Historjjálaš arkiiva

Dieđiha mariinnalaš máhttoloktema

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Guolástus- riddodepartemeanta

- Jus galgat joksat mihttomeari ahte šaddat okta máilmmi njunuš mearrabiebmonašuvnnain, de fertet šaddat máilmmimeasttirin mariidna dutkamis ja ođđahutkamis, dadjá guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen.

- Jus galgat joksat mihttomeari ahte šaddat okta máilmmi njunuš mearrabiebmonašuvnnain, de fertet šaddat máilmmimeasttirin mariidna dutkamis ja ođđahutkamis, dadjá guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen.

Stuoradiggedieđáhusas "Verdens fremste sjømatnasjon" almmuha ráđđehus iežas evttohusaid mearrabiebmoealáhusa guhkesáigge politihkkii. Maŋemus jagiid leat boahtán máŋga dehálaš raportta ja strategiija mat čujuhit mariidna ealáhusaid industriála nanusvuhtii ja ovdánanvejolašvuođaide. Oktasaš máŋga raportii lea oaidnu dasa ahte norgga mearrabiebmoealáhus boahtá oažžut dehálaš riikkaidgaskasaš rolla. Guhkes historjjá geažil mearrabiebmonašuvdnan lea Norga háhkan máhtu ja teknologiija maid eará riikkat ohcalit ja mas lea stuora eksportavejolašvuohta.  

- Mii ja máilbmi galgat borrat eambbo dearvvaš ja sihkkaris mearrabiepmu. Mis lea stuora vejolašvuohta lasihit buvttadeami Norggas. Dat ferte dahkkot máhttovuđot ja ceavzilis lági mielde, dadjá stáhtaráđđi.

Ráđđehus áigu láhčit dili ealáhussii boahtteáiggi váste rámmaeavttuide ja evttoha earret eará:

  • Mariinnalaš máhttolokten mas almmolaš dutkan galgá nannejuvvot
  • Doaibmaplána mariidna dutkama ja gelbbolašvuođa várás
  • Rievdadusat strukturearreortnegiin mearrafatnasiidda badjel 11 mehtera
  • Birasindikáhtoriid ovddideapmi, ahte vuođđun biddjo prinsihppa ahte galgá leat guovlluvuđot areálastruktuvra, viidásetovddidit eambbo márkanguvllot MTB- vuogádaga ja buoret bearráigeahču mearradoalloealáhussii
  • Ahte oassi ođđa konsešuvnnaid máksimiin galgá mannat suohkaniidda
  • Ásahit almmolaš lávdegotti mii 2014 rádjái galgá guorahallat mearrabiebmoindustriija rámmaeavttuid
  • Oainnusin dahkat vejolašvuođaid ođđa mariidna ovdáneapmái earret eará ávnnasindustriija, debbuid ja stáráid viidáset ovddideami bokte, eanet viidáset nálástahttimiin ja ruovttumárkana ovddidemiin.
  • Doaimmat mainna bajida gálvolágidanindustriija
  • 20 ođđa rekruttereneari guolásteddjiide
  • Nannet mearrabiepmu rolla riikkaidgaskasaš ovddidanovttasbarggus
  • Rievdadit dutkaneriid dutkandivvagii
  • Vuođđudit mearrabiebmoealáhusa rolla leat globála biebmo- ja máhttobuvttadeaddjin, ja našunála ja báikkálaš árvoháhkkin