Vuoigatvuođalávdegotti čielggadeami čuovvuleapmi

Ođđasit nammaduvvon Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii čielggadusas juovlamánus 2007 (NAČ 2007: 13 ja NAČ 2007: 14), ja departemeanttat leat dál bargamin dan čuovvulemiin.

Ođđasit nammaduvvon Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii čielggadusas juovlamánus 2007 (NAČ 2007: 13 ja NAČ 2007: 14), ja departemeanttat leat dál bargamin dan čuovvulemiin. Barggus áigot juohkit dieđuid ja geavahit viiddis gulaskuddamiid. Lávdegoddi lea guorahallan jearaldagaid, mat gusket eatnamiid ja čázádagaid vuoigatvuođaide ja daid geavaheapmái sámi geavahanguovlluin, mat leat Romssa fylkkas ja máddelis. Leat evttohan golbma ođđa lága ja rievdadusaid dálá lágaide.
   

Leat čuovvuleamen čielggadeami

Dál lea čuovvuleamen ođđasit nammaduvvon Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusaid. Lávdegotti árvalusat gusket máŋgga departemeantta bargoviidodahkii, nuba leatge ásahan bargojoavkku, mas leat daid departemeanttaid ovddasteaddjit, maidda árvalusat eanemusat gusket. Joavkku jođihit Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta ja Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta.

Ovddimusat čuovvulit lávdegotti árvalusa, man mielde ásahit áššemeannudan- ja ráđđádallanlága ja kárten- ja dohkkehanlága. Buohtalagaid barget muhtin dálá lágaid rievdademiin, maid lávdegoddi lea árvalan.

Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusat gusket ollu sierralágan beroštumiide. Čielggadus lei gulaskuddamis gitta cuoŋománnui 2009, ja dasa bohte ollu gulaskuddancealkámušat. Barggu leat dasto láhčán viidáseappot dan láhkai, ahte áigot juohkit ollu dieđuid ja bivdit ollugiin oaiviliid, erenoamážit fylkkagielddain ja gielddain, Sámedikkis ja ealáhus- ja beroštupmeorganisašuvnnain, maidda áššit gusket. Áššemeannudan- ja ráđđádallanlága árvalusa čuovvuleami oassin álggahedje geassemánus 2012 ráđđádallamiid Sámedikkiin.  

Ođđasit nammaduvvon Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusat

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea guorahallan jearaldagaid, mat gusket eatnamiid ja čázádagaid vuoigatvuođaide, hálddašeapmái ja geavaheapmái árbevirolaš sámi guovlluin Romssa fylkkas ja das máttás. Árvalusat gusket ovddemusat Romsii, Nordlándii, Davvi-Trøndeláhkii, Mátta-Trøndeláhkii ja Hedmárkui, muhto muhtin árvalusat gusket maiddái Finnmárkui.

Čielggadeamis árvalit ásahit golbma ođđa lága:

  • Áššemeannudan- ja ráđđádallanlága, mii guoská doaimmaide, mat váikkuhit árbevirolaš sámi guovlluid luondduvuđđui (áššemeannudan- ja ráđđádallanlága)
  • Láhka eatnamiid ja luondduvalljodagaid dálá vuoigatvuođaid kártema ja dohkkeheami birra árbevirolaš sámi guovlluin Romssa fylkkas ja máttás (kárten- ja dohkkehanláhka)
  • Láhka riektediliid birra ja eatnamiid ja luondduvalljodagaid hálddašeami birra Hålogalándda almenneha eatnamiin Nordlánddas ja Romssas (Hålogalánda-láhka)

Lávdegoddi árvala maid rievdadit dálá lágaid, earret eará várrelága, boazodoallolága, ovddit báktelága, olgunastinlága, ovddit luonddugáhttenlága ja ovddit plána- ja huksenlága.

Duogáš

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui vuosttaš háve 1980. 1984 lávdegoddi geigii čielggadeami NAČ 1984: 18 Sámiid riektedili birra. Čielggadeami vuođul ásahedje sámelága 1987, ásahedje Sámedikki ja nannejedje vuođđolága mearrádusa sámi kultuvrra suodjaleami birra, Vuođđolága § 110 a jagi 1988. 1997 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii čielggadeami NAČ 1997: 4 Sámi kultuvrra luondduvuođđu, man vuođul dasto ásahedje Finnmárkolága. Stuorradiggi nannii Finnmárkolága 2005.

Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui ođđasit 2001. Lávdegoddi galggai ”čielggadit sámi álbmoga riektesajádahkii guoskevaš oppalaš jearaldagaid, mat gusket eatnamiid ja čázádagaid vuoigatvuođaide, hálddašeapmái ja geavaheapmái Finnmárkku fylkka máttabealde”. Lávdegoddi galggai maid čielggadit historjjálaš diliid ja gustovaš rievtti sámi geavahanguovlluin, ja vuođuštit man láhkai dat oaivvildii riektedili galgat rievdadit.

Juovlamánus 2007 lávdegoddi geigii čielggadeami Justiisa- ja politiijadepartementii – NOU 2007: 13 Ođđa sámevuoigatvuohta. Lávdegotti duogášmateriála lea maid almmustahttojuvvon sierra NAČ:n - NAČ 2007: 14 Samisk naturbruk og rettssituasjon fra Hedmark til Troms.

 

Gåtsedibme Sámeriektánammadusá tjielggidusás

Ådåsisnammadum sámeriektánammadus åvddånbuvtij ietjas tjielggidusáv javllamánon 2007 (NOU 2007: 13 ja NOUN 2007: 14), ja tjuovvobarggo departementajn le álgaduvvam. Gárvedum la gåbdå diehto- ja guládimprosæssa bargadahttijn. Nammadus la guoradallam gatjálvisájt riektáj birra ja dåmadime ja ano birra duobddágijs ja tjátjes sáme adnemguovlojn Råmså fylkas ja oarjás, ja la oajvvadum gålmmå ådå lágajt ja rievddamijt udnásj lágajs.

   

Gåtsedimbarggo l álgaduvvam

Gåtsedibme oajvvadusájs ådåsisnammadum Sámeriektánammadusás le álgaduvvam. Nammadusá oajvvadusá guosski moadda departementaj fáhkasuorgijt, ja dan diehti biejaduvvam la barggojuogos ájrrasijs dajs ienemus guoskaduvvam departementajs. Juogos jådeduvvá Ådåstuhttem-, háldadus- ja girkkodepartementas ja justijssa- ja gárvesdepartementas.

Vuostasj mij gåtseduvvá le nammadusá oajvvadusá ássjegiehtadallam- ja rádádallamláhkaj ja guoradallam- ja dåhkkidimláhkaj. Bargaduvvá buohtalakkoj muhtem oajvvadusáj nammadusás rievddadibmáj udnásj lágajs.

Moadda geŋgalágásj berustiddje guoskaduvvi Sámeriektánammadusá oajvvadusájs. Tjielggidus lij guláskuddamin gitta vuoratjismánnuj 2009, ja båhtin moadda guláskuddammoalgedime. Joarkke bargguj le usjudallam gåbdå prosæssa diededittjat ja oattjotjit vuojnojt, sierraláhkáj guoskaduvvam fylkkasuohkanijs ja suohkanijs, Sámedikkes ja æládus- ja berustiddjeorganisasjåvnåjs. Oassen gåtsedimes oajvvadusás ássjegiehtadallam- ja rádádallamlágas álgaduváj rádádallama Sámedikkijn biehtsemánon 2012.

Oajvvadusá ådåsisnammadum Sámeriektánammadusás

Sámeriektánammadus le tjielggim gatjálvisájt riektáj birra, ja ano ja dåmadime birra, duobddágijs ja tjátjes árbbedábálasj sáme guovlojn Råmså fylkan ja oarjás. Oajvvadusá guosski vuostatjin Råmsåv, Nordlándav, Nuortta-Trønderlagav, Oarjje-Trønderlagav ja Hedmarkov, valla muhtem oajvvadusá guosski aj Finnmárkov.

Tjielggidusán li oajvvadusá gålmmå ådå lágajda:

  • Láhka ássjegiehtadallama ja rádádallama birra dåjmaj ma máhtti vájkkudit luonndovuodov árbbedábálasj sáme guovlojn (ássjegiehtadallam- ja rádádallamláhka)
  • Láhka guoradallama ja dåhkkidime birra udnásj riektájs ednamis ja luohkojs árbbedábálasj sáme guovlojn Råmså fylkan ja oarjás (guoradallam- ja dåhkkidumláhka)
  • Láhka riektádilij ja dåmadime birra ednamis ja luohkojs Hålogalandsallmenninga vuodon Nordlándan ja Råmsån (Hålogalandsláhka)

Nammadus oajvvat aj rievddadimijt udnásj lágas, duola dagu várrelágas, boatsojsujttolágas, åvdep bákteásaduslágas, luonndoiellemlágas, åvdep luonndosuoddjimlágas ja åvdep pládna- ja tsiekkaduslágas.

Duogásj

Sámeriektánammadus ásaduváj vuostasj bále jagen 1980. Jagen 1984 åvddånbuvtij nammadus NOU 1984: 18 Om samenes rettsstilling. Dát tjielggidus lij vuodon sámelága mærrádusán jagen 1987, Sámedikke ásadusás, ja vuodolágamærrádusán suodjalime birra sáme kultuvras, Grl. § 110 a, jagen 1988. Jagen 1997 vattij Sámeriektánammadus dav tjielggidusáv mij maŋŋela doalvoj mærrádussaj finnmárkolágas – NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget for samisk kultur. Finnmárkkoláhka mierreduváj Stuorradikkes jagen 2005.

Sámeriektánammadus ådåsis nammaduváj jagen 2001. Nammadus galgaj “tjielggit gájkkásasj gatjálvisájt sáme álmmuga riektádilij birra mij guosská riektáv ja dåmadimev ja anov duobddágijs ja tjátjes sáme adnemguovlojn oarjás Finnmárko fylkas”. Duodden galgaj nammadus buktet tjielggidusáv histåvrålasj dilijs ja guoskavasj riektáj birra sáme adnemguovlojn, ja vuodusam merustallamav makkir rievddadusá riektádilen sihti.

Javllamánon 2007 vattij nammadus tjielggidusáv Justijssa- ja politidepartemænntaj – NOU 2007: 13 Den nye sameretten. Duodden li nammadusá duogásjdiedo vatteduvvam sierra NOUan – NOU 2007: 14 Samisk naturbruk og rettssituasjon fra Hedmark til Troms.

 

Vijriesåbpoe barkoe Saemiereaktamoenehtsen salkehtimmine

 

Dïhte orrenammoehtamme Saemiereaktamoenehtse sov salkehtimmiem böökti goeven 2007 (NOU 2007:13 jïh NOU 2007:14), jïh dïhte vijriesåbpoe barkoe departemeentine juhtieminie. Aktem gamte bïevnese- jïh govlehtimmieprosessem soejkesjamme mearan daejnie barkeminie. Moenehtse lea gyhtjelassh salkehtamme reaktan, nuhtjemen jïh åtnoen bïjre laanteste jïh tjaetseste saemien åtnoedajvine Tromsen fylhken raejeste jïh åerjielasse, jïh golme orre laakh jïh jarkelimmieh raeriestamme dejnie daaletje laakine.

   

Dïhte vijriesåbpoe barkoe juhtieminie

Dïhte vijriesåbpoe barkoe raeriestimmiejgujmie dehtie orrenammoehtamme Saemiereaktamoenehtsistie juhtieminie. Raeriestimmieh moenehtsistie leah faagesuerkiej bïjre gellide departemeentide, jïh dan åvteste aktem barkoedåehkiem nammoehtamme tjirkijigujmie dejstie jeenjemes sjyöhtehkommes departemeentijste. Dåehkie stuvresåvva Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenteste jïh Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeenteste.

Dïhte voestes mejnie barkeme lea moenehtsen raeriestimmine aamhtesegïetedimmie- jïh konsultasjovnelaakese, jïh goerehtalleme- jïh jååhkesjimmielaakese. Baalte barkeminie såemies dejstie moenehtsen jarkelimmieraeriestimmijste dejnie daaletje laakine.

Jïjnjh ovmessie ïedtjeladtji bïjre dejnie raeriestimmine Saemiereaktamoenehtsistie. Salkehtimmie lij govlehtimmesne voerhtjen 2009 raajan, jïh gellie govlehtimmieraeriestimmieh böötin. Dennie vijriesåbpoe barkosne lea aktem gamte prosessem soejkesjamme juktie bievnedh jïh vuajnoeh veedtjedh, joekoen dejstie sjyöhtehke fylhkentjïeltijste jïh tjïeltijste, Saemiedigkeste jïh jieleme- jïh ïedtjijesiebrijste. Goh akte bielie dehtie vijriesåbpoe barkoste raeriestimmeste aamhtesegïetedimmie- jïh konsultasjovnelaakese, dle  eelki Saemiedigkine råårestalledh ruffien 2012.

Raeriestimmieh dehtie orrenammoehtamme Saemiereaktamoenehtsistie

Saemiereaktamoenehtse lea gyhtjelassh salkehtamme reaktan, nuhtjemen jïh åtnoen bïjre  laanteste jïh tjaetseste aerpievuekien saemien dajvine Tromsen fylhken raejeste jïh åerjielasse. Raeriestimmieh leah  uvtemes fylhki bïjre Tromse, Nordlaante, Noerhte-Trööndelage, Åarjel-Trööndelage jïh Hedmaarhke, mearan såemies dejstie raeriestimmijste leah aaj Finnmaarhken bïjre.

Salkehtimmie raeriestimmieh åtna golme orre laaki bïjre:

  • Laake aamhtesegïetedimmien jïh konsultasjovni bïjre råajvarimmine mah maehtieh akte vihkeles bielie sjïdtedh eatnemevåaroemasse aerpievuekien saemien dajvine (aamhtesegïetedimmie- jïh konsultasjovnelaake)
  • Laake goerehtallemen jïh jååhkesjimmien bïjre daaletje reaktijste dajvide jïh eatnemevierhtide dejnie aerpievuekien saemien dajvine Tromsen fylhken raejeste jïh åerjielasse (goerehtalleme- jïh jååhkesjimmielaake)
  • Laake reaktatsiehkiej jïh nuhtjemen bïjre dajvijste jïh eatnemevierhtijste Hålogaland-allmenningen dajvesne Nordlaantesne jïh Tromsesne (Hålogaland-laake)

Moenehtse aaj jarkelimmieh raereste daaletje laakine, gaskem jeatjah vaerielaakesne, båatsoeburriejlaakesne, dennie aarebi bïerjevierhkielaakesne, ålkoejieledelaakesne, dennie aarebi eatnemevaarjelimmielaakesne jïh dennie aarebi soejkesje- jïh bigkemelaakesne.

Våarome

Saemiereaktamoenehtse voestes aejkien nammoehtamme sjïdti 1980. Jaepien 1984 moenehtse salkehtimmiem NOU 1984:18  Om samenes rettsstilling böökti. Daate salkehtimmie lij dïhte våarome gosse saemielaakem nænnoesti 1987, Saemiedigkie tseegkesovvi jïh maadthlaake-nænnoestimmiem vaarjelimmien bïjre saemien kultuvreste nænnoesti, Grl §110 a, jaepien 1988. Jaepien 1997 Saemiereaktamoenehtse dam salkehtimmiem böökti mij lij dïhte våarome man åvteste finnmaarhkelaake nænnoestamme sjïdti – NOU 1997:4 Naturgrunnlaget for samisk kultur. Stoerredigkie Finnmaarhkelaakem nænnoesti 2005.

Saemiereaktamoenehtse vihth nammoehtamme sjïdti 2001. Moenehtse edtji «sïejhmelaakan salkehtidh gyhtjelassh saemien årroji reaktan bïjre gosse lea reaktan, nuhtjemen jïh åtnoen bïjre laanteste jïh tjaetseste saemien åtnoedajvine Finnmaarhken fylhken åerjielisnie». Vijriesåbpoe moenehtse edtji aktem buerkiestimmiem vedtedh histovrijen jïh sïejhme reaktan bïjre dejnie saemien åtnoedajvine, jïh aktem buerkiestamme vuarjasjimmiem vedtedh mah jarkelimmieh reaktatsiehkesne dah vïenhtin lij vaajteles.

Goeven 2007 moenehtse sov salkehtimmiem deelli Justijse- jïh pollisedepartemeentese – NOU 2007:13 Den nye sameretten. Lissine dle moenehtsen våaromematerijelle lea olkese vadtasovveme goh akte jïjtse NOU – NOU 2007:14 Samisk naturbruk og rettssituasjon fra Hedmark til Troms.