Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Ollislaš hálddašanplána gárvvis

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Birasgáhttendepartemeanta

Ráđđehus almmuhii odne ollislaš hálddašanplána Bárentsábi ja áhpeguovlluid várás olggobealde Lofuohta.

Ráđđehus almmuhii odne ollislaš hálddašanplána Bárentsábi ja áhpeguovlluid várás olggobealde Lofuohta.

- Dát lea buorre plána mii sihkarastá ahte mii beassat guolástit ja petroleumdoaimmain bargat Davvin birasdohkálaš vugiin, dadjá stahtaministtar Jens Stoltenberg.

- Plána addá vuođu ođđa árvoháhkamii ja ođđa bargosajiide maid vuođđun lea buorre birasteknologiija, čavgadis gáibádusat doibmii ja dássedis bearráigeahččan. Dat álgojuvvon petroleumdoaibma dehálaš guovlluin olggobealde Romssa ja Finnmárkku. Árvvolaš guovllut olggobealde riittu Lofuohtas, Vesterállasis, Romssas ja Finnmárkkus eai rahppojuvvo petroleumdoaimmaide dán stuoradiggeáigodagas, dadjá Stoltenberg.

Hálddašanplána

Hálddašanplána ulbmilin lea láhčit dili guhkit áigái árvoháhkama oažžut áhpeguovlluin, seammás go sihkkarastá birrasa. Vai dán olaha, de leat váikkuhusat, maid petroleumdoaibma, mearrafievrrideapmi ja guolástus čuovuhit, gehččojuvvon ollislašvuođas. Deháleamos hástalusat ovddasguvlui leat guhkkinboahtti nuoskkideapmi, viidásitovddidit ekosystemavuđđosaš guolástusaid, hehttet lobihis guollebivddu Barentsábis, introduseren šlájat, ja buorre stivrejupmi fáhkka nuoskkideami riskka ektui.

Stuoradiggedieđáhus láhčá nu ahte áhpebirrasis lea systemalaš bearráigeahččan ja čuovvoleapmi, ja doaibmabijut ekosystemavuođđosaš áhpehálddašeapmái. Dat maid deattuha barggu eastadit fáhkka oljonuoskkidemiid mearrafievrrideamis ja petroleumdoaimmas. Áhpeguovlluid árvvolaččamus oasit galget bures suodjaluvvot.

- Hálddašanplána váldá ollislaš ovddasvástádusa Barentsábis go suodjala árvvolaš ja rašis birasárvvuid, dadjá birasgáhttenministtar Helen Bjørnøy. Dát lea rikkaidgaskasaš ovdánahttinbargu, mas buot olmmošlaš doaimmat galget vuhtiiváldit davvi áhpeguovlluid, dadjá son.

Dieđáhus deattuha sakka ahte guolástus ja bivdu ábis galgá ollislašvuođas gehččojuvvot, ja árvvoštallojuvvot ollislaš ekosystema ektui. Nu galgá ge vuhtiiváldit buot osiid ekosystemas vai vejolaš rašis ja áitojuvvon šlájat ja daid ealádatdárbu fuolahuvvo.

Balánserejuvvon ealáhusberoštumit

Plána addá vuođu ceavzilis ealáhusovdáneapmái guovllus.

- Hálddašanplána vuođul sáhttá dássedahttojuvvon guorahallama dahkat dán hui miellagiddevaš petroleumprovinssas, bálddalaga earáiguin geat maid geavahit ábi, ja siskkobealde oadjebas birasrámmaid, dadjá oljo- ja energiijaministtar Odd Roger Enoksen.

- Dat mearkkaša ahte oljoindustriijas dál leat rámmaeavttut Barentsábis mat ovdagihtii leat dihtosis, dadjá son.

Hálddašanplánas leat guolástusberoštumit vuhtiiváldojuvvon erenoamážit.

- Plána lea ávkin oažžut buoret ovttaidahttojuvvon ja systemalaš bearráigeahču áhpeguovllus, ja nu šaddáge dehálažžan maritiima resurssaid ceavzilis ávkkástallamii ja guolástussii šaddá ovdagihtii dihtosii mo dilli lea. Dat go dál eambbo oainnusmáhttojuvvo vierisávdnásiid bearráigeahčču lea maid dehálaš vai sáhttit duođaštit min oastiide ahte guolli boahtá buhtis áhpeguovlluin ja nu lea oadjebas dan borrat, dadjá guolástus- ja riddoministtar Helga Pedersen

Ráđđehusas leat čuovvovaš rámmat petroleumdoibmii:

1. Bjørnøya

  • 65’ kilomehtara viidodagas birra Bjørnøya ii galgga álggahuvvot petroleumdoaibma.
  • Bjørnøya luonddureserváhtta viiddiduvvo territorialrádjái 12 nautihkkalaš milii.

2. Jiekŋaravda ja polarfronta

  • Jiekŋaravdda ja polarfrontta guovllu birrasiin ii galgga álggahuvvot petroleumdoaibma.

3. Riddo Romssas ja Finnmárkkus gitta rádjái Ruošša guvlui

  • 35' kilomehtara viidosaš duovdagis vuođđolinjá rájis riddogátti mielde Romssa II:ii gitta Ruošša ráji duohkái ii galgga álggahuvvot petroleumdoaibma
  • Duovdagis mii lea 35:s gitta 50 kilomehtarii ii galgga álggahuvvot ođđa petroleumdoaibma. Dás spiehkastuvvo: Petroleumdoaibma mii dahkko doppe gos juo leat juogaduvvon ohcanlobit oktan 19. konsešuvdnalobiin jotkojuvvo, ođđa almmuheamit ja juogadeamit TFO-guovllus addojit, ja rahppojuvvo vejolašvuohta ovddidit lasseresursaid dáin guovlluin. Gažaldat petroleumdoaimmas duovdagiin 35:s 50 kilomehtarii árvvoštallojuvvo go hálddašanplána ođastuvvo jagis 2010.
  • 50 kilomehtaris gitta 65 kilomehtara viidosaš guovllus vuođđolinjjá rájis ii addojuvvo ohcanlohpi oljodoalvu gerddiin njukčamánu 1.beaivvis – borgemánu 31.beaivái.

4. Tromsøflaket

  • Tromsøflaket:is gustojit ráddjehusat riddogáttis nu mo daddjon 3. čuoggás.
  • Tromsøflaket:is olggobealde 65’ kilomehtara ii šatta lohpi oljju bohkat oljodoalvu gerddiin áigodagas 1. njukčamánnu- 31. borgemánnu.

5. Nordlánda VII ja Romsa II

  • Ii galgga álggahuvvot petroleumdoaibma Nordlánddas VII ja Romssas II dán stuoradiggeáigodagas. Gažaldat petroleumdoaimmas dáin guovlluin árvvoštallojuvvo go hálddašanplána ođastuvvo jagis 2010.
  • Máhttovuođu dárbbaša nannet dáin guovlluin. Čuovvovaš dutkan/kártenprošeavttat galget čađahuvvot:
    • SEAPOP (mearralottit kárten) galgá vuoruhit kártema Lofuohtas/Vesterállasis.
    • MAREANO (bodnediliid kártet) galgá vuoruhit kártema Lofuohtas/Vesterállasis.
    • Geologalaš kártenbargu galgá čađahuvvot guovllus Oljodirektoráhta olis. Dát mielddisbuktá seismihkkadutkan. Ii álggahuvvo váikkuhusčielggadeapmi dáid guovlluid rahpama hárrái dán stuoradiggeáigodagas.

6. Nordlánda VI

  • Ii galgga álggahuvvot petroleumdoaibma Nordlánddas VIas dán stuoradiggeáigodagas.

7. Eggakanten

  • Ii galgga álggahuvvot petroleumdoaibma Eggakantena guovllus Tromsøflaket:a ravddas ja davás dán stuoradiggeáigodagas.
  • Galgá čađahuvvot áhpebotni kártenbargu, mearralottiid viidánus ja geologalaš kártenbargu dán guovllus.
  • SEAPOP (mearralottiid kárten) ja MAREANO (bodnedili kárten). Kártenbargu galgá álggos vuoruhit dán guovllu.

8. Eara áhpeguovllut Barentsábis

  • Guovlluin Barentsábi máttabealis gos eai biddjojuvvo gáibádusat/gáržžádusat petroleumdoibmii ovdalis čuoggáid namuhuvvon konklušuvnnain geažil, eai galgga leat lisensaspesifihkka eavttut earret dan čavgejeaddji gáibádusa ahte ii mihkkege luoittuid galgga dahkkot merrii normála doaimma vuolde.
  • Dát mielddisbuktá ahte liseansaspesifihkka eavttu ovdamearkka dihte ohcanbohkamii mii lea historjjálaččat biddjon, jávket.

9. Revišuvdna

  • Hálddašanplána galgá ođastuvvot dássedit. Vuosttaš gearddi ođastuvvo jagis 2010.

Kárta lea preassadieđáhusa mielddusin, mas oaidná árvvolaš ja rašis guovlluid ja petroleumdoaimma rámmaid.

Oadjebasat mearrafievrrideapmi

Stuoradiggedieđáhus sisttisdoallá doaibmabijuid sihkkarastin dihtii vai ain lea vuollegis riskka mearrafievrrideami fáhkka nuoskkidemiide og doaibma lassána. Dat ahte álggahuvvon lea geatnegahtton borjjástanjođiheaddji olggobealde territoriálmeara ja ásahuvvon johtolatguovddáš Davvi-Norgii Várggáide, leat dehálaš doaibmabijut oadjebas mearrafievrrideapmái ja vai sihkkarastá birrasa fáhkka nuoskkidemiid vuostá.

- Hálddašanplána deattuha man dehálaš lea joatkit álgojuvvon barggu mearrasihkarvuođain ja oljogáhttendustemiin. Nu leage guovddáš ášši dat go lea ásahuvvon borjjástangeainnuid olggobealde territoriálmeara, dadjá guolástus- ja riddoministtar Helga Pedersen.

Gižžu muddekeahtes guollebivddu vuostá

Ráđđehus sakka váivahuvvá lobihis, dieđikeahtes ja muddekeahtes guollebivddu dihte Barentsábis. Danne bargagoahtit vel lágadeappot Ruoššain, EU:n ja eará riikkaid eiseváldiiguin, vai hehttet nu ahte riikkaidgaskasaččat ii galgga leat vejolaš riikkai váldit ja vuovdit lobihis bivdán guoli.

Máhttohuksen

Hálddašanplána lea huksejuvvon viiddis olahahtti máhttui áigeguovdilis áhpeguovlluid birra, muhto das maid bohtet ovdan dettolaš máhttodárbbut. Danne ráđđehus áigu vuoruhit joatkit máhttohuksema kártema, dutkama ja bearráigeahču bokte. Galgá maid ásahuvvot govdadis bearráigeahččojoavku mii galgá ovttaidahttit áhpeguovlluid bearráigeahču, ja govdadis forum birasriskkaid várás mat gusket fáhkka nuoskkidemiide. Dasa lassin galgá máhttu petroleumdoaimmas iešguđet guovlluin nannejuvvot earret eará seismihkkalaš iskkademiiguin.

Hálddašanplána álggaha eambbo ovttaiduvvon bearráigeahččovuogádaga mainna sáhttá birasdili ovdáneami čuovvut áhpeguovlluin rastá surggiid. Plána fátmmasta áigodaga gitta jahkái 2020, muhto hálddašanplána joatkevaš čuovvoleapmi dáhpáhuvvá dássedis plánaođastemiin suorgegaskasaš fágalaš foruma barggu bokte.

-Nu álggahuvvojit ođđa doaibmabijut ođđa máhtu ja luonddubirrasa rievdama vuođul, dadjá birasgáhttenministtar Helen Bjørnøy.

Barentsábi hálddašanplána lea vuosttaš lávku ollislaš hálddašanplánaide buot norggabeale riddo- ja áhpeguovlluide.

St.meld. nr. 8 (2005-2006) Helhetlig forvaltning av det marine miljø i Barentshavet og havområdene utenfor Lofoten (forvaltningsplan)

Bajás