Historjjálaš arkiiva

Stáhta dahká šiehtadusa BankID:in

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

BankID Norge lea ožžon šiehtadusa lágidit elektrovnnalaš ID (eID) alla sihkarvuođadásis almmolaš digitála bálvalusaide. Dát mielddisbuktá ahte 2,8 miljovnna ássi geat atnet BankID skábmamánu loahpas besset buot almmolaš neahtta-bálvalusaide, maiddái daidda mat gáibidit alla sihkarvuođa. Ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud vuordá dál eambbo ja máŋggabealat bálvalusaid juolludeami geažil.

BankID Norge lea ožžon šiehtadusa lágidit elektrovnnalaš ID (eID) alla sihkarvuođadásis almmolaš digitála bálvalusaide. Dát mielddisbuktá ahte 2,8 miljovnna ássi geat atnet BankID skábmamánu loahpas besset buot almmolaš neahtta-bálvalusaide, maiddái daidda mat gáibidit alla sihkarvuođa. Ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud vuordá dál eambbo ja máŋggabealat bálvalusaid juolludeami geažil.

- Mun lean hui duhtavaš go dál oažžut BankID mielde lassin Buypassii ja Comfidesii. Ássit ožžot eambbo sihkkaris ja buriid čovdosiid maid sáhttá geavahit buot almmolaš bálvalusaide neahtas, maiddái daid mat gáibidit alla sihkarvuođa. Dát gusto ovdamearkka dihte “Mu reseapttaide” ja “Mu iešmávssuide”, dadjá ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud.

Aasrud oaivvilda ahte juolludeapmi boahtá ovddidit digitaliserema almmolaš bálvalusain.

- Go BankID dál sáhttá adnot, de máŋgga háve duppalastojuvvo kunddarvuođđu alla sihkarvuođadási digitála bálvalusaide. Dál lea visot láhččojuvvon dasa ahte ovdánahttit eambbo máŋggabealat digitálalaš bálvalusaid. Dát addá eambbo beaktilis geavaheami almmolaš resurssain, dadjá Aasrud.

eID alla sihkarvuođadásis lea eaktun dasa ahte ássit galget beassat almmolaš bálvalusaide main leat  persovdnahearkkes sisdoallu neahtas. Dakkár bálvalusaide leat ássit sáhttán geavahit Commfidesa ja Buypassa priváhta, main oktiibuot leat 400 000 geavaheaddji. Dál go BankID šaddá sisa loggen vejolašvuohtan almmolaš bálvalusaide, de 2,8 miljovnna BankID- geavaheaddji nai besset dál geavahit seamma fálaldagaid.

Ovttas MinID:in dat ođđa šiehtadusat dahket ahte ráđđehus lea deavdán mihttomeari ahte ássit galget álkit sáhttit logget sisa buot almmolaš ásahusaid digitála bálvalusaide.  Ássit besset  Difi sisaloggenbálvalusa, ID-portena bokte, oaidnit seamma sisaloggen gova badjel 270 almmolaš doaimmaid bálvalusain, ja ožžot fárrui BankID ođđa sisaloggen vejolašvuohtan.

BankID:s leat sullii seamma ollu geavaheaddjit go Difi iežas MiniID:s. Muhto BankID:s lea stuorát geavahanviidodat, go dan sáhttá geavahit alimus sihkarvuođadási bálvalusaide, ovdamearkka dihte bálvalusaide mat gustojit dearvvašvuođabálvalusaide. Dan ii sáhte MinID, mii lea gaskaalla sihkarvuođadásis.

– Dál lea alimus sihkarvuođadási dovddusin dahkan sajis. Moatti vahkku geahčen lea BankID ovttaiduvvon ID-porteniin, nu ahte almmolaš doaimmat jođánit sáhttet ráhkadišgoahtit buriid digitála bálvalusaid gokko dat lea vejolaš, dadjá Hans Christian Holte, Hálddašan ja DGT direktoráhta direktevra (Difi).

Lassin dasa ahte BankID lea ožžon šiehtadusa leat ođđa lágideaddjin ID-portenis, de maiddái Buypass ja Commfides leat ožžon ođđa šiehtadusaid gilvvu geažil. Dahkkojuvvon šiehtadus bistá guokte jagi, ja lea opšuvdna  ahte dan sáhttá guhkidit vel njealji jahkái (1+1+1+1). Šiehtadus gusto verifiseren(sisaloggemii), ja das lea signeren ja dieđuidkrypteren opšuvdnan maid dárbbu mielde sáhttá fápmuibidjat. Difi lea šiehtadanbealálaš lágideddjiiguin, ja lea dahkan šiehtadusaid almmolaš suorggi olis.