Historjjálaš arkiiva

- Mearridan gudneáŋgiris ulbmiliid davviguovlluide

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Olgoriikadepartemeanta

- Ráđđehus lea Davviguovlluiddieđáhusas mearridan gudneáŋgiris ulbmiliid movt jođihit davviguovlluidáŋgiruššama boahttevaš 20-30 jagi. Dás lea olgoriikapolitihkka guovddážis, ja dasa lassin galget vel olu návccat biddjot dasa movt davviguovlluidáŋgiruššan sáhttá oaččuhit áigái bargguid ja árvoháhkama miehtá riikka, dadjá olgoriikaministtar Jonas Gahr Støre.

- Ráđđehus lea Davviguovlluiddieđáhusas mearridan gudneáŋgiris ulbmiliid movt jođihit davviguovlluidáŋgiruššama boahttevaš 20-30 jagi. Dás lea olgoriikapolitihkka guovddážis, ja dasa lassin galget vel olu návccat biddjot dasa movt davviguovlluidáŋgiruššan sáhttá oaččuhit áigái bargguid ja árvoháhkama miehtá riikka, dadjá olgoriikaministtar Jonas Gahr Støre.

Davviguovlluiddieđáhus almmuhuvvui Bådådjos 18.11.2011. (Olgoriikadepartemeanta / Marte L. Kopstad)

Ráđđehus almmuha otne stuoradiggedieđáhusa davviguovlluidpolitihka birra Davviguovllut  – višuvnnat ja gaskaoamit.

- Mii galgat joatkevaččat sihkkarastit ráfi ja dássitvuođa davviguovlluin. Mii galgat oaččuhit áigái ceavzilis resursahálddašeami.  Mii áigut nannet riikkaidgaskasaš ovttasbarggu ja riikkaidgaskasaš riekteortnega mii lea mearrideaddjin davviguovlluid ollislaš áŋgiruššamiidda.

- Mii leat daid maŋimuš guhtta jagi čájehan  ahte sátni lea dollojuvvon ja lohpádusat čađahuvvon. Rádjageassin ášši Ruoššas ja máhttovuoruheapmi, guolásteapmi, energiija, ođđa ealáhusat ja árjjálaš davviguovlluiddiplomatiija. Dál mii geahččat ovddasguvlui ja ovddidat geatnegahtti strategiijaid ja konkrehta doaibmabijuid ođđa áŋgiruššansurggiide, cealká olgoriikaministtar Støre.

Dieđáhus čielggada davviguovlluidpolitihkalaš strategalaš válljejumiid, almmuha olahuvvon bohtosiid ja ovddida olu vuoruhuvvon áŋgiruššansurggiid. Ráđđehus almmuha dieđáhusas earret eará háhkat ođđa jiekŋajohtti dutkanfatnasiid, hukset ođđa rádjastašuvnna Storskogii, álkidahttit visumohcamušaid Ruššii, álggahit mearraguovlluid vákšunvuogádaga (BarentsWatch) ja ásahit sierra gilvvagordnefoandda Davvi-Norgii.

Ruhtajuolludeamit bohtet jahkásaš stáhtabušeahta bokte.

- Davvin lea olu eanet dáhpáhuvvan go dan maid leimmet vuordán dalle go Stoltenberg-ráđđehus mearridii ahte davviguovllut galget leat deháleamos áŋgiruššansuorgi olgoriikapolitihkas. Ovttasbargu Ruoššain, Norgga mearrarájáid ja nannánjuolggi viidodaga čielggadeapmi ja čállingotti ásaheapmi Tromsii árktalaš ovttasbarggu nanusmahttit, čájehit ahte mii leat olahan dehálaš olgoriikapolitihkalaš ulbmiliid.  Dát leat vuođđun ovdánahttit ealáhusdoaimmaid ja árvoháhkama sihke nannámis ja mearas, lohká olgoriikaministtar.

- Barentsáhpi Eurohpá ođđa energiijaguovlun, buorit oljobohkan vejolašvuođat davviguovlluin,  eanet skiipajohtalus davvi- ja arktalaš mearraguovlluin mearkkašit ahte mii dál vásihat gelddolaš oasi Davvi-Norgga ja Norgga historjjás, lohká Støre.

Ráđđehus deattuha stuoradiggedieđáhusas ahte davviguovlluidáŋgiruššan lea našunála strategiija, mas leat mielde departemeanttat ja man vuođđun lea almmolaš ja priváhta suorggi viiddis ovttasbargu. 

- Dát lea buolvvaidgaskasašprošeakta, našunála strategiija masa riikkamiehtásaš birrasat galget beassat searvat, muitala Støre.

Loga stuoradiggedieđáhusa dáppe.

Stuoradiggedieđáhusa almmuheami Nordlándda universitehtas, Bådådjos, sáhtát dáppe geahččat.