Historjjálaš arkiiva

Hui buorit bohtosat lobihis guolásteami vuostálastimis

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

- Norgga ja Ruošša eiseválddiid árjjalaš rahčamuša geažil lea lobihis, dieđitkeahtes ja muddekeahtes dorskeguolásteapmi geahpiduvvon eambbo go 100 000 tonna rájes nu ollu ahte jagi 2009 ii oppa registrerejuvvon ge šat dakkár dorskebivdu. Ráđđehus lea vuoruhan viehka dehálažžan doarruma lobihis guolásteami vuostá Baretsábis. Mii leat lahkalagaid bargan ovttasráđiid Ruošša eiseválddiiguin, ja bohtosat čájehit ahte mii leat lihkostuvvan, cealká guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen.

 - Norgga ja Ruošša eiseválddiid árjjalaš rahčamuša geažil lea lobihis, dieđitkeahtes ja muddekeahtes dorskeguolásteapmi geahpiduvvon eambbo go 100 000 tonna rájes nu ollu ahte jagi 2009 ii oppa registrerejuvvon ge šat dakkár dorskebivdu. Ráđđehus lea vuoruhan viehka dehálažžan doarruma lobihis guolásteami vuostá Baretsábis. Mii leat lahkalagaid bargan ovttasráđiid Ruošša eiseválddiiguin, ja bohtosat čájehit ahte mii leat lihkostuvvan, cealká guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen.

Lobihis, dieđitkeahtes ja muddekeahtes guolásteapmi čuohcá máddodahkii, guolástusealáhussii ja daidda riddoservodagaide mat ellet guolástusas. Jagis 2005 jahkái 2009 leat lobihis ja registarastikeahtes guolit dađistaga jávkaduvvon Norgga ja Ruošša eiseválddiid árjjalaš áŋgiruššama geažil.

- Ahte mii leat bissehan lobihis guolásteami lea buorrin ja vuoitun birrasii ja Norgga ja Ruošša guolástushálddašeapmái, muhto maiddái lága čuovvu guolásteaddjiide ja oktasašservodahkii. Eanet go milliárdda ruvdnosaš árvvut eai šat mana lobihis guolásteaddjiid ja sin fierpmádagaid ruhtaburssaide, muhto báhcet merrii oktasašservodaga resursan ja šaddet ávkin guolástusealáhusa lágajegolaš doaibmiide, dadjá guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen.

Lobihis guolásteami vuostálastin lea oktan oktasaš hálddašanstrategiijaiguin ja ovttasráđálaš resursadárkkistemiin leamaš dehálaš dasa ahte máddodatdilli Barentsábis dál lea hui buorre ja áidnalágan máilmmemiehtásaš oktavuođas. Dat hukse vuođu dasa ahte Norgga ja Ruošša guolásteaddjit danne sáhttet goddit erenoamáš ollu guliid.  

Mii leat ožžon mearkkašahtti riikkaidgaskasaš doarjaga iežamet doaibmabijuide. Hápmanstáhtadárkkisteamit, guovtteriikka gaskasaš njuolgga ovttasbargu ja lassánan diehtolonohallan leat leamaš dehálaš oasit dan barggus.  
EU ođđa gáibádusat sálašduođašteapmái leat váikkuhan dasa ahte dál lea vel váddásat gáddái buktit ja eksporteret lobihis guliid Eurohpai, seammás go mii FAO bokte leat oaččohan áigái máilmmeviidosaš soahpamuša hápmastáhtadárkkisteami birra. Norgii lea leamaš guovddáš ášši oaččohit dakkár šiehtadusa mii váikkuha ahte váttisvuođat čovdojuvvojit máilmmeviidosaččat eai ge dušše min lagašguovlluin. Dat sáhttá maiddái váikkuhit dasa ahte álkit šaddá vuostálastit lobihis guolásteami eara sajiin ge máilmmis.  

Oktavuođa sáhtát váldit preassafáktatelefovdnii 22 24 66 99.