Historjjálaš arkiiva

Ovttasbargošiehtadus gaskal Stáhtavuovddi ja Sámedikki

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta

Stáhtavuovdi ja Sámediggi leat vuolláičállán ovttasbargošiehtadusa mii galgá nannet sámi váikkuheami. Šiehtadusa ulbmil lea ásahit rámmaid oktavuhtii gaskal Stáhtavuovddi SF ja Sámedikki.

Stáhtavuovdi ja Sámediggi leat vuolláičállán ovttasbargošiehtadusa mii galgá nannet sámi váikkuheami. Šiehtadusa ulbmil lea ásahit rámmaid oktavuhtii gaskal Stáhtavuovddi SF ja Sámedikki.

Nanne sámi váikkuheami
Šiehtadusas leat njuolggadusat dasa mot Stáhtavuovdi ja Sámediggi galget ráđđádallat dainna áigumušain ahte Sámedikkis oažžut mieđiheami eananhálddašeami doaimmaide. Stuorát eananhálddašandoaimmat leat nugo bieggafápmohuksemat, minerálagávnnusdoaimmat, bártaguovlluid huksemat j.e.

Šiehtadus maid sisttisdoallá dan ahte Sámediggi ja Stáhtavuovdi leat ovttaoaivilis árvvoštallat ortnegiid mat lotnolagaid sáhttet leat ávkin sihke sámi kultuvrii ja boazoealáhussii, ja Stáhtavuovdái. Áššeoasálaččain galgá unnimus okta gulahallančoahkkin jagis ovttasbargošiehtadusa olis. Šiehtadus gusto golmma jahkái ja doaibmagoahtá go Sámedikki dievasčoahkkin dohkkeha dan. Sámediggi galgá meannudit šiehtadusa 8. vahkkus.

Stáhtavuovdi
Stáhtavuovdi lea Norgga stuorámus eananeaiggát. Stáhta eatnamat dahket 60.000 km2. Dat lea 1/5 oassi Norgga nannámis. Stáhta eaiggáda Stáhtavuovddi SF 100 proseantta.