Departemeantta ovddasvástádussuorggit

Departemeantta ovddasvástádussuorggit

Álbmotdearvvašvuođabargu galgá váikkuhit dan ahte olbmot ellet guhkit ja dearvaseabbon, uhcit buohccánvárain, ja dat maid galgá váikkuhit ahte olbmuid dearvvašvuohta lea seamma buorre beroškeahttá sosiálaerohusain. Duhpátgeavaheami eastadeapmi ja rumašlaš lihkadeapmi leat dehálaš áŋgiruššansuorggit álbmotdearvvašvuođa buorideamis. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea maid ovddasvástádus sihkkarastit buori biepmodili ja dorvvolaš biepmu.

Gielddaid bálvalusfálaldat boarrásiidda, olbmuide geain lea vuoliduvvon doaibmanávccat, ja gárrenmirkkuid boasttugeavaheaddjiide lea mearriduvvon 1.10.04 rájes leat oassin Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta ovddasvástádussuorggis.

Gielddaid vuođđodearvvašvuođabálvalus galgá dáhkidit olbmuide ahte sii ožžot dárbbašlaš veahki doppe gos sii orrot dahje leat. Fástadoaktárat leat dehálaččat dán bálvalusas, nu go earret eará doavttirfávttat ja dearvvašvuođastašuvnnat ge.

Spesialisatadearvvašvuođabálvalus, masa gullet buohcceviesut, poliklinihkat, ambulánssabálvalusat ja eará bálvalusat, galget vuosttažettiin fállat spesialistadivššu. Spesialistadearvvašvuođabálvalus lea lágiduvvon vihttan guovlulaš dearvvašvuođalágádussan maid stáhta eaiggáduššá Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta bokte. Guovlulaš dearvvašvuođalágádusat (GDL) galget fuolahit spesialistadearvvašvuođabálvalusa álbmogii, maid jogo GDL:i gulli dearvvašvuođalágádusat fállet dahje priváhta bálvaleaddjit fállet šiehtadusaid vuođul.

Bátnedearvvašvuođabálvalus lea almmolaš fálaldat muhtun joavkkuide, muhto eatnašat fertejit ieža  oastit dáid bálbalusaid. Goittotge lea almmolaš eiseválddiid ovddasvástádus ahte olbmot galget oažžut seamma buriid bátnedearvvašvuođabálvalusaid beroškeahttá ássanbáikkis ja agis.

Veahki olbmuide geain leat psyhkalaš váttisvuođat, addá jogo vuođđo- dahje spesialistadearvvašvuođabálvalus, ja dan addet maiddái gielddaid ja eaktodáhtolaš fálaldagat dábálaš dearvvašvuođabálvalusa lassin. Psyhkalaš dearvvašvuohta lea leamaš áŋgiruššansuorgin 1990-logu loahpa rájes, ja dán čuovvola ge Psyhkalaš dearvvašvuođa áŋgiruššanplána.

Dearvvašvuođabálvalus gárrenmirkkuid boasttugeavaheaddjiide lea maŋimus jagiid ovddiduvvon dábálaš dearvvašvuođabálvalusa lassibálvalussan. Dasa gullet earret eará dearvvašvuođafálaldagat, maid lea álki fidnet, ja veajuidahttin mas dálkasat geavahuvvojit veahkkin. Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas lea ovddasvástádus ollislaš veahkke- ja dikšofálaldagas gárrenmirkkuid boasttugeavaheaddjiide gielddain ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas.

Molssaektosaš dikšu, ovdamearkka dihtii akupunktuvra ja homeopatiija, ii gula almmolaš dearvvašvuođabálvalussii. Dattetge lea álggahuvvon bargu ásahit almmolaš rámmaid dán doaimma várás. Dat mielddisbuktá earret eará ahte lea boahtán ođđa láhka molssaektosaš dikšuma birra, ja leat ásahan dákkár dikšuid registtarortnet.

Álbmogii galgá leat álki fidnet dálkasiid. Dat divššohasat geat eanemusat dárbbašit dálkasiid, ožžot dasa almmolaš ruhtadoarjaga alitreseaptaortnega vuođul. Norgga dálkkasgávpelágádus lea priváhta, muhto almmolaš eiseválddiid ovddasvástádus lea fuolahit ahte dálkasiid fidnen lea luohtehahtti ja dorvvolaš.

Bioteknologiija geavaheami muddejit bioteknologiijaláhka ja máŋga eará lága. Lágat ja etihkalaš gažaldagat mat čatnasit bioteknologiijii, leat dehálaš oasit Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta ovddasvástádussuorggis.