Ráđđehus čađaha dábálaš doaibmadássái máhcahanplána vuosttaš muttu

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta rávvagiid vuođul čađaha ráđđehus máhcahanplána vuosttaš muttu gaskaija bearjadaga cuoŋománu 16.beaivvi. Dan lassin ložžejuvvojit lágidannjuolggadusat mat gustojit vuollái 20-jahkásaš mánáide ja nuoraide ja ámmátvaláštallamii. Gielddat gos lea stuora njoammunvárra galget árvvoštallat dárbbu johtuibidjat báikkálaš doaimmaid ovdal bearjadaga.

Ráđđehusa máhcahanplána vuosttaš muttus máhcahuvvojit riikaviidosaš doaibmabijut mat mearriduvvojedje ovdal beassážiid.

-Oažžu giitit dan ahte olbmot leat leamaš hui várrugasat ja ahte mii ovttas leat nagodan ráddjet njoammuma ovdal beassážiid, ja danne sáhttit ge juo bearjadaga johtuibidjat máhcahanplána vuosttas muttu, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg.   

Riikkaviidosaš doaibmabijuid ložžen ii guoskka daid guovlluide Østlánddas mat fertejit čuovvut regionála njuolggadusaid maid ráđđehus lea mearridan, dahje gielddaide mat fertejit čuovvut garra báikkálaš láhkaásahusaid, nu go Oslo ja Steinkjer.

-Jos vel muhtun riikkaviidosaš ráddjehusat geahpeduvvojit bearjadaga rájes, de dat sisttisdollet ain hui garra gáibádusaid. Ovdamearkka dihte alkohola sáhttet dárjut dii. 22.00 rádjai jos seammás guossohit borramuša, ja mii ávžžuhat maid maŋidit dahje heaittihit doaluid maidda bohtet olbmot máŋgga gielddas, dadjá Solberg.   

Buot gielddain galgá leat ain buorre gearggusvuohta, maiddái daid gielddain gos lea unnán njoammunvárra. Gielddat ja guovllut, gos njoammun lea sakka leavvamin galget árvvoštallat čađahit beaktilis báikkálaš njoammuneastadandoaimmaid iežaset guovllu njoammundili ektui. Gielddadoavttir galgá dakkaviđe mearridit njoammuneastadandoaimmaid dárbbu mielde, ja jos gieldda politihkkárat eai nagot ášši meannudit oanehis áiggis.      

Riikkaviidosaš doaimmat eai fápmuibidjo ovdal go gaskaija bearjadaga cuoŋománu 16.beaivvi, vai juohke gielda oažžu áiggi árvvoštallat garraseabbo ja heivvolaš doaimmaid gildii.

Skuvllaid ja mánáidgárddiid doaibmabidjodásit mearriduvvojit báikkálaččat
Njoammundilli rievddada hirbmadit báikkis báikái ja riikkaosiid gaskka. Ráđđehus oaivvilda danne ahte doaibmabidjodásit skuvllain ja mánáidgárddiin galget ain mearriduvvot báikkálaš dásis.

-Mánáidgárddit ja skuvllat eai berre giddejuvvot, earret go lea áibbas dárbbašlaš.  Muhto gielddat sáhttet árvvoštallat álggahit digitála ruovttuoahpahusa skuvllain dahje mánáidgárddiid giddet oanehis áigái, vai nagodit dili hálddašit ja iskat sin geat galget iskojuvvot. Dat galgá maiddái leat vejolaš jos ollugat leat biddjon erremii, dadjá máhtto- ja integrerenministtar Guri Melby.

 Valáštallan- ja kulturlágideamit vuollái 20-jahkásaš mánáide ja nuoraide
-Mii rievdadat dál njuolggadusaid nu ahte eanemusat 50 olbmo besset searvat  valáštallan- ja kulturlágidemiide mat leat mánáid ja nuoraid várás. Dat lea buorre ođas hui ollu mánáide geat leat mielde eará astoáiggedoaimmain go valáštallamis, ovdamearkka dihte korpsas, lávlunjoavkkus dahje teáhterjoavkkus.  Muhto oassálastit galget leat seamma gieldda olbmot, dadjá mánáid- ja bearašministtar Kjell Ingolf Ropstad.

Daid doaluin sáhttet oassálastit eanemusat 50 olbmo, jos vel guldaleaddjit/geahččit eai čohkkáge fásta, mearriduvvon sajiin. Jos sii čohkkájit fásta, mearriduvvon sajiin gustojit oppalaš lohkoráddjehusat.  

Valáštallan- ja kulturlágideamit rávisolbmuide
Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta ávžžuhusaid vuođul rahpasa vejolašvuohta čađahit guokte bajimus dási nissoniid ja dievdduid spábbačiekčanhárjehallamiid olgun. Hárjehallančiekčamat galget čađahuvvot geográfalaččat ráddjejuvvon guovlluin, ja eaktuduvvo ahte Norgga Spábbačiekčanlihttu njoammuneastadanprotokolla čuvvojuvvo.

Lea maid lohpi čađahit guokte bajimus dási nissoniid ja dievdduid hárjehallančiekčamiid daid gielddain mat čađahit regionála doaimmaid doaibmabidjodási A ja B mearrádusaid mielde.

Hárjehallančiekčamiid vásáhusaid ja njoammundili ođđa árvvoštallama vuođul áigu ráđđehus 18.vahkus mearridit goas guokte bajimus dási nissoniid ja dievdduid ráidočiekčamiid sáhttá čađahit.  Gielddat, gos regionála doaimmat čađahuvvojit doaibmabidjodási A mielde sáhttet maid lágidit organiserejuvvon hárjehallamiid ámmátvaláštalliide. Dat biddjo fápmui dakkaviđe. 

Ávžžuhus garvit sisriikamátkkiid
Eanaš njoammumat Norggas leat Oslos ja Vikenis. Dat mearkkaša ahte ain lea dárbu riikkaviidosaš njoammuneastadandoaimmaide amas dávda ii leava guovlluide gos lea unnán njoammun dahje ii oba leat ge.

-Mii ávžžuhat garvit dárbbašmeahttun sisriikamátkkiid. Dat guoská erenoamážit guovlluide gos njoammun lea viidát leavvamin, dadjá mánáid- ja bearašministtar Kjell Ingolf Ropstad.  

Ramadan ja id-ávvudeapmi
-Odne álgá ramadan. Dat lea dehálaš allabassi ollugiidda Norggas, ja dan beaivvi čoahkkanit ollugat oktasaš oskkolaš doaluide, gos borakeahttávuohta loahpahuvvo  ja id ávvuduvvo. 

Danne háliidan muittuhit ahte sosiála ovttastallan mielddisbuktá stuorit njoammunvára ja buohkat fertejit ráddjet sosiála oktavuođaid. Mun dieđán ahte oskuservodagat miehtá riikka váldet dan hui duođas. Mun háliidan maid muittuhit ahte go moskeai čoahkkanit olbmot de dat rehkenastojuvvo lágideapmin, ja danne eai sáhte nu ollu olbmot dohko čoahkkanit oktanaga. Ja muhtun báikkiin sáhttet gustot garraseabbo doaibmabijut, nu ahte buohkat fertejit guorahallat makkár njuolggadusat ja ávžžuhusat gustojit iežaset báikkis. Maiddái njuolggadusaid mat gustojit priváhta ruovttuin. Mii háliidat ahte buohkat besset vásihit nu buriid ja oadjebas ramadandoaluid go vejolaš, dadjá Ropstad.  

Ramadanáiggi eai galgga muslimat borrat dahje juhkat nu guhká go beaivváš lea badjin. Dán jagi leat ollu moskeat ja organisašuvnnat Norggas ožžon jearaldagaid ahte sáhttá go boahkuhit koronadávdda vuostá nu guhká go borakeahttávuohta bistá.  Muslimsk Dialognettverk ja Islamsk Råd Norge leat cealkán ahte boahkuid sáhttá váldit fástoáiggi ja dat ii mearkkaš ahte fástoáigi botkejuvvo.

Nuppi muttu árvvoštallan

Dieđut stivrejit, eaige beaivvit goas sáhttit joatkit nuppi muddui. Dábálaččat ádjána golbma vahku lávket dihto muddui.

- Ollislaš árvvoštallan dahkkojuvvo golmma áššis ovdalgo mearridat lávket  máhcahanplána nuppi muddui: man muddui dávda leavvá, man ollugat buhcet, dearvvašvuođabálvalusaid bargonávccaid ja boahkuhanprográmma stáhtusa. Mii áigut árvvoštallat vejolašvuođaid čađahit máhcahanplána nuppi muttu miessemánus. Mii rahpat Norgga muttuid mielde ja čuovvut njoammundili hui dárkilit, dadjá stáhtaministtar Erna Solberg. 

Riikaviidosaš doaibmabijut mat gustojit cuoŋománu 16.beaivvi rájes:

 Ávžžuhusat olles riikii

Doala 1 mehtera gaskka. Basa ja buhtis gieđaid. Oro ruovttus jos leat buohcci.

Sosiála oktavuođat

  • Buohkat berrejit ráddjet sosiála oktavuođaid.

  • Ávžžuhat deaivvadit olgun, ja ahte guossái eai boađe eanet go 5 olbmo. Jos guossit gullet seamma dállodollui, de sáhttet leat eanet guossit, muhto ferte sáhttit doallat gaskka (ođđa).

  • Mánáidgárde- ja mánáidskuvlamánát sáhttet váldit vuostá gussiid iežaset kohorttain. Mánát ja nuorat sáhttet váldit vuostá dahje galledit ovtta dahje guokte fásta ustiba, lassin gussiid iežaset mánáidgárde- ja mánáidskuvlakohorttain.

Mátkkit

  • Eat ávžžut johtit olgoriikii. Sáhttá johtit duođas vealtameahttun mátkkiid.

  • Ávžžuhat garvit dárbbašmeahttun sisriikamátkkiid. Erenoamáš dehálaš daid guovlluid gaskka gos njoammudávda lea leavvamin.

  • Sáhttá mannat bartii (iežas dahje láigohuvvon) dahje hotellii sisriikkas, muhto ferte garvet kollektiivajohtolaga dan muddui go sáhttá.

  • Mátkkit bargo- ja oahppobáikái sáhttet rehkenastojuvvot vealtameahttun mátkin.
  • Olbmot geat johtet gielddaide main leat loažžadut ráddjehusat, berrejit čuovvut ávžžuhusaid mat gustojit dan gielddas gos sii dábálaččat orrot.

Skuvllat ja mánáidgárddit

  • Mánáidgárddiin ja skuvllain lea fiskes dássi, johtolatčuovgamodealla mielde.

Bargoeallin

  • Ruovttukantuvra buohkaide, jos dat lea vejolaš.

Gávppašanealáhus

  • Rabas, njoammuneastadandoaimmat iežas suorggi standárddaid ja njuolggadusaid mielde

Valáštallan- ja astoáiggedoaimmat

  • Vuollái 20-jahkásaš mánát ja nuorat sáhttet hárjehallat ja searvat astoáiggedoaimmaide nu go dábálaččat. Spiehkastat 1 mehtera njuolggadusas go lea dárbu dán lágan hárjehallamiid ja doaimmaid čađahit.

  • Jos mánát ja nuorat hárjehallet ovttas servviin/joavkkuin dahje sullasaš nuppi gielddas, de sáhttet sii gilvalit dainna servviin/joavkkuin nu guhká go dat lea dohkálaš njoammundili ektui. (Ođđa)

  • Vuollái 20-jahkásaš mánát ja nuorat geat servet doaimmaide, main ii leat lagaš oktavuohta nuppiide, nu go čuoigamat, sáhttet searvat olgodoaluide, maidda bohtet oassálastit seamma biirres dahje guovllus, jos guovlu geavahuvvo geográfalaš juohkun.

  • Siste rávisolbmot sáhttet searvat organiserejuvvon doaimmaide joavkkuid mielde mas eai leat eanet go 10 olbmo, jos lea vejolaš doallat unnimusat 1 mehtera gaskka (Ođđa).

  • Olgun rávisolbmot sáhttet searvat lágiduvvon doaimmaide, jos lea vejolaš doallat unnimusat 1 mehtera gaskka. (Ođđa)
  • Ámmátvaláštallit sáhttet hárjehallat nu go dábálaččat, sihke siste ja olgun.

 Alit oahppu

  • Vejolašvuohta boahtit campusii go čuovvu čavgejuvvon njoammuneastadandoaimmaid. Beassá geavahit lohkanlanjaid ja girjeráju. Stuorra logaldagaid ja deaivvademiid berre garvit, oahpahusa sáhttá čađahit unnit joavkkuin. (Ođđa)

Njuolggadusat olles riikii

Priváhta ovttastallamat ja lágideamit