Historjjálaš arkiiva

2012/2013 gonagasreappá bivddu muddemat

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

Guolástus- ja riddodepartemeanta lea mearridan movt muddet earremuddejuvvon gonagasreappá bivddu earremuddejuvvon guovllus nuorttabealde 26°N. – Rievdan badjerádjeearis dáhkiduvvon fanaseriide dagaha buoret einnostahttivuođa ja láhče vejolašvuođa guhkit áiggi bivdit, lohká guolástus- ja riddoministtar, Lisbeth Berg-Hansen.

Guolástus- ja riddodepartemeanta lea mearridan movt muddet earremuddejuvvon gonagasreappá bivddu earremuddejuvvon guovllus nuorttabealde 26°N. – Rievdan badjerádjeearis dáhkiduvvon fanaseriide dagaha buoret einnostahttivuođa ja láhče vejolašvuođa guhkit áiggi bivdit, lohká guolástus- ja riddoministtar, Lisbeth Berg-Hansen.

Čuovvovaš muddenjahki lea 2012 borgemánu 1. beaivvi rájes gitta 2013 suoidnemánu 31. beaivvi rádjai. Dál juhkkojuvvojit dáhkiduvvon fanasearit, ja lea vejolaš bivdit gonagasreappáid miehta jagi. Maiddái rahppo vejolašvuohta ahte gitta 15 mehtera guhkkosaš fatnasat sáhttet searvat rabas jovkui (dálá áigodaga 13 mehtera ektui). Muddemat leat mearriduvvon ovttasráđiid Sámedikkiin.

2012/2013 muddenjahkái ožžot fatnasat main eaiggádat geat 2012 ođđajagimánu 1. beaivái leat B bláđis, fanaseari mainna sáhttet bivdit 2,3 tonna vigihis rávjáreappáid, ja eará fatnasat ges ožžot 1,15 tonna sturrosaš fanaseari. Dát mearkkaša ahte dáhkiduvvon earit fatnasiidda geahpiduvvo váile 10 %:in 2011/2012 muddenjagi ektui, danin go oppalaš earri lea unniduvvon.

Duohtadieđut muddemiid birra earremuddejuvvon guovllus:

  • Oppalaš earri 900 tonna rávjáreappát, das 100 tonna vaháguvvon rávjáreappát, ja 50 tonna njiŋŋelas reappát.
  • Oppalašearri juhkkojuvvo dáhkiduvvon fanasearrin, ja vuođđun lea 20 % badjelmearálaš mudden man vuođul seamma oassálastima go dán muddenjagis.
  • 2012/2013 muddenjahkái ožžot fatnasat main eaiggádat geat 2012 ođđajagimánu 1. beaivái leat B bláđis, fanaseari mainna sáhttet bivdit 2,3 tonna vigihis rávjáreappáid, ja eará fatnasat ges ožžot 1,15 tonna sturrosaš fanaseari. Dás eat earut dahppagas ja rabas joavkku fatnasiid gaskkas.
  • Liigeearri juhkkojuvvo gitta 9 % vaháguvvon rávjá reappáid ovddas ja 5 % njiŋŋelas reappáid ovddas, meroštallojuvvon dan mielde man ollu vigihis rávjá reappáid fanas oktiibuot lea bivdán vahkkosaččat.
  • Reappágalbba 130 mm sturrosaš unnimus mihttu bisuhuvvo.
  • Fatnasat mat galget searvat earremuddejuvvon bivdui galgá Guolástusdirektoráhta guovllukantuvra dárkkistit ja dohkkehit  ovdalgo sáhttet searvat.
  • Fatnasat main lea lohpi searvat earremuddejuvvon bivdui galget, maŋŋilgo bivdu álggahuvvo muddejuvvon guovllus, álggos loahpalaččat loahpahan (ja gáddái buktán) sállaša muddejuvvon guovllus ovdal go sáhttet searvat bivdui olggobealde muddejuvvon guovllus. Jus bivdoearit ođđasit juhkkojuvvojit de ođđa bivdomearri dattege sáhttá bivdit earremuddejuvvon guovllus.
  • Jus gonagasreappát bivdojuvvojit olggobealde earremuddejuvvon guovllu, de galgá sálaš gáddái dolvojuvvot njuolga fatnasis ja rusttegii mat Biebmobearráigeahčči lea dohkkehan ja mii lea registrerejuvvon dohkkehuvvon oasti Guolástuslogahaga registarii. Dát mearrádus lea juo fámus.