Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Historjjálaš arkiiva

Logi proseantta lassáneapmi Birasgáhttendepartemeantta bušeahtas

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Birasgáhttendepartemeanta

Birasgáhttendepartemeantta bušeahta lasihit 551,4 miljovnnain kruvnnuin, nu ahte dat šaddá 6 004,1 miljovnna kruvnno 2014. Dat lea 10,1 proseantta eanet go 2013 bušeahtas. Eanet ruđaid juolludit earret eará vuovdesuodjaleapmái, dálkkádatdutkamii, dálkkádatheivehemiide, kulturmuittuide, ja ođđa guovloáŋgiruššamii siskkit Nuorta-Oslos ja Drammenis.

Birasgáhttendepartemeantta bušeahta lasihit 551,4 miljovnnain kruvnnuin, nu ahte dat šaddá 6 004,1 miljovnna kruvnno 2014. Dat lea 10,1 proseantta eanet go 2013 bušeahtas. Eanet ruđaid juolludit earret eará vuovdesuodjaleapmái, dálkkádatdutkamii, dálkkádatheivehemiide, kulturmuittuide, ja ođđa guovloáŋgiruššamii siskkit Nuorta-Oslos ja Drammenis.

- Dáinna bušeahtain mii nannet Norgga birasgáhttema ain eanet. Mii bargat áŋgireappot mávssolaš surggiin dálkkádaga, luonddu ja kulturmuittuid ovdii. Leat dasa lassin nannen birasdoaimmaid maiddái eará departemeanttaid bušeahtain, birasgáhttenministtar Bård Vegar Solhjell dadjala.

Nana birasáŋgiruššama lassin, mii ollašuhtto Birasgáhttendepartemeantta bušeahta olis, leat maiddái eará departemeanttain mávssolaš birasdoaimmat. Ráđđehus joatká barggu, man olis hehttejit vuovddi jávkama ja vuvddiid goarideami ovdánahttinriikkain ja juolluda dan ulbmilii sullii golbma miljárdda kruvnno. Dálkkádateriid oastimii ráđđehus árvala 520 miljovnna kruvnno 2014.  Buot departemeanttaid birasdoaimmaid ollislaš juolludeapmi lassána 4,7 miljárddain kruvnnuin, ja lea oktiibuot 49,0 miljárdda kruvnno 2014.

Stuorámus doaimmat leat ruovdemáđija investeremat, jođiheapmi ja bajásdoallu, ja dasa leat árvalan 15,6 miljárdda kruvnno 2014. Dat lea 4,2 miljárdda kruvnno eanet go dán jagi. Ortnet, mas bálkkašit stuorra gávpogiid buori kollektiivajohtalusas, oažžu 272,2 miljovnna kruvnno eanet 2014, oktiibuot 945,3 miljovnna kruvnno.

Ráđđehus lea mearridan heaitit olles skála CO2-gieđahallama plánema Mongstadii. Ráđđehus áŋgiruššá gal ain CO2-gieđahallama ovdii. Ráđđehusa ollislaš árvalus CO2-gieđahallamii Oljo- ja energiijadepartemeantta bušeahtas lea badjelaš 2,4 miljárdda kruvnno, mas badjelaš guokte miljárdda kruvnno čatnasit Mongstada teknologiijaguovddáža (TCM) jođiheapmái ja viidásut ovddideapmái. Árvalit lasihit Dálkkádaga, ođasmuvvi energiija ja energiijarievdadeami foandda kapitála viđain miljárddain kruvnnuin 2014, oktiibuot 40 miljárdda kruvdnui.

Ráđđehusa Birasgáhttendepartemeantta bušeahttaárvalusa 2014 váldočuoggát:

  • Ođđa vuovdesuodjaleapmái juolludit 100 miljovnna kruvnno eanet, oktiibuot 331,1 miljovnna kruvnno 2014. Áŋgiruššamiin sáhttet dahkat suodjalanmearrádusaid máŋgga guvlui, maidda leat jo soahpan eaktodáhtolaš suodjaleami. Go jo boahtte jagiid dárbbašuvvo eanet vuovdesuodjaleapmi, de ráđđehus áigu juolludit eaktodáhtolaš vuovdesuodjaleapmái 100 miljovnna kruvnno eanet juohke jagi gitta 2017 rádjái.
  • Álbmotmeahcce- ja luonddudiehtojuohkinguovddážiid bargui juolludit 25 miljovnna kruvnno eanet. Dasto leat maid árvalan áŋgiruššama olgoáibmodoaimmaid ja álbmotdearvvašvuođa ovdii 15,8 miljovnna kruvnno ovddas.
  • Oktiibuot gávcciin miljovnnain kruvnnuin áigot rievdadit muohtaskohteriid geavaheami muddema Birasgáhttendepartemeantta ja Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta rámma siskkobealde.
  • Fápmudus, mii guoská nuoskkiduvvon sedimeanttaid čorgemii, lasihuvvo 182,2 miljovnna kruvdnui. Nu sáhttet álggahit máŋggaid plánejuvvon čorgendoaimmaid. Stuorámus čorgenprošeakta lea Troandima hámman.
  • Industriija ođđa CO2-buhtadusortnegiin buhtadit fápmohattiid lassáneami, maid EU dálkkádatearrevuogádat dagaha. Ortnet gusto suoidnemánu 1. b. 2013 rájes gitta juovlamánu 31. b. 2020 rádjái. Dasa árvaluvvo 243 miljovnna kruvnno 2014.
  • Juolludus dálkkádatheiveheapmái ja dakkár nuoskkideami geahpedeapmái, maid oanehis áigodaga dálkkádatgássat dagahit, lasihuvvo 25 miljovnnain kruvnnuin.
  • Birasgáhttendepartemeantta ollislaš juolludeapmi dálkkádat- ja birasdutkamii lasihuvvo 43 miljovnnain kruvnnuin 2014. Earret eará árvalit lasihit 12 miljovnna kruvnno dálkkádatdutkamii, ja nannet norgga biras- ja dálkkádatdutkama davvi- ja poláraguovlluin 19 miljovnnain kruvnnuin. Loahppa juolludeames geavahuvvo iešguđet surggiid birasdutkamii.
  • Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta bušeahtas evttohit 25 miljovnna kruvnno álgojuolludeapmin ođđa Fram-guovddážii.
  • Ođđa guovloáŋgiruššan álggahuvvo Oslo ja Drammena gávpotguovlluide, main fysihkalaš ja sosiála eallindilit leat hedjonan maŋimuš jagiid. Oktiibuot 20 miljovnna kruvnno juolluduvvo siskkit Nuorta-Oslui Birasgáhttendepartemeantta, Gielda- ja guovlodepartemeantta, Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta, Bargodepartemeantta ja Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeantta bušeahtas. Drammena Fjella doaimmaide árvalit juolludit 15 miljovnna kruvnno. Dasa lassin geavahuvvojit vihtta miljovnna kruvnno speallanruđain, maid Kulturdepartemeanta hálddaša, siskkit Nuorta-Oslo valáštallandoaimmaide.
  • Áŋgiruššamiidda Kulturmuitohálddahusa máhttolokten  ja Seailluhanprográmmat (Bevaringsprogrammene) lasihit 20 miljovnna kruvnno. Leat ásahan ođđa doarjjaortnega, mii gokčá čieža miljovnna divatbuhtadusa, mainna buhtadit dan, ahte eai šat beasa leat mávssekeahttá divadiid, maid ulbmil lea geahpedit nuoskkideami. Ortnet fátmmasta suodjaleami árvosaš skiippaid, musearuovdemáđijaid ja museasuorggi teknihkalaš rusttegiid ja kultuvrralaš kulturmuittuid.
  • Bissovaš opmodagaid gulahandivadiid geahpedit ain eanet, dán vuoro 310 miljovnnain kruvnnuin, nu ahte báhcá 320 miljovnna kruvnno. Divat geahpeduvvo ovddeš 1 060 kruvnnos gitta 525 kruvdnui ja gokčá dan maŋŋá ortnega jođihangoluid.
  • Eaktodáhtolaš birasservviid juolludus lasihuvvo 6,8 miljovnnain kruvnnuin.
  • Birasdivadiin lasihit earret eará minerálaoljju ja gássa oppalaš CO2-máksomeriid ja HFK/PFK divada 330 kruvdnui juohke CO2-ekvivaleantatonnas. Dasa lassin deattuhit eanet birrasa eaige nuge mohtorbeavttu, go rehkenastet fievrruid ovttaháválaš divada, go jo CO2-komponeantta váikkuhančuoggát geahpeduvvojit ja NOx-nuoskkideami oassi ovttaháválaš divadiin lassána.  
  • Rávdnjedivat lassána 1,12 evrriin kilováhttadiibmui.

 

 

Bajás