Preassakonferánssas koronaráddjehusaid rievdadeami birra maŋŋebárgga cuoŋománu

Stáhtaministtar Erna Solberga álgosáhkavuorru preassakonferánssas koronaráddjehusaid rievdadeami birra maŋŋebárgga cuoŋománu 7. beaivve.

Leat vássán 26 guhkes beaivvi dan rájes go sakka rievdadeimmet iežamet eallinvuogi.

Dan áigodagas mii leat bivdán ollu juohke olbmos.

Vástádussan mii leat ožžon mearihis gierdevašvuođa ja dáhtu čuovvut njoammuma eastadandoaimmaid.

Vaikko dat lea gáibidan ollu. Vaikko mii leat gártan eanet oktonasvuhtii. Vaikko mii váillahit daid áššiid, maid mii dábálaččat atnit iešalddes čielggasin, de mii guldalit oamedovddolaččat dearvvašvuođaeiseválddiid rávvagiid.

Mun vásihan, ahte buohkat háliidit searvat oktasaš bargui. Ahte buohkat háliidit leat mielde bisseheamen njoammuma. Nu ahte mis lea dearvvašvuođabálvalus, mii sáhttá veahkehit buohkaid, go sii dan dárbbašit.

Dáid beivviid mii leat čájehan iežamet duohta dáhtu.

Mii leat čájehan ahte mii váldit vuhtii nubbi nuppi. Ahte mii háliidit dahkat ollu, vai veahkehit nubbi nuppi. Ahte mii buohkat searvat, go lea duohtadilli. Ja erenoamážit: ahte mii duostut dili ovttas. 

Dáid vahkuid Norga lea čájehan buoremus beliidis.

Olles ráđđehusa beales háliidan váimmolaččat giitit buohkaid, geat leat searvan doaimmaide, nu ahte mii nagodit bissehit virusa, ja sáhttit bargagoahtit vehá eará vugiiguin.

Virus gáibida garra hatti.

Ollu norgalaččat leat vádjolan. Sin bearrašat leat vásihan beassášvahku ráhkkásiiddáset haga. Sádden didjiide liggoseamos jurdagiiddán.

Virus lea maid orustahttán min ealáhusaid. Min bargosajiid.

Ovdal beassážiid ledje 400.000 norgalačča barggu haga. Eatnašat danin go sii leat biddjon bággolupmui.

Didjiide dajan ahte mii bargat buot maid mii nagodit, vai bissehit njoammuma, ja vai nagodit sihkkarastit ahte fitnodagat ja barggut vurdet din maiddái koronaroasu maŋŋá.

Ovttas Stuorradikki bellodagaiguin mii leat ásahan ortnegiid, maiguin mii sávvat álkidahttit váttis dili.

Dat máksá, muhto dat gánneha.

Buohkat leat oaidnán govaid ja lohkan issoras muitalusaid Eurohpá eará riikkain, main dearvvašvuođasuorgi ii leat nagodan bargat nu mo galgá.

Min ulbmil lea, ahte midjiide ii geava nu.

Ráđđehus lea odne mearridan guđe doaimmaiguin mii bargat viidáseappot virusa vuostá.

Dan mii dahkat Álbmotdearvvašvuođainstituhta ođđa guorahallamiid vuođul ja Dearvvašvuođadirektoráhta rávvagiid vuođul.

Ođđa guorahallamat čájehit, ahte dilli orru vehá buoret dál.

Mii oaidnit ahte njoammumat eai lassán šat seammáin leavttuin go ovdal, ja ahte njoammuma eastadandoaimmat ábuhit.

Ovttas mii leat juksan ulbmila, man mielde guhtege buohcci ii galggaše njoammudit eanet go eanemustá ovtta olbmo.

Nu mo ikte gulaidet, logu árvvoštallet dál leat 0,7.

Mii leat movtta das. Muhto dat lea dušše dálá dilli.

Mun dovddan nannosit, ahte mii eat sáhte dál luoitilit hárduid ja gáddit ahte sáhttit mievžžastit dál ja máhccat árgabeaivái dakkárin go dat lei ovdal.

Mii eat leat vuos bealleáigáige joavdan, jos buohtastahttit dili spábbačiekčamiin.

Muhto buriin ovttasbargguin Norga lea nagodan ráddjet virusa leavvama.

Dál lea min bargu doalahit dili, nu ahte dávda ii fas leavvagoađe.

Danin mii joatkit doaimmaiguin, maid mii diehtit ábuhit. Mii bargat ain bissehanstrategiijain, muhto muddet muhtun doammaid.

Muddemiid mii dahkat ovttas, ja čuovvut ovdáneami dárkilit guhkes áigodagas. Dat leat mávssoleamos čoavddasánit.

Ovdalgo mii rievdadit váldostrategiija, ja rievdadišgoahtit viidábut doaimmaid, maiguin mii ráddjet oktavuođaid guhtet guimmiideamet gaskka, de mis fertejit leat buoret vuogit guorrat njoammuma.

Mii galgat sáhttit iskat eanebuid, dávjjibut, ja mis ferte leat vuogádat, mainna johtileappot ja beaktileappot sirret sin, geat buohccájit.

Buohkaide didjiide, geaid mielas ádjána menddo guhká. Mun ádden gierdemeahttunvuođa. Jos mii nagodit doallat njoammuma geahču vuolde dás duohko, de mii sáhttit viidábut rahpat servodaga doaimmaid. Jos eat nagot, de mii fas čavget.

Ráđđehus lea mearridan odne rievdadit čieža ášši.

Buot doaimmat eaktudit, ahte mii leat mearridan buriid njuolggadusaid, maiguin eastadit njoammuma. Danin Álbmotdearvvašvuođainstituhtta galgá ovttas fága- ja suorgeorganisašuvnnaiguin bargat njoammuma eastadeami standárddaiguin iešguđet surggiin.

Go dat leat gárvásat, de mii bargat ná:

Cuoŋománu 20. beaivvi rájes mii rahpat riikka mánáidgárddiid.

Cuoŋománu 27. beaivvi rájes 1.-4. jahkecehkiid oahppit máhccet skuvlii ja astoáigeortnegii.

Nu mánáidgárddit ja skuvllat gerget buori áiggis plánet rahpama. Váhnemat, mánát ja bargit leat oadjebasat dan hárrái, ahte dárbbašlaš njoammumaeastadandoaimmat leat sajis.

Min áigumuš lea, ahte buot oahppit besset muhtun vugiin máhccat skuvlii ovdal geasi.

Cuoŋománu 27. beaivvi rájes mii rahpat fas joatkkaskuvllaid JO3-ohppiide, geat čuvvot fidnofágalaš oahpu skuvllas ja JO2-fidnofágalaš ohppiide, jos dan sáhttá dahkat dohkálaš vugiin njoammuma eastadeami dáfus.

Cuoŋománu 27. beaivvi rájes besset maid studeanttat, geat leat grádaoahpu loahpageahčen, ja geat leat áibbas sorjavaččat oahpposaji reaidduin, máhccat universiteahtaide, allaskuvllaide ja fágaskuvllaide. Seammá guoská bargiide, geat leat rekruterenvirggiin, ja geat leat prošeavttaideaset loahppamuttus.

Máhttoministtar Guri Melby dadjá eanet dan birra maŋŋá, muhto mun deattuhan ahte mii beassat máhccat dušše vealtameahttun áššiid doaimmahit, ja ahte fertet čuovvut njoammuma eastadandoaimmaid.

Cuoŋománu 20. beaivvi rájes dearvvašvuođabálvalusain, main bargi bargá ain ovttain olbmuin hávil, nu movt psykologat, optihkkarat ja fysioterapevttat, besset bargagoahtit fas eanet iežaset dábálaš bargguin.

Maŋimustá cuoŋománu 27. beaivvi besset bálvalusain, main barget ovttain olbmuin ain hávil, nu mo vuoktačuohppit, ruvvejeaddjit ja liikedivššárat, bargagoahtit standárddaid mielde, mat sin bargui ráhkaduvvojit.

Buohkat besset buriin áiggiin oahpásmuvvat standárddaiguin, ráhkkanit ja fuolahit ahte sis leat dárbbašlaš njoammuma eastadanbiergasat, vai sáhttet bargat bargguset.

Cuoŋománu 20. beaivvi rájes mii suovvat fas olbmuid ijastallat barttaineaset. Ávžžuhus, man vuođul galgá ráddjet johtimis dárbbašmeahttun astoáigemátkkiid, lea ain fámus. Mii fertet ain ráddjet iežamet johtima ja ráddjet dávdda leavvamis.

Mun lean dál namuhan ráddjendoaimmaid, maid mii geahpedit dán vuoro. Eará áššit eai rievdaduvvo. Stuorát valáštallan- ja kulturdoaluid ii sáhte lágidit ovdal geassemánu 15. beaivvi.

Ovdal miessemánu 1. beaivvi mii árvvoštallat dili ođđasit ja muitalit dalle mo šaddá geasi stuorra valáštallan- ja kulturdoaluiguin. Lágideaddjit galget sáhttit leat oadjebasat dan hárrái mo dilli šaddá, ja mii fertet maid geahččat man muddui njoammuma eastadandoaimmat doibmet.

Go mii dál geahpedit ráddjehusaid, de deattuhan nu nannosit go sáhtán, ahte dat ii mearkkaš ahte mii sáhttit de láhttet mo beare eará surggiin.

Buot eará doaimmat ja rávvagat gustojit danin ain, sihke joavkkuid, čoahkkanemiid ja olgoeallima guovdu.

Buohkat, geat sáhttet bargat ruovttukantuvrrain, fertejit ain dahkat dan.

Mii fertet ain doallat čielga gaskka nubbi nubbái.

Mii fertet ain bassat gieđaideamet seammá dávjá go dássážii ja gossat giehtagávvii ja váldit buot čorgatvuođa ja njoammuma eastadandoaimmaid duođas.

Buohkat, geain leat dávdamearkkat, galget bissut ruovttus.

Erren- ja sirrennjuolggadusaid ferte ain čuovvut seammá tivdna go ovdal.

Jos mii eat leat šat várrugasat árgabeaivvi doaimmain, de sáhttá virus vuot leavvagoahtit sahte dohko.

Dalle mii gártat fas čavget doaimmaid.

Mii norgalaččat leat dovdosat iežamet návccain ražastit garrasit oanehis áiggis. Njoammuma eastademiin ii dattetge sáhte oanehaš áiggis barggastit ja geargat. Mii fertet gierdevaččat bargat guhkes áiggi.

Ovttas mii leat juksan ulbmila ja bissehan virusa.

Ovttas mii maid doallat dan geahču vuolde dás duohko.

Dalle mii maid beassat ovttas máhccat dábálaš eallimii.