat

Doala 1 mehtera gaskka. Doala gieđaid buhtisin. Oro ruovttus jos leat buozas.

Sosiála ovttastallan

  • Ale váldde vuostá eanet go 20 guossi. (ođas).
  • Mánáidgárde- ja skuvlamánát sáhttet váldit guossin iežaset kohortta mánáid, vaikko sii leat eanebut go ávžžuhuvvon guosselohku suovvá.
  • Suddjejuvvon olbmot eai lohkko ráddjehusa guosselohkui.
  • Galgá ain doallat gaskka, muhto suddjejuvvon olbmot sáhttet leat lagaš sosiála oktavuođain (unnit go mehtera) earáiguin, geat leat suddjejuvvon, ja suddjekeahtes olbmuiguin, geat eai gula riskajovkui.
  • Ávžžuhit olbmuid deaivvadit olgun.

Mátkkit

  • Sáhttá johtit sisriikkas.
  • Suddjekeahtes olbmot, geat johtet gielddaide, main eai leat nu garra ráddjehusat, berrejit čuovvut dan gieldda ávžžuhusaid, gos sii leat leamaš ovdal mátkki.
  • Suddjekeahtes olbmuid ávžžuhit leat ereliiggán várrugasat ja plánet mátkki nu ahte unnimus lági mielde njoammudit dávdda báikkis nubbái. Dat lea erenomáš mávssolaš olbmuide, geat vulget mátkái guovlluin, main leat alla njoammunlogut, nappo gielddain, main leat garra báikkálaš ráddjehusat.

Skuvllat ja mánáidgárddit

Mánáidgárddit ja skuvllat čuvvot johtolatčuovgamodealla, ja dain leat ruoná, fiskes dahje rukses doaibmadásit báikkálaš árvvoštallama vuođul, maid guhtege gielda dahká, ja leat gergosat bargagoahtit ain ođđa doaibmaráddjehusaiguin dan mielde makkár njoammundilli lea.

Alit oahppu

Eanet oahpahus báikki alde. Árvvoštallet jeavddalaččat válddihit iskosiid.

  • Registreret gii lea báikki alde ja gos čohkkájit, nu ahte lea álkit guorrat njoammuma.

Bargoeallin

  • Beassá bargat bargosajis eanet go ovdal. (ođas)
  • Muhtun muddui ruovttukantuvra ja/dahje geabbilis bargoáigi.
  • Bargoaddi árvvoštallá báikkálaš njoammunriskka vuođul dárbbašitgo bargit bargat ruovttukantuvrrain. (ođas)
  • Oppalaš njoammuneastadanráddjehusat.
  • Ferte sáhttit doallat 1 mehtera gaskka buohkaide.
  • Suddjejuvvon bargit eai dárbbaš doallat gaskka bargosaji eará bargiide, muhto berrejit váldit vuhtii suddjekeahtes bargiid, geat gullet riskajoavkkuide. (ođas)

Lágideamit (sihke priváhta ja almmolaš)

Ávžžuhit lágidit doaluid milloseappot olgun go siste.

Suddjekeahtes olbmot ja olbmot geat bohtet guovlluin, main leat alla njoammunlogut, eai berre searvat eará gielddaid doaluide. Alla njoammunloguin oaivvildit gielddaid, main leat garra báikkálaš ráddjehusat covid-19-láhkaásahusa kapihttala 5A dahje 5C vuođul dahje báikkálaš njuolggadusaid vuođul.

Valáštallan-, kultur- ja asttuáigedoaimmat

  • Ávžžuhit lágidit doaimmaid milloseappot olgun go siste.
  • Spiehkastat 1 mehtera gaskka doallamis sihke olgun ja siste, go dat lea dárbbašlaš doaimma čađaheapmái. Dán vuođul sáhttá fas lágidišgoahtit ollesolbmuid hárjehallamiid, main gusket nubbi nubbái. (ođas)
  • Ollesolbmuid doaimmain ávžžuhit ahte joavkkus eai leat eanet go 30 olbmo siste ja 40 olbmo olgun. (ođas)

Geasse- ja aktiviteahttaleairrat (ođas)

  • Oassálastilohku geasseleairrain, aktiviteahttaleairrain ja eará asttuáigefálaldagain, maidda bohtet ollu olbmot, ja mat bistet máŋga beaivvi, ávžžuhuvvo leat eanemustá 300. Ávžžuhit juohkit oassálastiid sullii 40 olbmo joavkun.
  • Ii gáibiduvvo doallat 1 mehtera gaskka, muhto oppalaš ávžžuhusat gaskkadoallama ja gieđaidbuhtisindoallama birra gustojit maiddái leairrain, sihke ollesolbmuide ja mánáide.
  • Go leairras leat aktiviteahtat, maid ii sáhte čađahit, jos ii beasa leat lagabus nubbi nuppi go 1 mehtera, de gaskka doallama ávžžuhus ii gusto.

Njunušvaláštallan


Njunušvaláštallan čađahuvvo nu mo dábálaččat. Dat mearkkaša ahte ráidogilvvuid sáhttá lágidit sihke olgun ja siste. (ođas)

Olles riikka njuolggadusat

Gávppašansuorgi

Rabas, doaimmain galgá čuovvut njoammuneastadeami covid-19-láhkaásahusa vuođul, ovdamearkka dihte láhčit dili nu ahte sáhttet doallat 1 mehtera gaskka, ja ahte leat buorit rutiinnat buhtisin doallama hárrái. Njoammuneastadanráddjehusat guđege suorggi standárddaid vuođul.

Gálvomeassuide ja gaskaboddasaš márkaniidda gustojit seammát ráddjehusat go gávppašanealáhussii.

Valáštallan-, kultur- ja asttuáigedoaimmat

Vuollái 20-jahkásaš mánát ja nuorat sáhttet searvat valáštallandoaluide dahje gilvvuide eará guovlluin/biirriin (riikkaviidosaččat), sihke olgun ja siste, eaige dárbbaš doallat šat 1 mehtera gaskka. (ođas)

  • Dábálaš valáštallamis ollesolbmot eai dárbbaš čuovvut 1 mehtera njuolggadusa, go servet valáštallangilvvuide guovllu/biirre siskkobealde. Gusto sihke olgo- ja sisdoaimmaide. (ođas)
  • Ollesolbmot, geat dánsot, barget musihkain dahje lávdedáidagiin, ja geat eai leat ámmátdáiddárat, besset spiehkastit 1-mehtera njuolggadusas kulturdoaluin sihke olgun ja siste, jos sii muđui hárjehallet ovttas. (ođas)

Doalut

Priváhta doalut

  • Eanemustá 100 olbmo almmolaš sajis dahje láigohuvvon/luoikkahuvvon lanjain, siste ja olgun (ođas)

Almmolaš lágideamit (ođas)

Iskosa dahje koronaduođaštusa haga

Siste

Olgun

Fásta, mearriduvvon sajit

Eanemustá 1000 olbmo (500 x 2 kohortta)

Eanemustá 2000 olbmo (500 x 4 kohortta)

Fásta sajiid haga

Eanemustá 400 olbmo (200 x 2 kohortta)

Eanemustá 800 olbmo (200 x 4 kohortta)

Iskosiin dahje koronaduođaštusain

 

 

Fásta, mearriduvvon sajit

50 % kapasiteahtain eanemustá 2500 olbmo (500 x 5 kohortta)

 50 % kapasiteahtain eanemustá 5000 olbmo (500 x 10 kohortta)

Fásta sajiid haga

50 % kapasiteahtain eanemustá 1000 olbmo (500 x 2 kohortta)

50 % kapasiteahtain eanemustá 2000 olbmo (500 x 4 kohortta)

Olgobáikkit, dárjunbáikkit ja lágideamit main lea dárjunlohpi

Dál ii šat dárbbaš heaitit dárjumis dii  24:00. (ođas)

  • Ođđa olbmuid ii velge beasa luoitit sisa dii 24:00 maŋŋá.
  • Gáibiduvvo registreren, alkohola ferte buktit beavdái, guosselohku lea ráddjejuvvon, buot gussiide galget čohkkánsajit ja ferte doallat gaskka.