Gáhtte mávssolaš luonddu Sáltoduoddara-Svartisen guovllus

Ráđđehus lea viiddidan Sáltoduoddara-Svartisen álbmotmeahci, ásahan Nattmoråga eanadatsuodjalanguovllu ja rievdadan mávssolaš beliid eará suodjalanguovlluin, mat leat Sáltoduoddara-Svartisena lahka.

– Dáinna suodjalanplánain mii gáhttet viiddis, mávssolaš luondduguovlluid, maid olmmoš ii leat stuorrát rievdadan. Máŋgga oasseguvlui leat guhká árvvoštallan hukset čáhcefápmorusttega. Dál mii suodjalit viiddis guovllu dán čázádatluonddus, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Sveinung Rotevatn.

En grønn elv i et fjellandskap
Glomdalen med Glomåga. Govva: Kristian Sivertsen

Plánas leat mielde gávcci suodjalanguovllu, main leat iešguđet suodjalanárvvut, suodjalanulbmilat ja suodjalannjuolggadusat. Suodjaleapmi lea ráddjejuvvon nu ahte dat ii hehtte huksemis ođasmuvvi fápmobuvttadeami olggut ja siskkit Stelågai. Dat mearriduvvo doaibmalobi meannudeami oktavuođas. Suodjaluvvon guovllu ollislaš viidodat lassána, nu ahte ovddeš 84,6 km2 sajis suodjaluvvo dál 2862 km2.

– Dáid rievdadusaiguin mii gáhttet viidábut ollislaš, mávssolaš ekovuogádagaid guovllus. Dat leat mávssolaččat olgodoaimmaide ja sámiid geavahusas, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Sveinung Rotevatn.

Mávssolaš suodjalanárvvut

Saltfjellet-Svartisen álbmotmeahcci ja dan birrasa suodjalanguovllut gulle ovddežis jo Norgga viidáseamos suodjalanguovlluide, ja doppe lea máŋggabealat luondu: sihke vuotna- ja várreguovllut rittus ja siseatnamis. Buot ovddeš suodjalanguovllut ožžot ođđa suodjalannjuolggadusaid, ja njeallje suodjalanguovllu ožžot ođđa rájáid. Dypen, Fisktjønna Niesskemjåhkå/Semska-Stødi ožžot dušše ođđa suodjalannjuolggadusaid, ráját bissot ovddežin. Buot suodjalanguovlluin sáhttá ain guolástit, bivdit, johtit ja murjet. Sámit besset ain geavahit guovllu.

– Sámi eanangeavaheami doalaheapmi lea mávssolaš oassi buot guovlluid suodjalanulbmiliin. Guovtti viidáseamos suodjalanguovllu ulbmilin lea maid buorebut gáhttet njála eallinguovllu, dadjá Rotevatn.

Mávssolaš rievdadusat:

 

Nattmoråga eanadatsuodjalanguovlu

En fjellside med en foss  som renner ned i et vann
Nattmoråga landskapsvernområde. Govva: Kristian Sivertsen

Go gáhttet Nattmoråga ođđa eanadatsuodjalanguovlun ja viiddidit álbmotmeahci máddin, de sihkkarastit áidnalunddot eanadagaid vuotnaguovlluin ja vuollegis eatnamiin gitta várrái ja jiehki rádjai. Nattmoråga-johka golgá álbmotmeahcis, davvin, ja gahččá goržin vulos vutnii. Guovllus lea ollu vásihan láhkai, stuorra topográfalaš rievdadusat lahkalagaid, ja šattolaš vegetašuvdna.

 

Glomdalen ja olles Austerdalsisen šaddet Saltfjellet-Svartisen álbmotmeahci oassin

Glomdalenguovllu ja Austerdalsisen vuolit oasi suodjalemiin sihkkarastet áidnalunddot ja čáppa eanadaga ja mávssolaš jiehkkeguovllu Svartisen ravddas. Doppe leat erenoamáš biotohpat dakkár sajiin, main Austerdalsisen lea geassádan. Sáttopyramiiddain ja joatkašuvvi erošuvdnaproseassain sáhttá áidnalunddot vugiin oaidnit mo eanadagat rivdet. Guovllus leat mávssolaš suodjalanárvvut luondduhistorjjá dokumeantan ja referánsaguovlun, man vehkiin sáhttet čuovvut luonddu ovdáneami guhkes áigodagas. Glomdalen lea hui mávssolaš guovlu olgodoaimmaid dáfus. Dat lea Davvi-Eurohpá guovlu, mas leat eanemusat hoalut ja kárstaeatnamat, ovdamearkka dihte dovddus Marmoršloahtta.

En stri elv renner forbi steiner som ligner marmor
Marmorslottet. Govva: Kristian Sivertsen

 

Storlia luonddureserváhtta ja Disspá- ja Biellok-johka šaddet álbmotmeahci oassin

En stor fjellvidde med en elv
Bjøllådalen med elva Bjøllåga i Saltfjellet-Svartisen Nasjonalpark Govva: Kristian Sivertsen

Storlia luonddureserváhtta gullagoahtá Saltfjellet-Svartisen álbmotmeahccái. Dan láhkai álkidahttet suodjalanguovlluid hálddašeami. Storlia luonddureserváhta oktavuođas leat Disspa/Tespa ja Biellok/Bjøllåga -jogat, maid leat máŋga jagi hivvehan čáhcefámu huksenguovlun. Guokte johkaleagi gullet viiddis guoskkakeahtes ekovuogádahkii, mas lea stuorra ekologalaš árvu ja dat orrot oalle guoskameahttumat. Guovllus leat baskkes vákkit ja máŋga stuorra goržži, earret eará Disspágorži. Disspá vuolit oasis lea ávži, maid árvvoštallet "hui mávssolažžan". Čázádagaid gáhtten lea ereliiggán mávssolaš dán luonddušlája doalaheapmái, ja dat lea mávssolaš šlájaide, maidda dat lea áidna dahje mávssoleamos eallinguovlu.

 

Mieltek/Blakkådalen luonddureserváhtta viiddiduvvo

Mieltek/Blakkådalen luonddureserváhtta lei ovddežis sullii 3,2 km2. Viiddideami maŋŋá dat lea olles 22,3 km2. Suodjalemiin doalahit vuovddi, mas leat hárvenaš šattolašvuođatiippat ja hárvenažžan gártan šlájat. Suodjalanguovlluin gokčet oasi dakkár davviboreála soahkevuvddiid suodjalandárbbus, mat šaddet kálkaeatnamiin. Mieltek/Blakkådalen lea mávssolaš referánsaguovlu, man vehkiin čuvvot dálkkádatváikkuhusaid čuohcama luonddu rievdamii, erenoamážit iešguđet muorrašlájaid hivvodahkii ja ordda rievdamii.

 

Sáltoduoddara eanadatsuodjalanguovllu rievdadusat

Mieltek/Blakkådalen luonddureserváhtta lei ovddežis sullii 3,2 km2. Viiddideami maŋŋá dat lea olles 22,3 km2. Suodjalemiin doalahit vuovddi, mas leat hárvenaš šattolašvuođatiippat ja hárvenažžan gártan šlájat. Suodjalanguovlluin gokčet oasi dakkár davviboreála soahkevuvddiid suodjalandárbbus, mat šaddet kálkaeatnamiin. Mieltek/Blakkådalen lea mávssolaš referánsaguovlu, man vehkiin čuvvot dálkkádatváikkuhusaid čuohcama luonddu rievdamii, erenoamážit iešguđet muorrašlájaid hivvodahkii ja ordda rievdamii.

 

Njála buoret gáhtten

En fjellrev sitter på bakken
Fjellrev ved Saltfjellet Govva: Vegar Pedersen/SNO

Njálla lea garrasit áitojuvvon Norggas. Njálla lea ovddežis jo meroštallojuvvon vuoruhuvvon šládjan, muhto dat ii sihkkarastte dakkár guovlluid suodjaleami, mat nannejit njála mávssolaš ekologalaš doaimmaid. Sáltoduottar lea okta njála mávssoleamos doaibmaguovlluin Skandinávias, ja lea oktavuođas Vindelfjälletiin, mii lea mávssolaš guovlu nállái Ruoŧa bealde. Njála eallindili áiggošedje buoridit, ja Saltfjellet-Svartisen álbmotmeahcci lea suodjaluvvon earret eará danin go dat lea njála ekologalaš doaibmaguovlu. Sáltoduoddara eanadatsuodjalanguovlu suodjaluvvo maid danin, go dat lea njála biotohpa. Goappašat rievdadusat mielddisbuktet ahte hálddašaneiseválddit fertejit buorebut váldit vuhtii njála ekologalaš doaibmaguovllu go dat hálddašit guovllu, ja ahte lea vejolaš ráddjet johtima vai njálla oažžu ráfi. Eanadatsuodjalanguovllus gáibiduvvo dás duohko maid ahte galgá leat lohpi vai beassá johtit organiserejuvvon mátkkiin ja jos johtá eará láhkai go vácci, jos dat sáhttá heađuštit njála.

 

Suodjalemiin olahit riikka siskkáldas ja riikkaidgaskasaš ulbmiliid

Suodjalanmearrádusain olahit guokte luonddugirjáivuođa riikka siskkáldas ulbmila:

  • Ovddasteaddji oassi Norgga luonddus galgá gáhttejuvvot boahtte buolvvaid várás
  • Ovttage šlája dahje luonddutiippa ii galgga jávkadit, ja galgá buoridit dakkár šlájaid ja luonddutiippaid ovdáneami, mat leat áitojuvvon dahje measta áitojuvvon. Suodjalanmearrádusain ovddidit maid riikkaidgaskasaš ulbmiliid, earret eará ON ceavzilvuođaulbmiliid ja ON-konvenšuvnna vuollái gullevaš ulbmiliid dakkár guovlluid gáhttema ja suodjaleami birra, mat leat mávssolaččat biologalaš girjáivuhtii.

 

Suodjalannjuolggadusat ja kárttat

Kongelig resolusjon

Forskrifter Saltfjellet-Svartisen 

Saltfjellet-Svartisen nasjonalpark - vernekart.pdf

Blakkådalen naturreservat - vernekart.pdf

Dypen naturreservat - vernekart.pdf

Fisktjønna naturreservat - vernekart.pdf

Gåsvatnan landskapvernområde - vernekart.pdf

Saltfjelelt landskapsvernområde - vernekart.pdf