Historjjálaš arkiiva

Stáhtabušeahtta 2013

Ráđđehus čuovvola dálkkádatsoahpamuša

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Birasgáhttendepartemeanta

Ráđđehus čuovvola dálkkádatsoahpamuša jagi 2013 stáhtabušeahtas. CO2-buhtadus kontinentála mearas galgá lasihuvvot ođđajagimánu 1.beaivvi, ja vuoruhuvvo logi miljárdda kruvnnu eanet dálkkádat- ja energiijafondii, Dálkkádat- ja vuovdeprošektii lasihuvvo golbma miljárdda kruvnnu ja lasihit ruhtadoarjagiid kollektiivajohtolahkii.

Ráđđehus čuovvola dálkkádatsoahpamuša jagi 2013 stáhtabušeahtas. CO2-buhtadus kontinentála mearas galgá lasihuvvot ođđajagimánu 1.beaivvi, ja vuoruhuvvo logi miljárdda kruvnnu eanet dálkkádat- ja energiijafondii, Dálkkádat- ja vuovdeprošektii lasihuvvo golbma miljárdda kruvnnu ja lasihit ruhtadoarjagiid kollektiivajohtolahkii.

Lassin vel eará vuoruheamit iešguđet departemeanttaid bealis.

-Ráđđehus ovddidii allaáigásaš dálkkádatdieđáhusa ja dagai dálkkádatsoahpamuša Olgeš-, Kristtalaš Álbmot- ja Gurutbellodagain. Dálkkádatvuoruheapmi ferte čuovvoluvvot bušeahtaid ja mearrádusaid bokte. Dál leat bures jođus jagi 2013 stáhtabušeahtain , cealká birasgáhttenministtar Bård Vegar Solhjell.

Ráđđehus háliida lasihit CO2-buhtadusa 200 kruvnnuin juohke tonna ovddas petroleasuorggis Norgga kontinentála mearraguovllus ođđajagimánu 1.beaivvi 2013 rájes. Nuoskidangolut de dahket lagabui 410 kruvnnu juohke tonna ovddas. Lea maid árvaluvvon gáibidit CO2-buhtadusa guolásteamis ja bivddus, 50 kruvnnu juohke tonna CO2 gássaluoitima ovddas.

Dálkkádat- ja energiijafoanda
Lea mearriduvvon ásahit ođđa dálkkádat, ođasmahtti energiija ja energiijabeavttálmahttifoandda man vuolggasadji lea Vuođđofoanda ođasmahtti energiija ja energiijabeavttálmahtti doaimmaid várás. Ráđđehus háliida lasihit foandda kapitála logi miljárdda kruvnnuin jagis 2013. Foandda kapitálii šattašii de oktiibuot 35 miljárdda kruvnnu ja lasihivččii doarjagiid Energiijafondii jagi 2014 rájes. Energiijafoandda sisaboahtu meroštallojuvvo 1 836 miljovnna kruvdnui jagis 2013.

Teknologiijavuoruheami ulbmil lea geahpedit birasgássaluoitimiid ja ovddidit industriijii bissovaš energiijaseastindoaimmaid ođđa teknologiija doaimmaid ovddideami ja geavahusa bokte.

Birasseasti huksensuorgi
Dálkkádatdieđáhusas ovdanboahtá earret eará ahte ráđđehus áigu čavget energiijagáibádusaid huksenteknihkalaš láhkaásahusas passiivaviessodássái jagis 2015 ja sullii nollaenergiijadássái jagis 2020. Ráđđehus bargá ahte unnidit energiijageavaheami ja geahpidit birasgássaluoitimiid huksehusain.

Ráđđehus áigu maid jagi 2013 joatkit Boahtteáiggi gávpogiid, FutureBuilt ja Seastienergiijaprográmma prošeavttaid ovttasbargoprográmma buoridan dihtii gealbbu energiijagáibádusaid ja energiijaseasti viesuid birra. Jagi 2013 rájes lea Gielda- ja guovlodepartemeanttas ruhtadanovddasvástádus Loatnaenergiijaprográmmas. Enova sáhttá Energiijafoandda ruđaid geavahit ruhtadit sierra ortnegiid molsut oljolihtiid dábálaš viesuin.

Dálkkádatdutkan
Ráđđehus áigu vuoruhit dálkkádatdutkama 47 miljovnna kruvnnuin jagis 2013. Máhttodepartementii lea vuoruhuvvon 13 miljovnna kruvnnu, Birasgáhttendepartementii fas logi miljovnna kruvnnu, ja 3,5 miljovnna kruvnnu sihke Guolástus- ja riddodepartementii ja Eanandoallo- ja biebmodepartementii. Dasa lassin lea vel Máhttodepartemeanta iežas siskkáldas rámmaid bokte vuoruhan 17 miljovnna kruvnnu birasdutkamii.

Riikkaidgaskasaš dálkkádatvuoruheamit
Ráđđehus lasiha doarjagiid vuovdeáŋgiruššandoaimmaide ovddádusriikkain Olgoriikadepartemeantta bušeahta bokte, sullii golbma miljárdda kruvdnui jagi 2013. Lassáneapmi lea lagabui 400 miljovnna kruvnnu jagi 2012 ektui. Áŋgiruššamat addet buriid bohtosiid. Norga lea váikkuhan dasa ahte Brasilas leat nuoskideamit mealgadii njiedjan, ja riikkain nugo Indonesia, Etiopia, Guyana ja Tanzania leat ožžon áigái buoret vuovdehálddašeami.

Ođđa energiija ja dálkkádatheiveheami áŋgiruššandoaimmat mat deattuhit erenoamážit borramušsihkkarvuođa lassánit sullii guokte miljárdda kruvdnui jagis 2013. Dálkkádatdoaimmat ovdáneaddji riikkain galget unnidit birasbillisteaddji nuoskidemiid ja veahkehit geafes riikkaid iežaset heivehit dálkkádatrievdadusaide. Norga vuoruha maid veahkehit ovdáneaddji riikkaid geavahit ođasmahtti energiijaresurssaid (čáhcefámu, beaivváža ja biekka) dan sadjái go lasihit fossiila energiijageavaheami. Norgga álggahuvvon doaibma Buvttes energiija ovddideapmái ja riikkaidgaskasaš energiija- ja dálkkádatdoaibmabidju Energy + leat Norgga dálkkádat- ja energiijasuorggi politihkalaš guovddáš doaimmat.

Ráđđehus árvala vel juolludit 630 miljovnna kruvnnu oastit dálkkádateriid.

Johtolatsuorgi
Ráđđehus vuoruha kollektiivajohtolaga ja eará birasseasti fievrridančovdosiid. Ruovdemáđiid investeremii, divodemiide ja jođiheapmái lea juolluduvvon lagabui 11,4 miljárdda kruvnnu, lassáneapmi sullii 1,4 miljárdda kruvnnu dahje 14,3 proseantta jagi 2012 ektui. Kollektiivajohtolaga ja gávpotguovlluid biilageavahanunnideami movttiidahttinortnegii lasihuvvo 262,1 miljovnna kruvnnu, oktiibuot 673,1 miljovnna kruvdnui jagis 2013, Stuoradikki dálkkádatsoahpamuša mielde. Juolludusat vázzin- ja sihkkelgeainnuide riikkageainnuid buohta lasihuvvojit sullii 50 miljovnna kruvnnuin 352,1 miljovnna kruvdnui. Transnova lea ásahuvvon bistevaš orgánan. Jagi 2013 áigu Transnova earret eará doarjut viidáset ovddidit molssaevttolaš boaldámušaid rávdnjevuojániidda ja birasseasti gálvofievrridemiid.

Biiladivadiid birasseasti nuppástuhttimat joatkašuvvet go sihke CO2- ja NOx gássaluoitimat čavgejuvvojit háválaš divadis. Sihke máilmmiviidosaš ja báikkálaš nuoskideami čujuhus lea divat, dálkkádatsoahpamuša mielde. Háválaš divada nuppástuhttin lea dál juo váikkuhan ahte gaskamearálaš CO2 gássaluoitimat leat geahpeduvvon ođđa persovdnabiillain – 177 grámma kilomehteris gitta 130 grámmii kilomehteris áigodagas ođđajagimánu rájes čakčamánu rádjái 2012. Deaddodivada birasearáhuvvan lossa biillain ovddiduvvo ođđa divatklássan daid biillaid várás geat devdet daid ođđa čavgejuvvon Eurohpá gássaluoitingáibádusaid EURO VI mielde mat gustogohtet ođđajagimánu 1.b.2013.