Historjjálaš arkiiva

Árvvolaš vásáhusat

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ealáhus-ja gávpedepartemeantta

Nationála mátkeeallinstrategiijas láhččojuvvo dasa ahte Norgga mátkeeallin galgá sáhttit lágidit vásáhusaid mat duddjojit árvvuid sihke báikkálaš servodagaide, fitnodagaide, bargiide, birrasii ja daidda gussiide geat gallejit Norgga.

Nationála mátkeeallinstrategiijas láhččojuvvo dasa ahte Norgga mátkeeallin galgá sáhttit lágidit vásáhusaid mat duddjojit árvvuid sihke báikkálaš servodagaide, fitnodagaide, bargiide, birrasii ja daidda gussiide geat gallejit Norgga.

- Norgga mátkeeallin galgá leat árvvolaš vásáhus sihke turisttaide ja ealáhussii. Mii dárbbašit gánnáhahtti ja ceavzilis mátkeeallinfitnodagaid, main leat sihkkaris bargosajit miehtá jagi, dadjá ealáhus- ja gávpeministtar Dag Terje Andersen.

Máksindáhtolaš guossit gáibidit maiddái kvalitehta. Danne áigu ráđđehus ovttas ealáhusain ásahit nationála kvalitehtasihkkarastinortnega mátkeeallima várás.

Dán dahká vai guossit oidnet kvalitehta ja vai mátkeeallin movttiidahttojuvvo čalmmustahttit kvalitehta.

Ráđđehus juolluda ruđaid ođđa nationála booking-vuogádaga ovddideapmái ja álggaheapmái. Doppe galget turisttat visitnorway.com bokte beassat ávkkástallat oktiiordnejuvvon booking-vuogádagain.

- Min áigumuš lea ovddidit ollislaš ja buriid vásáhusaid maid guossit árvvusatnet ja maid ovddas sii mielas mákset bures, dadjá ealáhus- ja gávpeministtar Dag Terje Andersen.

Kvalitehta čatnasa lávga gelbbolašvuhtii, ja ráđđehus áigu čađahit ollu doaibmabijuid mat loktejit gelbbolašvuođa ja buoridit máhtolašvuođa mátkeeallima birra. Earret eará álggahuvvo bargu buoridit statistihka ealáhusa birra, ja várrejuvvo oktiibuot 16 miljon ruvnno mátkeeallima dutkanprográmmii. Dan lassin lea ráđđehus mearridan dieđihit Norgga ONa turistaorganisašuvdnii UNWTO:ii.

Mátkeeallima nana riikkaidgaskasaš ovdáneapmi addá ollu ođđa vejolašvuođaid, muhto maiddái stuorra hástalusaid. Ráđđehus áigu sihkkarastit ahte dát ovdáneapmi lea gánnáhahtti ja ceavzil.

- Mátkeeallima ovdáneamis ferte leat dássedeaddu birrasa ektui. Mii áigut čađahit ovddasmanniprošeavtta mii galgá ovddidit ceavzilis mátkemeriid. Mii áigut maiddái geahčadit mo geavahit álbmotmehciid mátkeeallima oktavuođas, dadjá Andersen.

Ráđđehus joatká maiddái deaŧalaš barggu vuovdalit ja profileret Norgga mátkemearrin. 2008.s lasihuvvojit 15 miljon ruvdnosaš juolludeamit Innovasjon Norge:ii, oktiibuot 215 miljon ruvdnun. Juolludeamit leat dalle eanet go duppalastojuvvon 2005 rájes 2008 rádjai. Ráđđehus áigu bidjat gáibádusaid nationála vuodaleapmái ja áigu gáibidit ealáhusa oassálastiide ovttasbargat profileremiin doppe gos dat lea lunddolaš.

Mátkeeallinstrategiija lea ráhkaduvvo lávga ovttasbarggus ealáhusain. Ovttasbargu lea guovddážis, sihke mátkeealáhusas ja ovttas eará ealáhusaiguin, ovdamearkka dihtii eanadoaluin, guolástusain ja kultuvrrain. Ráđđehus áigu movttiidahtti buorebut ovttasbargat ja hukset eanet fierpmádagaid.

- Mátkeealáhusas leat ollu smávva oassálastit. Vai sáhttá ávkkástallat daid vejolašvuođaiguin mat leat Norgga mátkeeallimis, de lea danne áibbas mearrideaddjin ahte fitnodagat ovttasbarget buorebut, dadjá Andersen.

Ráđđehus bovde mátkeealáhusa eanet formaliserejuvvon ovttasbargui go dál ásaha strategalaš ráđi mátkeeallima ja eiseválddiid várás. Ealáhus- ja gávpedepartemeanttas galgá ain leat bajimus ovddasvástádus Norgga mátkeeallinpolitihkas, lagas ovttasbarggus eará departemeanttaiguin. Siskkáldasat departemeanttas nannejuvvo mátkeeallinbargu dainna lágiin ahte ásahuvvo sierra ossodat mátkeeallima várás.

Gulahalli: NHDa preassatelefovdna 22 24 65 00