Unnitlogugielaidlihttu
Artihkal | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 17.01.2022 | Gielda- ja guovlodepartemeanta
Davvisámegiella, lullisámigiella, julevsámegiella, kvenagiella, románesgiella ja románigiella leat meroštallojuvvon unnitlogugiellan Norggas, ja danne Unnitlogugielaidlihttu daid suodjala.
Eurohpálaš lihttu regiovdna- ja unnitlogugielaid birra mearriduvvui 1992:s. Norga ratifiserii Unnitlogugielaidlihtu 1993:s, ja dat gustogođii njukčamánu 1. beaivvi 1998 rájes. Norga lea okta 25 riikkas mat leat ratifiseren unnitlogugiellalihtu.
Unnitlogugielaidlihttu meroštallá regiovdna- ja unnitlogugiellan daid gielaid maid historjjálaš joavkkuid stáhtaláhtut, geat leat unnitlogus álbmogis, leat árbevirolaččat hupman dihto guovlluin stáhtas.
Unnitlogugielaidlihttu nanne dan ahte Eurohpá historjjálaš regiovdna- ja unnitlogugielaid gáhtten veahkkin bisuha ja ovddida kultuvrralaš riggodagaid ja árbevieruid Eurohpás. Norga lea meroštallan dáid gielaid Norgga regiovdna- ja unnitlogugiellan:
- Davvisámegiella
- Lullisámegiella
- Julevsámegiella
- Kvenagiella
- Románesgiella
- Románigiella
Go riika ratifisere unnitlogugielaidlihtu, de galgá lihtu II oassi gustot buot riikka regiuvdna- dahje unnitlogugielaide. Stáhta sáhttá lassin geatnegahttit iežas III oasi mearrádusaide. Dat leat viidábut ja dain leat dárkilut njuolggadusat oahpu, riektevuogádaga, almmolaš hálddašeami, media ja kultuvrra várás. Norggas gullet davvisámegiella, lullisámegiella ja julevsámegiella III oasi vuollái.
Unnitlogugielaidlihtus leat dárkilet ja viidáset njuolggadusat giellavuoigatvuođaid birra go dat mat leat Rámmakonvenšuvnnas našuvnnalaš unnitloguid gáhttema birra.
- Eurohpálaš lihttu regiuvdna- dahje unnitlohkogielaid birra – álgoteaksta eaŋgalasgillii
Dárogiel jorgalus - Norgga vuosttaš raporteren
- Norgga nubbi raporteren
- Norgga goalmmát raporteren
Eurohpáráđi siidu unnitlohkogielaidlihtu birra
Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie
Noerhtesaemien, åarjelsaemien, julevsaemien, kveenengïele, romanes jïh romani leah defineereme goh unnebelåhkoegïelh Nöörjesne, jïh Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmien mietie vaarjelamme.
Dïhte europan sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre lij jaepien 1992 nænnoestamme. Nöörje unnebelåhkoegïelesjïehtedimmiem jaepien 1993 ratifiseeri jïh njoktjen 1.b. 1998 raejeste faamosne. Nöörje lea akte 25 laantijste mij lea unnebelåhkoegïelesjïehtedimmiem ratifiseereme.
Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie regijovne- jïh unnebelåhkoegïelh defineeri goh gïelh mah aerpievuekien mietie leah sjïere territorijinie nuhtjeme staatesne, otnjegijstie mah histovrijen dåehkesne mij unnebelåhkoe åålmegistie.
Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie nænnoste vaarjelimmie dej histovrijen regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre Europesne lea meatan kulturellen ræjhkoesvoetem jïh aerpievuekieh Europesne gorredidh jïh evtiedidh.
Nöörje leah dejtie gïelide defineereme goh nöörjen regijovne- jallh unnebelåhkoegïelh:
- Noerhtesaemien
- Åarjelsaemien
- Julevsaemien
- Kveenen gïele
- Romanes
- Romani
Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie nænnoste vaarjelimmie dej histovrijen regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre Europesne lea meatan kulturellen ræjhkoesvoetem jïh aerpievuekieh Europesne gorredidh jïh evtiedidh.
Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie vijrebe jïh tjïelkebe njoelkedassh åtna gïelereaktaj bïjre enn Mieriekonvensjovne vaarjelimmie nasjonaale unnebelåhkoej bïjre.
- Europaraerien sæjroe unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie
- Dïhte europan sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre
- Nöörjen jarkoestimmie unnebelåhkoegïelesjïehtedimmeste
Binneplåhkogielaj lihtto
Nuorttasámegiella, oarjjelijsámegiella, juevsámegiella, guojnagiella, romans ja romani le defineriduvvam binneplåkogiellan Vuonan, ja dan diehti suodjaluvvá Binneplåhkogielaj lihtos.
Europealasj lihtto guovllo- ja binneplåhkogielaj hárráj dåhkkiduváj jagen 1992. Vuodna dåhkkidij binneplåhkogielaj lihtov jagen 1993 ja dat doajmmagådij snjuktjamáno 1. biejve rájes jagen 1998. Vuodna le akta dajs 25 rijkajs gudi li dåhkkidam binneplåhkogielaj lihtov.
Binneplåhkogielaj lihtto defineri guovllo- ja binneplåhkogielajt giellan ma dábálattjat li aneduvvam vissa guovlojn muhtem rijkan, stáhtaviesádijs ma li histåvrålasj juohkusin ja binneplågon álmmugis.
Binneplåhkogielaj lihtto tjårggi jut suodjalibme histåvrålasj guovllo- jali binneplåhkogielajs Europan le bisodahttemin ja åvddånahttemin kultuvralasj boanndudagáv ja dábijt Europan.
Vuodna l definerim dájt gielajt vuona guovllo- jali binneplåhkogiellan:
- Nuorttasámegiella
- Oarjjelijsámegiella
- Julevsámegiella
- Guojnagiella
- Romanes
- Romani
Binneplåhkogielaj lihtto tjårggi jut suodjalibme histåvrålasj guovllo- jali binneplåhkogielajs Europan le bisodahttemin ja åvddånahttemin kultuvralasj boanndudagáv ja dábijt Europan. Binneplåhkogielaj lihton li dárkkelap ja vijdep njuolgadusá giellarievtesvuodaj hárráj gå Rámmakonvensjåvnån mij guosská suodjalibmáj nasjonála binneplågojs.
- Europaráde bielle binneplåhkogielaj lihtos
- Europealasj lihtto guovllo- jali binneplåhkogielaj hárráj
- Vuona jårggålibme binneplåhkogielaj lihtos
Čakčamánu 26. beaivi lea Eurohpá giellabeaivi
Odne leat eanet go 200 iešguđetlágan eurohpálaš giela, daid gielaid lassin maid eará nannámiid giellajoavkkut vel hállet. Giellašláddjiivuođa ávvudeapmin ja eanet gielaid hálddašeami ovdamunnin ásahuvvui The European Day of Languages 2001. Olmmoš ii leat goassege menddo boaris oahppat ođđa giela ja návddašit eanet gielaid hálddašeami ovdun, lea ávžžuhus. Loga eanet