Boazodoallu lea duhtavaš dainna go ráđđehus evttoha 30 milj. ruvnno heahtegearggusvuođafondii

Dát sisdoallu lea eanet go 2 jagis boaris.

Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttat deaivvadedje odne Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi muitalan dihte ahte ráđđehus lea mearridan ovddidit evttohusa Stuoradiggái 30 miljovnna ruvdnosaš erenoamáš juolludeami boazodoalu heahtegearggusvuođafondii.

30 miljovnna ruvdnosaš erenoamáš juolludeapmi dahká vejolažžan doalahit dálá ortnegiid ja veahkehit boazodolliid dán jagi guohtunroasu čađa. Dat lea dehálaš áimmahuššan dihte elliidčálggu ja boahttevaš buvttadeami.

– Mun lean ilus go ráđđehusas lea ipmárdus dan váttes dillái maid boazodoalloealáhus dál vásiha. Evttohus ahte lasihit ruđaid heahtegearggusvuođafondii čájeha ahte ráđđehus váldá dán duođalaččat, dadjá Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi jođiheaddji Inge Even Danielsen.

Boazodoallu lea 2022 dálvvi gillán guohtunroasu. Lássejuvvon guohtun, jieŋa dihte eatnama vuostá ja olu muohttaga dihte, dahká bohccuide váttisin gávdnat biepmu. Guohtunroassu lea vearáskan dálvvi mielde, ja roassu fátmmasta dál stuora osiid Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas. Dáid guovlluin lea dál dárbbašlaš biebmat sullii 160 000 bohcco.

Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttat šiehtadedje ođđajagimánus movt buoremus lági mielde sáhttá atnit heahtegearggusvuođafoandda guohtunroasus. Ortnegii leat nannejuvvon njuolggadusat. Dat njuolggadusat dahket vejolažžan atnit doarjaga iešguđetlágan ulbmiliidda, nugo oastit ja fievrredit fuođđariid, ja johtit dálveorohagas giđđa- ja geasseorohagaide.

Otná čoahkkimis guorahalle šiehtadusbealit Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ortnega ásahusa, ja ledje ovttaoaivilis das ahte dálá ortnet gustojeaddji máksinmeriiguin joatkkašuvvo.

– Guohtunroasu gieđahallan gáibida ahte dat iešguđetlágan aktevrrat bures barget ja doibmet ovttas. Mun vásihan ahte ovttasbargu NBR:in doaibmá bures, ja ahte Eanandoallodirektoráhtta ja Stáhtahálddašeaddjit barget doaimmalaččat ja jođánit operatiiva ovttadahkan. Dán dálvvi roassu lea goalmmát maid ealáhus vásiha oanehis áiggis. Dás duohko lea dehálaš ahte eiseválddit ovttas ealáhusain ráhkadit doaibmabijuid vai boazodoallu buoremus lági mielde sáhttá dustet dálkkádatrievdamiid, dadjá Eanandoallo- ja biebmoministtar Sandra Borch.

NBR almmuhii oktavuođa birra FEFO:i ja Sámediggái oažžun dihte veahki birget guohtunroasuin. Šiehtadusbealit leat ovttaoaivilis das ahte vejolaš doarjja FEFO:s ja Sámedikkis sáhttá adnojuvvon doarjjan doalvut bohccuid dálveorohagain giđđa-/geasseorohagaide. Šiehtadusbealit leat ovttaoaivilis deaivvadit nu jođánit go FEFO:s ja Sámedikkis gárvána čielggadeapmi.