Historjjálaš arkiiva

Bealátkeahtes kommišuvnna mandáhta

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Bealátkeahtes kommišuvnna mandáhta (suoidnemánu 22.beaivve-kommišuvdna) lea guorahallat ja oahppat Ráđđehusviesu ja Utøya terrorfallehemiin suoidnemánu 22.b. 2011.

Bealátkeahtes kommišuvnna mandáhta (suoidnemánu 22.beaivve-kommišuvdna) lea guorahallat ja oahppat Ráđđehusviesu ja Utøya terrorfallehemiin suoidnemánu 22.b. 2011.

1. Duogáš
Bearjadaga, suoidnemánu 22.beaivve 2011 Norga gillái roasu go Ráđđehusviessu bombejuvvui ja  AUF geasseleaira báhččojuvvui Utøyas Hole gielddas.  Oktiibuot 77 olbmo dušše dán guovtti terrorfalleheamis.  Dasa lassin olu olbmot soardašuvve hui sakka. Gádjunbarggus áŋgirušše oalle olu olbmot viššalit.

2. Kommišuvnna bargu
Kommišuvnna barggu áigumuš lea guorahallat ja árvvoštallat dáhpáhusaid oahppan dihtii vai Norgga servodat  juohke láhkái lea ráhkkanan heađuštit ja deaividit vejolaš terrorfallehemiid boahtteáiggis, ja seammás váldit vuhtii Norgga servodaga guovddáš árvvuid nugo rabasvuođa ja demokratiija. 

Kommišuvdna áigu kártet visot dáhpáhusa guoskevaš beliid ja kommišuvnnas lea maid vejolaš čađahit iskkademiid jos oaidná dan dárbbašlažžan. Kommišuvnna doibmii eai gula mearridit  ráŋggáštusáššiid dahje eará áššái gullevaš riektegažaldagaid, ja iige árvvoštallat vearredaguid maid politiijat ja áššáskuhttineiseválddit dutket. Kommišuvdna maid ii galgga meroštallat vahágiid dahje massimiid sturrodaga.

Kommišuvdna bivdojuvvo dán vuođul eanet guorahallat servodaga ja eiseválddiid návccaid nugo:

  • Fuomášit fallehanplánaid ja caggat terrorfallehemiid
  • Suodjalit fallehemiid vuostá ja unnidit váikkuhusaid fallehemiin
  • Hálddašit dili terrorfallehemiid vuolde ja maŋŋil, nugo vára váldit gillájeddjiid ja oapmahaččaid. Kommišuvdna ferte maid váldit vuhtii ahte gillájeddjiid gaskkas ledje olu nuorat

Kommišuvdna galgá árvalit dárbbašlaš doaibmabijuid ásahan dihtii buoret gearggusvuođa boahtteáiggis.  Kommišuvdna ieš mearrida háliida go árvvoštallat eará áššiid ja doaibmabijuid jos guorahallan čájeha dan dárbbašlažžan.  Doaibmabijuid ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat galget  čielggaduvvot čielggadannjuolggadusaid lágaid vuođul, jos lea dárbu ja vejolaš kommišuvnna barggu áigemeari siste.

Kommišuvdna oažžu viežžat dieđuid iešguđetlágan gálduin, nugo departemeantta virgeolbmuin, politiijain, dearvvašvuođas, buollinsuodjalusas, direktoráhtain jna.

Eaktuduvvo ahte kommišuvdna guldala oapmahaččaid oaiviliid jos sii dan háliidit. Seammá guoská jos earát maid geat man nu láhkai leat gillán dán dáhpáhusa geažil háliidit muitalit juoga.

Kommišuvdna sáhttá maid viežžat gelbbolašvuođa olggobealde čielggadanbargui.

Kommišuvdna lea ožžon áigemeari borgemánu 12.beaivái 2011. Kommišuvdna sáhttá ávžžuhit maŋidit áigemeari kommišuvnna bargguid geažil, ovdamearkka dihtii jos lea dárbu vuordit duopmocealkima diggerievttis dahkki vuostá dahje eará iskanbohtosiid dahje guorahallanbohtosiid ovdal go loahpaha raportta.  Kommišuvdna sáhttá maid almmuhit oasserapporttaid ovdal go almmuha loahpparapportta.

Kommišuvdna galgá bargat beroškeahttá ráđđehusas (Gonagas stáhtaráđis) ja Stáhtaministara kantuvrras.  Kommišuvdna galgá raporteret stáhtaministarii.

3. Eanet mo kommišuvdna háhká dieđuid
Kommišuvnna barggu vuolde soaitá leat dárbu háhkat dieđuid mat gullet láhkamearriduvvon jávohisvuođageatnegasvuhtii, nu movt persovdnadieđut dahje fitnodatčiegusvuođat, gč. hálddahusláhka § 13, politiija doaibma dahje dan organiseren, gč. politiijaláhka 24 nubbi lađas dahje sihkkarvuođaárvvoštallojuvvon dieđut, gč. sihkkarvuođaláhka § 12.

Hálddahuslága § 13 b nr. 4 mielde jávohisvuođageatnegasvuohta ii cakka addimis dieđuid kommišuvdnii.  Dasto biddjo vuođđun ahte jávohisvuođageatnegasvuohta ii galgga caggat addimis dieđuid iešguđet ásahusaid doaimmaid birra.

Dat mii guoská stáhtavirgeolbmuide, lea ahte sii sáhttet almmuhit dieđuid mat eai leat čadnon láhkamearriduvvon jávohisvuođamearrádusaide.   Oskkáldasvuohta iežas bargoaddái ferte gáidat  ášši duohta čielggadeapmái ávkin. 

Lávdegoddi sáhttá gáibidit duopmostuoluin duođaštusaid  duopmostuollolága § 44 njuolggadusaid mielde, gč. duopmostuolloláhka § 43.

Sihkkarvuođaárvvoštallojuvvon dieđuid lea vejolaš almmuhit dušše sierra lága dahje oppalaš njuolggadusaid vuođul, gč. sihkkarvuođaláhka § 12. Gonagas sáhttá jos lea dárbu mearridit sierra njuolggadusaid vai kommišuvdna fidne sihkkarvuođaárvvoštallojuvvon dieđuid.

Jávohisvuođageatnegasvuohta guoská buot kommišuvnna miellahtuide jávohisvuođageatnegahtton dieđuid ektui mat almmuhuvvojit barggu olis.