Unnitlohkogielaidlihttu

Davvisámegiella, lullisámigiella, julevsámegiella, kvenagiella, románesgiella ja románigiella leat meroštallojuvvon unnitlohkogiellan Norggas, ja danne Unnitlohkogielaidlihttu daid suodjala.

Eurohpálaš lihttu regiovdna- ja unnitlogugielaid birra mearriduvvui 1992:s. Norga ratifiserii Unnitlogugielaidlihtu 1993:s, ja dat gustogođii njukčamánu 1. beaivvi 1998 rájes. Norga lea okta 25 riikkas mat leat ratifiseren unnitlogugiellalihtu.  

Unnitlogugielaidlihttu meroštallá regiovdna- ja unnitlogugiellan daid gielaid maid historjjálaš joavkkuid stáhtaláhtut, geat leat unnitlogus álbmogis, leat árbevirolaččat hupman dihto guovlluin stáhtas.

Unnitlogugielaidlihttu nanne dan ahte Eurohpá historjjálaš regiovdna- ja unnitlogugielaid gáhtten veahkkin bisuha ja ovddida kultuvrralaš riggodagaid ja árbevieruid Eurohpás. Norga lea meroštallan dáid gielaid Norgga regiovdna- ja unnitlogugiellan:

  • Davvisámegiella
  • Lullisámegiella
  • Julevsámegiella
  • Kvenagiella
  • Románesgiella
  • Románigiella

Unnitlogugielaidlihtus leat dárkilet ja viidáset njuolggadusat giellavuoigatvuođaid birra go dat mat leat Rámmakonvenšuvnnas našuvnnalaš unnitloguid gáhttema birra. 

Eurohpáráđi siidu unnitlohkogielaidlihtu birra

Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie

Noerhtesaemien, åarjelsaemien, julevsaemien, kveenengïele, romanes jïh romani leah defineereme goh unnebelåhkoegïelh Nöörjesne, jïh Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmien mietie vaarjelamme.

Dïhte europan sjïehtedimmie regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre lij jaepien 1992 nænnoestamme. Nöörje unnebelåhkoegïelesjïehtedimmiem jaepien 1993 ratifiseeri jïh njoktjen 1.b. 1998 raejeste faamosne. Nöörje lea akte 25 laantijste mij lea unnebelåhkoegïelesjïehtedimmiem ratifiseereme.

Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie regijovne- jïh unnebelåhkoegïelh defineeri goh gïelh mah aerpievuekien mietie leah sjïere territorijinie nuhtjeme staatesne, otnjegijstie mah histovrijen dåehkesne mij unnebelåhkoe åålmegistie.

Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie nænnoste vaarjelimmie dej histovrijen regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre Europesne lea meatan kulturellen ræjhkoesvoetem jïh aerpievuekieh Europesne gorredidh jïh evtiedidh.

Nöörje leah dejtie gïelide defineereme goh nöörjen regijovne- jallh unnebelåhkoegïelh:

  • Noerhtesaemien
  • Åarjelsaemien
  • Julevsaemien
  • Kveenen gïele
  • Romanes
  • Romani

Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie nænnoste vaarjelimmie dej histovrijen regijovne- jallh unnebelåhkoegïeli bïjre Europesne lea meatan kulturellen ræjhkoesvoetem jïh aerpievuekieh Europesne gorredidh jïh evtiedidh.

Unnebelåhkoegïelesjïehtedimmie vijrebe jïh tjïelkebe njoelkedassh åtna gïelereaktaj bïjre enn Mieriekonvensjovne vaarjelimmie nasjonaale unnebelåhkoej bïjre.

Binneplåhkogielaj lihtto

Nuorttasámegiella, oarjjelijsámegiella, juevsámegiella, guojnagiella, romans ja romani le defineriduvvam binneplåkogiellan Vuonan, ja dan diehti suodjaluvvá Binneplåhkogielaj lihtos.

Europealasj lihtto guovllo- ja binneplåhkogielaj hárráj dåhkkiduváj jagen 1992. Vuodna dåhkkidij binneplåhkogielaj lihtov jagen 1993 ja dat doajmmagådij snjuktjamáno 1. biejve rájes jagen 1998. Vuodna le akta dajs 25 rijkajs gudi li dåhkkidam binneplåhkogielaj lihtov. 

Binneplåhkogielaj lihtto defineri guovllo- ja binneplåhkogielajt giellan ma dábálattjat li aneduvvam vissa guovlojn muhtem rijkan, stáhtaviesádijs ma li histåvrålasj juohkusin ja binneplågon álmmugis.

Binneplåhkogielaj lihtto tjårggi jut suodjalibme histåvrålasj guovllo- jali binneplåhkogielajs Europan le bisodahttemin ja åvddånahttemin kultuvralasj boanndudagáv ja dábijt Europan.  

Vuodna l definerim dájt gielajt vuona guovllo- jali binneplåhkogiellan:

  • Nuorttasámegiella
  • Oarjjelijsámegiella
  • Julevsámegiella
  • Guojnagiella
  • Romanes
  • Romani

Binneplåhkogielaj lihtto tjårggi jut suodjalibme histåvrålasj guovllo- jali binneplåhkogielajs Europan le bisodahttemin ja åvddånahttemin kultuvralasj boanndudagáv ja dábijt Europan. Binneplåhkogielaj lihton li dárkkelap ja vijdep njuolgadusá giellarievtesvuodaj hárráj gå Rámmakonvensjåvnån mij guosská suodjalibmáj nasjonála binneplågojs.

Čakčamánu 26. beaivi lea Eurohpá giellabeaivi

Odne leat eanet go 200 iešguđetlágan eurohpálaš giela, daid gielaid lassin maid eará nannámiid giellajoavkkut vel hállet. Giellašláddjiivuođa ávvudeapmin ja eanet gielaid hálddašeami ovdamunnin ásahuvvui The European Day of Languages 2001. Olmmoš ii leat goassege menddo boaris oahppat ođđa giela ja návddašit eanet gielaid hálddašeami ovdun, lea ávžžuhus. Loga eanet